Transcript Kompost vs vermikompost

Tavakompostimise ja
vermikompostimise võrdlus,
kompostimise parameetrites tehtavad
vead ja nende tagajärjed.
Sander Kutti
TTÜ Tartu Kolledz
[email protected]
Orgaanilise materjali lagunemine
• Komposteerumine, käärimine,
mädanemine, põlemine
• Võib toimuda nii hapnukuvabas
keskkonnas kui ka hapniku juuresolekul
• Orgaaniline aine -> CO2 + H2O
• Kõik elusorganismid suudavad lagundada
orgaanilisi ühendeid
• Tööstuslikuks lagundamiseks tähtsaimad
mikroorganismid
• Mikroorganismide abil lagundamine allub
mikroobsele kasvukõverale
Mikroobne kasvukõver
Komposteerimine
Orgaanilise aine kontrollitud bioloogiline ja
keemiline lagundamine. Bioloogiliste ning
füüsikalis-keemiliste protsesside tulem
 Kompostimise tulemusena vaheneb
orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni
80%
 Orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel
tekkiv looduslik väetis
 Võimalus kompostida ka anaeroobsetes
tingimustes- probleemiks lõhn, kiirus
 Vanim mullaviljakuse parandaja

Komposteerimine
Lähteainetes olevad taimedele raskesti
omastatavad toitained muudetakse
omastatavateks

Keskkonda reostada võivad liikuvad ained
seotakse bioloogiliselt

Umbrohuseemnete, võimalike parasiitide ja
patogeenide arvukust ja eluvõimet
vähendatakse

Taimedele ja mullale ohtlikud ained (ka.
lõhnaained) lagundatakse

Toodetakse taimedele kasulikke fermente,
ensüüme

Komposteerimine
•
Eristatakse 3 peamist meetodit:
1. Avatud kuhjad ehk aunkompostimine –
passiivne hapniku juurdepääs
2. Liikumatud kuhjad – hapnik/õhk
surutakse kuhjadesse mehhaaniliselt
3. Reaktorsüsteemid
Vermikompostimine





Orgaanilise aine laugnadmine sama
mis tavakompostimisel
Vihmaussid peamiselt segajad,
kobestajad ja peenestajad
Elutegevuse käigus suureneb eripind
Suure eripinna positiivsed omadusedhapniku ja ensüümide parem ligipääs
Optimaalsed parameetrid:
1.
2.
3.
Temperatuur 17 - 27 oC
Niiskus 60 – 80 %
Happesus 6,0 – 7,5
Kompostimist mõjutavad tegurid
1. Hapnik
2. Niiskus
3. Materjali struktuur ja tükkide suurus
4. C/N suhe
5.Temperatuur
Hapnik




Tase peaks olema vähemalt 5%,
atmosfääris 21%
Kui hapnikku on vähem hakkab
domineerima anaeroobne
lagundamine ja tekib halva lõhna
probleem
Hapnikuvaeses keskkonnas tekivad
gaasilised ühendid – NH4 ja H2S
toksilised
Mida suurem on hapniku
kontsentratsioon, seda kiirem on
lagundamine
Niiskus





Optimaalne niiskusesisaldus 50-60%
Liiga väike niiskus- lagundajate
elutegevus pärsitud
Liiga suur niiskus- hapniku juurdepääs
takistatud
Niiskus oluline ka temperatuuri
hoidmise koha pealt
Kopmostimisprotsessi käigus suur osa
niiskusest ka aurustub
Materjali struktuur
• Materjali peenestamine enne
kompostimist kiirendab protsessi
• Peenestamisega paraneb aereeritus ja
ensüümide ligipääs substraadile –
rohkem pinda kinnitumiseks
mikroorganismidel
• Samas, liiga väikesed osakesed võivad
niiskuse toimel kokku kleepuda ja
takistada hapniku liikumist
• Optimaalne osakeste suurus jääb
vahemikku 3 mm – 5 cm
C/N suhe
• Vahemik 25-30:1 on optimaalne. Kui
lammastiku kogus materjalis on vaga
vaike, tekib lämmastiku defitsiit ja
lagundamisprotsess aeglustub. Kui
lämmastikku on rohkem, siis osa
sellest lendub lagundamisprotsessi
kaigus ammoniaagina.
• Erinevatel materjalidel on erinev C:N
suhe, seetottu tuleb kompostimisel
materjale segada. Näiteks niidetud
muru C:N suhe on 20:1, puulehtedel
40-60:1, saepurul 500:1
Temperatuur
• Hästi aereeritud kompost soojeneb
temperatuurini 40-70 oC aktiivse
lagundamise perioodil
• Tepretatuuri tõusu vaja eelkõige
kahjulike mikroorganismide
hävitamiseks
• Temperatuuri tõustes 5 kraadi võrra
lagundamise efektiivsus kuni 2x
kõrgem
• Oluline seos niiskusesisalduse ja
aereeritusega
Kompostimise etapid
• 1. Latentne faas,
mikroobipopulatsioon kohaneb
komposteeritava materjaliga.
• 2. Komposti materjal koloniseeritakse
mesofiilsete mikroobidega,
temperatuur on vahemikus 10-40 oC,
domineerivad bakterid (108-109 rakku
g-1).
• 3. Kui temperatuur uletab 40 oC, siis
hakkavad domineerima termofiilsed
mikroobid, temperatuur jääb
vahemikku 40-70 oC, orgaaniline aine
laguneb kiiresti bakterite (Bacillus),
aktinomutseetide (Streptomyces spp.,
Clostridium, Thermus,
Thermoactinomyces spp.) ja seente
(Aspergillus, Mucor) vahendusel.
Kompostimise etapid
• 4. Jahtumise faas, temperatuur
langeb mesofiilsetele mikroobidele
sobilikku vahemikku. Selles faasis
suureneb seente ja aktinomutseetide
arv.
• 5. Kupsemise faas, temperatuur
langeb väliskeskkonna tasemele,
suureneb teiste troofiliste tasemete
organismide - algloomad, nematoodid,
lestad - arvukus. Selles faasis
suureneb huumusaine kogus.
Kompostimises osalevad
mikroorganismid
Bakterid
 Seened
 Aktinomütseedid


Vähem: arhed, vetikad
1-5 milj. rakku grammis kompostitavas
materjalis
 Patogeenid

Kompostimises osalevad
mikroorganismid
Psührofiilid, mesofiilid, termofiilid

Patogeenide inaktivatsioon algab
temperatuurist 55oC
Komposti küpsuse hindamine laboris –
hingamisaktiivsus, mikroobne biomass,
ensüümiaktiivsused

Patogeensete mikroorganismide kontroll
kohustuslik

Kompostile esitatavad nõuded
Kompostitava materjali viibeaeg peab
sõltuvalt temperatuurist olema:
kompostimisel avatud aunades
temperatuuril ≥55 °C vähemalt 10
ööpäeva;
kompostimisel avatud aunades
temperatuuril
≥65 °C vähemalt 3
ööpäeva;
kompostimisel kinnises reaktoris või
välitingimustes eraldatud süsteemis
temperatuuril ≥60 °C vähemalt 3 ööpäeva.

Kompostile esitatavad nõuded

Komposti järelvalmimise faasis peab
komposti tootja vältima:
1) anaeroobsete tingimuste tekkimist,
mis võib tuleneda liigniiskusest, materjali
tihenenud struktuurist või aunade liigsest
suurusest;
2) materjali liigset kuivamist;
3) tolmu eraldumist materjali
käsitsemisel;
4) segunemist muude jäätmetega või
ainetega ja saastumist, sealhulgas
patogeensete mikroobidega;
Komposti ohutusparameetrid
Tänan tähelepanu eest!
Küsimusi?