Transcript ALALISVOOL
ALALISVOOL
FÜÜSIKA III
(II KONTROLLTÖÖ MATERJAL)
ELEKTRIMAHTUVUS. KONDENSAATORID
TEEMA ALALISVOOL
FÜÜSIKA III
ELEKTRIMAHTUVUSE MÕISTE
Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise mahtuvusega
Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende kehade vahele ühikuline pinge
KEHADE ELEKTRIMAHTUVUS
q -
ELEKTRIMAHTUVUSE ARVUTAMINE
Kahe keha vaheline elektrimahtuvus on arvutatav valemist: 𝐪 𝐂 = 𝐔
kus – q – ühelt kehalt teisele viidud laengu suurus (C), U – laengu üleminekust kehade vahel tekkinud pinge (muutus) (V)
C – kahe keha vaheline elektrimahtuvus: Mahtuvuse ühik: 𝐶 = 𝟏𝐂 𝟏𝐕 = 1As 1J 1C As = 1 m 2 kgs 2 As A 2 s 2 = 1 mkgs 2 = 1A 2 ∙ m −1 ∙ kg −1 = 𝟏𝐅
KONDENSAATORI ELEKTRIVÄLI
Kondensaatorid on kehad, mis on mõeldud (küllalt) suurte erinimeliste laengute kogumiseks.
Lihtsaim metallplaadist, mida eraldab teineteisest dielektriline keskkond kondensaator koosneb kahest Kahe plaadi vahel tekib homogeenne elektriväli, mille tugevus on arvutatav: 𝐔 𝐄 = 𝐝
kus E – elektrivälja tugevus (V/m), U – plaatide vaheline pinge (V), d – plaatide vaheline kaugus (m)
KONDENSAATORI MAHTUVUS
Teades plaatide pindala ja nende vahelise keskkonna dielektrilist läbitavust, saab kondensaatori elektrimahtuvust leida valemist:
𝐂 = 𝛆
𝟎
𝛆𝐒 𝐝
kus C – kondensaatori mahtuvus (F); ε – plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivse (ehk kattuva) osa pindala (m 2 ); d – plaatide vaheline kaugus (m); ε 0 =8,85∙10 -12 F/m - elektriline konstant (mis on seotud konstandiga k=1/4πε 0 )
KONDENSAATORITE ÜHENDAMINE AHELASSE
Kondensaatoreid tähistatakse elektriskeemidel sümboliga:
NB! Nagu sümbolilt näha, katkestab kondensaator alalisvooluahela, sest plaatide vahel on dielektrik!
Seega leiavad kondensaatorid kasutamist (peamiselt) vahelduvvooluahelates.
KONDENSAATORITE JADAÜHENDUS
Ühendades kondensaatorid jadamisi, pinged nende otstel liituvad, nende laeng on aga igaühes sama: seega:
kus C jada – kondensaatorite jadahela mahtuvus, C 1 , C 2 ,…C N ahelasse ühendatud kondensaatorite mahtuvused (kõik F) –
KONDENSAATORITE RÖÖPÜHENDUS
Ühendades kondensaatorid rööbiti, on pinged kõigi otste vahel samad, laengud aga liituvad: Seega:
kus C rööp – kondensaatorite rööpahela mahtuvus, C 1 , C 2 ,…C N ahelasse ühendatud kondensaatorite mahtuvused (kõik F) –
LAETUD KONDENSAATORI ENERGIA
Kondensaatoris laengute eraldamiseks tuleb teha tööd – tänu sellele suureneb plaatidest koosneva süsteemi potentsiaalne energia.
Sama suur energia vabaneb kondensaatori tühjenemisel tööna:
𝐪𝐔 𝐂𝐔
𝟐
𝐪
𝟐
𝐀 = 𝟐 = 𝟐 = 𝟐𝐂 = 𝐖
𝐩
kus A – kondensaatori tühjenemisel tehtav töö (J); q – kondensaatori laeng (C), U – kondensaatori pinge (V); C – kondensaatori mahtuvus (F), W p - kondensaatorisse salvestunud potentsiaalne energia
ELEKTRIVOOL
FÜÜSIKA III
ELEKTRIVOOLU MÕISTE
Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist.
Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga osakesed (st tegu peab olema elektrijuhiga); osakestele peab mõjuma kindla suunaline jõud (juht peab asuma elektriväljas) Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivsete osakeste liikumissuunda kui juhis positiivseid osakesi ei liigu, loetakse voolu suunaks negatiivsete osakeste liikumisele vastupidist suunda
ELEKTRIVOOL ERINEVATES KESKKONDADES Elektrivool metallides
Metallides on vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid).
Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoontele vastupidises suunas.
Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda.
Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu.
Elektrivool vedelikes
Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid.
Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoontele vastupidises suunas.
Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda.
Kui ioonid jõuavad välja tekitava laetud kehani, kaotavad nad seal oma laengu ning muutuvad tagasi metalli vms aine aatomiteks – nii väheneb elektrivoolu toimel elektrolüütides sisalduvate ioonide arv.
ELEKTRIVOOL GAASIDES
Elektrivool gaasides
Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid.
Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida.
Olukorda, kus gaas ioniseerub välismõju toimel, nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks, kui ioniseerumine toimub välise mõjutuseta, on tegu sõltumatu gaaslahendusega.
Osaliselt või täielikult ioniseeritud gaasi nimetatakse plasmaks.
SÕLTUVATEKS GAASLAHENDUSTEKS on termoionisatsioon (kus gaasi tekivad vabad laengukandjad – elektronid ja ioonid – gaasi välisel kuumutamisel) ja fotoionisatsioon (kus gaasi tekivad vabad laengukandjad – elektronid ja ioonid – valguse toimel.
Kui välise mõjutaja toime lõppeb, lakkab ka elektrivool.
SÕLTUMATU GAASLAHENDUS tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile – gaasimolekulid lagunevad ioonideks ja elektronideks omavaheliste põrgete tagajärjel.
Näiteks õhus tekib sõltumatu gaaslahendus kui elektivälja tugevus on 3 MV/m.
ELEKTRIVOOL GAASIDES
SÕLTUMATUTEKS GAASLAHENDUSTEKS on Sädelahendus tekib kui väline elektriväli pole võimeline tekitama gaasi vabu laengukandjaid pikema aja jooksul. Keskkonnda tekib lühiajaline plasmakanal ( säde , välk ) ning selles tekkiv elektrivool neutraliseerib elektrivälja tekitanud erinimeliselt laetud kehad.
Huumlahendus
on sõltumatu gaaslahendus, mis tekib alandatud rõhuga gaaskeskkonnas. Gaasi rõhu langemisel teatavast piirist allapoole, tekib keskkonnas plasmakanal, mis võib täita tervet keskkonda – luminofoor ehk päevavalgus-lambid, säästulambid
Kaarlahendus
tekib olukorras, kus sõltumatu gaaslahenduse käigus eralduva energia tagajärjel elektrivälja tekitavad kehad (eletroodid) kuumenevad ning hakkavad emiteerima elektrone. Kaarlahendust kasutatakse näiteks elektrikeevitusaparaatides
Koroonalahendus
tekib tugevalt mittehomogeenses elektriväljas näiteks teraviku ja taspinna vahel. Koroonalahendus erineb kaarlahendusest selle poolest, et siin tekib ionisatsioon ainult teraviku läheduses. Koroonalahenduseega on seletatav näiteks Püha Elmo tulede tekkimine laevamastides ja kirikutornides.
VOOLUTUGEVUS
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhti (juhi ristlõiget) ajaühikus läbiva elektrilaengu suurust:
𝐪 𝐈 = ∆𝐭
kus I – voolutugevus (A), q – elektrilaeng (C), Δt – ajavahemik (s).
Voolutugevuse ühik 1 AMPER (1A) on üks seitsmest SI fundamentaalühikust.
Amper on defineeritud kahe lõpmatu pika ja peenikese vooluga juhtme vahel tekkiva vastasmõju kaudu
VOOLUTUGEVUS METALLIDES JA ELEKTROLÜÜÜÜTIDES
Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu:
𝐈 = 𝐞𝐧𝐒𝐯
kus I – voolutugevus (A); e=1,6∙10 -19 C – elektroni laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines (m -3 ); S – juhi ristlõikepindala; v – elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s)
Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu: 𝐦 𝐈 = 𝐤∆𝐭
kus I – voolutugevus (A); m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass (kg); k – aine elektrokeemiline ekvivalent (kg/(As) ehk kgA -1 s -1 )
OHMI SEADUS
FÜÜSIKA III
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA
Voolutugevus ahelas on võrdeline pingega selle ahela otstel ja pöördvõrdeline selle ahela takistusega:
𝐔 𝐈 = 𝐑
kus I – voolutugevus (A); U – pinge (V) ja R – takistus (Ω)
Kui pinge ahela otstel 1V tekitab ahelas voolu tugevusega 1A, on selle ahela takistus 1Ω (oom) Kui voolutugevusel 1A on pinge selle ahela otstel 1V, on selle ahela elektrijuhtivus 1S (siimens).
𝐈 = 𝐆𝐔
kus I – voolutugevus (A); U – pinge (V) ja G – juhtivus (S)
R=1/G
või
G=1/R
TAKISTUS/JUHTIVUS
Elektritakistus/juhtivus on tingitud suunatult liikuvate laengute omavahelisest vastasmõjust ja/või vastasmõjust teiste juhis sisalduvate laetud osakestega.
Elektritakistus/juhtivus EI SÕLTU juhi otstele rakendatud pingest ega juhti läbiva voolu tugevusest, vaid on nende kaudu arvutatav.
Elektritakistus/juhtivus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist: 𝛒𝐥 𝐒 𝛔𝐒 𝐑 = 𝐞𝐡𝐤 𝐆 = = 𝐒 𝛒𝐥 𝐥
Kus R – takistus (Ω), ρ - eritakistus (Ω∙m), l – juhi pikkus (m), S – ristlõikepindala (m 2 ); G – elektrijuhtivus (S); σ – erijuhtivus (S ∙m) NB!
ρ=1/σ
ehk
σ=1/ρ
JUHI TAKISTUSE SÕLTUVUS TEMPERATUURIST
Lisaks juhi mõõtmetele ja materjalile, sõltub juhi (eri)takistus ka tema temperatuurist:
𝛒 = 𝛒
𝟎
(𝟏 + 𝛂𝐭)
kus – juhi eritakistus temperatuuril (0°C); - takistuse temperatuuritegur (K -1 ) ja t – juhi temperatuur (°C)
Metallide takistuse temperatuuritegur on positiivne – so temperatuuri tõustes, metallide eritakistus suureneb, temperatuuri kahanedes takistus väheneb.
Väga madalatel temperatuuridel (u 3K=-270°C) kaob metallide elektritakistust täielikult (R=0!) – seda nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks.
JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS
FÜÜSIKA III
JUHTIDE JADAÜHENDUS
Jadaühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus vooluahelas ei toimu hargnemisi Jadaühenduse korral kehtivad pinge, voolutugevuse, takistuse ja juhtivuse vahel järgmised seaduspärasused:
𝐈
𝐣𝐚𝐝𝐚
𝐔
𝐣𝐚𝐝𝐚
= 𝐈
𝟏
= 𝐔
𝟏
= 𝐈
𝟐
+ 𝐔
𝟐
=. . = 𝐈 +. . +𝐔
𝐧 𝐧
𝐑
𝐣𝐚𝐝𝐚
𝟏 𝐆
𝐣𝐚𝐝𝐚
= 𝐑
𝟏
𝟏 = 𝐆
𝟏
+ 𝐑
𝟐
+. . +𝐑
𝐧
𝟏 + +. . + 𝟏 𝐆
𝟐
𝐆
𝐧
JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS
Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus ahelat moodustavate juhtide algus- ja lõpp-punktid on ühendatud samade punktide vahele ning vool jaguneb seetõttu mitmesse paralleelsesse harusse.
JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS
Rööpühenduse korral kehtivad pinge, voolutugevuse, takistuse ja juhtivuse vahel järgmised seaduspärasused:
𝐔
𝑟öö𝑝
𝐈
rööp
= 𝐔
𝟏
= 𝐈
𝟏
= 𝐔
𝟐
+ 𝐈
𝟐
=. . = 𝐔 +. . +𝐈
𝐧 𝐧
𝐆
𝑟öö𝑝
𝟏 𝐑
𝑟öö𝑝
= 𝐆
𝟏
𝟏 = 𝐑
𝟏
+ 𝐆
𝟐
+. . +𝐆
𝐧
𝟏 + +. . + 𝟏 𝐑
𝟐
𝐑
𝐧
ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS
FÜÜSIKA III
ELEKTRIVOOLU TÖÖ
Laetud osakeste suunatud liikumisel teevad elektrivälja jõud laengute liigutamiseks tööd – seda tööd nimetataksegi elektrivoolu tööks.
𝐀 = ∆𝐪𝐔 = 𝐈𝐔∆𝐭 = 𝐈
𝟐
𝐑∆𝐭 = 𝐔
𝟐
∆𝐭 𝐑
kus A – elektrivoolu töö (J); Δ q – juhti läbiv elektrilaeng (C); U – pinge juhi otstel (V); I –juhti läbiva elektrivoolu tugevus (A); Δ t – ajavahemik, mille jooksul vool juhti läbib (s)
ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS
Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust: 𝐏 = 𝐀 = ∆𝐪𝐔 = 𝐈𝐔 = 𝐈
𝟐
𝐑 = 𝐔
𝟐
∆𝐭 ∆𝐭 𝐑
kus, P – elektrivoolu võimsus (W) A – elektrivoolu töö (J); (A); Δ Δ q – juhti läbiv elektrilaeng (C); U – pinge juhi otstel (V); I –juhti läbiva elektrivoolu tugevus t – ajavahemik, mille jooksul vool juhti läbib (s)
JOULE’i – LENZ’i SEADUS
Kui vooluahelas ei ole liikuvaid juhte ega esine ainete keemilist muundumist, siis elektrivoolu poolt tehtava töö arvelt juht ainult soojeneb:
𝐐 = 𝐜𝐦∆𝐓 𝐐 = 𝐀 = 𝐈
𝟐
𝐑∆𝐭
kus Q – juhis eraldunud soojushulk (J); c – juhi erisoojus (J/(kgK)); m – juhi mass (kg); Δ T = T 2 -T 1 – temperatuuri muutus (K); I – voolutugevus (A); R – takistus (Ω); t – ajavahemik, mille jooksul juhti läbib elektrivool (s)
OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA
F Ü Ü S I K A I I I
VOOLUALLIKAD
Et juhis saaks tekkida pikemaajalisem elektrivool, tuleb juhis tekitada ja hoida elektrivälja (pinget juhi otstel) pikema aja jooksul.
Vooluallikad on seadeldised, mis on mõeldud elektrivälja tekitamiseks ja säilitamiseks.
Kuna vooluallikas peavad elektrilaengud liikuma elektrivälja jõududele vastupidises suunas, siis põhineb voolukate töö mingite mitteelektriliste jõudude tööl.
Sõltuvalt sellest milline energia muundatakse vooluallikas elektrivälja energiaks, liigitatakse vooluallikaid: keemilisteks (elektrivälja energiaks muundub keemiliste reaktsioonide energia – akud, patareid); valguslikeks (elektrivälja energiaks muundub valgusenergia – päikesepatareid) soojuslikeks (elektrivälja energiaks muundub - soojusenergia) mehaanilisteks (elektrivälja energiaks muundub liikumise energia)
KÕRVALJÕUDUDE TÖÖ. ELEKTROMOTOORJÕUD
Sõltumata vooluallikas laenguid liigutavate jõudude olemusest, teevad need jõud – kõrvaljõud - seal laengu liigutamisel tööd.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamiseks tehtava töö suurust, nimetatakse elektromotoorjõuks: 𝐀 𝐤𝐣 𝛆 = ∆𝐪
kus ε – elektromotoorjõud; A kj – kõrvaljõudude poolt tehtud töö (J); q – vooluallikas ümber paigutatud laengu suurus (C)
Elektromotoorjõu ühik:
[ε] =[A]/[q]=1J/1C= 1V
SULETUD VOOLURING
Vaatleme suletud vooluringis tehtavat tööd: VOOLU SUUND LÜLITI VOOLU ALLIKAS HÕÕGLAMP ELEKTRONIDE SUUND Vooluallikast väljaspool teevad tööd elektrijõud; vooluallikas aga kõrvaljõud
OHMI SEADUS SULETUD VOOLURINGIS
Saab näitada voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ning pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega:
𝛆 𝐈 = (𝐑 + 𝐫)
kus I – voolutugevus ahelas (A), ε - vooluallika elektromotoorjõud (V); R – vooluahela välistakistus (Ω); r – vooluallika sisetakistus (Ω)
ehk
𝛆 = 𝐈 𝐑 + 𝐫 = 𝐈𝐑 + 𝐈𝐫 = 𝐔
𝐯
+ 𝐔
𝐬
Kus U v – pinge(langus) ahela välisosal (V); U s – pinge(langus)