Slide 1

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 2

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 3

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 4

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 5

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 6

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 7

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 8

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 9

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 10

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 11

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 12

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 13

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 14

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 15

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 16

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 17

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 18

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 19

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 20

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 21

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 22

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 23

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 24

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 25

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 26

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 27

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 28

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 29

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 30

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 31

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 32

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 33

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 34

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 35

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 36

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 37

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 38

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 39

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 40

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 41

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 42

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 43

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 44

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 45

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 46

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 47

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 48

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 49

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 50

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 51

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 52

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 53

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 54

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 55

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 56

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 57

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 58

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 59

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 60

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61


Slide 61

Ilutaimede ajatamine
Katrin Uurman
[email protected]

1

Sihtrühm ja eesmärgid
• Aianduse, haljastuse,
maastikuehituse ja floristi eriala
õpilased

• Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist

2

Mis on ajatamine?
Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid
taimi tunduvalt varem või ka hiljem
nende tavalisest looduslikust
õitsemisajast.

3

Mida on võimalik ajatada?
• Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss,
hüatsint, liilia jt).
• Risoomidega lilled (nt maikelluke).
• Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt
forsüütia, kirsipuu, õunapuu,
ebaküdoonia, sirel, dauuria
rododendron jt).

4

Tulbisibulate ajatamine
• Avamaatingimustes on talvel
madalad temperatuurid.
• Loomulik talvekülm
asendatakse hilissuvel ja
sügisel kunstlikult loodud
madala temperatuuriga.

5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest
(>3,5; keskmiselt 3,5...4cm läbimõõduga).
• Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille
optimaalne pH on 5,8 ... 6,3.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
peenardel.
• Optimaalne istutustihedus 200...300tk/m2

6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured
sibulad.
• Istutamise eel eemaldatakse
sibulakanna ümbert kest ja puhitakse
nagu enne avamaale istutamist.
• Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta
nii, et nende tipp jääb pärast istutust
1cm paksuse turba- või puhta liivakihiga
kaetuks.

7

Sibulate paigutamine substraati.
8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse
pärast istutamist 60...70%.
• Tähtis on see, et niiskusepuudus
ajatamise ajal soodustab Ca puuduse
teket.
• Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon
kergendab taimedel Ca omastamist.
• Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille
kloori sisaldus on alla 0,3g/l.
9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva
õhutemperatuuride vahe on 3oC.
• Ajatamisel on tähtis madal
temperatuur, sest see soodustab Ca
omastamist ja vähendab süsivesikute
liigset kulutamist.
• Õhuniiskus peab olema
ajatuskasvuhoones 80...85%.
• Ajatamiseks sobivad valged
soekasvuhooned.
• Eristatakse 9o ja 5o tulpe.
10

9o ajatamine
• Tulbisibulaid hoitakse kogu 9...12nädalase jahutusperioodi vältel
kastidesse istutatult.
• Sinna istutatakse sibulad pärast
soojendusperioodi lõppu augustis ja
septembris.

11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga
tugeva arenemise takistamiseks
tuleb jahtutusruumi temperatuur
hoida 8...9oC, november I poolel
7oC, seejärel 5oC ja alates
detsembrist 2oC.

12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui
sibulatele on tekkinud mõne cm
pikkused võsud.
• Enamasti on 9...12-nädalase
jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud
umbes 5cm pikkuseks.

13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel
nädalal 16oC ja jätkatakse 18...20oC
pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas,
milleks kasvuhoonesse toodud kastid
kaetakse musta kilega.
• Umbes 8 nädala pärast kile
eemaldatakse.
• Õite värvumise ajaks alandatakse
temperatuur 13...15oC-ni.

14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise
alguseks juba pikaks kasvanud ja
selletõttu ajatatakse neid kohe
täisvalguses.

15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja
seda eriti päikesepaistelistel päevadel.
• Ajatamise pikkus sõltub sordist,
ajatuseelsest sibulate prepareerimisest,
ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja
ilmatikust (Päike kiirendab õitsele
puhkemist).
• Keskmine ajatusperioodi pikkus on
varajasel ajatamisel umbes 4 ja
hilisematel partiidel 2,5 ... 3 nädalat.
16

o
5

tulpide ajatamine

• Eelistada sibulaid läbimõõduga >3,8cm.
• Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja
soojendatavatel peenardel.
• Neid tulpe on võimalik ajatada ka
tehisvalgustusega ruumides
(2000...2500 luksi, 14 tundi).
• Valgustamiseks kasutatakse 400W
fütolampe, mis paigutatakse taimedest
60...70cm kõrgusele.
17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse
reguleeritava temperatuuriga külmikus,
kas kastides või perforeeritud
polüetüleenkottides.
• Jahutamise ajal haigustunnustega
sibulad eemaldatakse.
• Jahutusperioodi lõpul areneb
tulbisibulast välja 1...7cm pikkune võsu.

18

• Juured väljuvad sibulast
jahutustemperatuurist
kõrgemal temperatuuril
pärast niisutamist.
• Taolised sibulad
istutatakse kohe pärast
jahutusperioodi lõppu,
sest nad juurduvad väga
kiiresti.

19

• Ajatamisel on eriti oluline õige
temperatuuri hoidmine.
• Varajasel ajatamisel, pärast istutamist
peab mulla temperatuur olema
10...13oC ja õhutemperatuur 12...15oC.
• Sellest madalam temperatuur pidurdab
arenemist.
• Kõrgema temperaturi puhul suureneb
juure- ja sibulamädaniku leviku oht.
20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse
pinnasetemperatuur 16oC-ni ja
õhutemperatuur 18oC-ni.
• Juhul kui kasutatakse haigusvaba
pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning
kui kanna ümbert on eemaldatud kestad
ja sibulad puhitud, võib nad kohe
paigutada pinnasetemperatuuri 16 oC ja
õhutemperatuuri 18 oC.
• Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle
16oC, lülitatakse pinnaseküte välja ning
õhutemperatuur alandatakse.
21

• Hilisemal, alates detsembrist,
istutamisel olukord lihtsustub:
alustatakse 13oC pinnase- ja 15oC
õhutemperatuuriga.
• Neid temperatuure võib hoida ajatamise
lõpuni.
• 5o-tulpe kastetakse, väetatakse ja
kaitstakse ereda päikese eest nagu
9o-tulpe.
film
22

Ajatamise häired
• Häired võivad olla tingitud etteantud
prepareerimis- ja ajatusrežiimi
rikkumisest.
• Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite
tekkimist põhjustab ka etüleengaas.
• Etüleeni eritavad haiged sibulad.
(Sibulate sorteerimine NB!)
• Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate
ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli.
23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede
ümberkukkumist. Õievarre alumine osa
muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub
kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri
kõikumisi.
• Kasvuhoonet on vaja korralikult
varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate
päikesepaisteliste ilmade korral.

24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus
on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel
avanenud.
• Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis,
kui õiepung on pooleldi värvunud.
• Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt
üks, võimalusel kaks lehte. See
soodustab sibulate arengut.

25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast
kogumist sorteeritakse, kimbustatakse.
Vette ei panda.
• Lõikeõite kimbud pannakse paberisse.
• Säilimist aitab pikendada 2oC-ne
hoiuruumi temperatuur 5...6 tunni
jooksul.

26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni
lehtede kuivamiseni.
• Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad
pärast 2...3 aasta möödumist.

27

Nartsissisibulate ajatamine
• Nartsiss vajab enne ajatust
külmaperioodi läbimist, välja
arvatud mõned tatsett-tüüpi
sordid.
• Sobivaks jahutustemperatuuriks
on 7...9ºC, madalam temperatuur
mõjutab õie kvaliteeti.
• Õhuniiskus ei või olla üle 75%.
28

• Jahutamine võib kesta 2...10 nädalat,
pikema jahutusperioodi korral võivad
hakata arenema juured.
• Nartsissi juured peavad jääma
ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse
kile või paber.
• Substraadiks kasutatakse turvast, mille
pH on 6...6,5.

29

• Substraadile võib lisada väetist, kui
tahetakse saada sibulaid
järelkasvatamiseks.
• Substraadi paksus peab olema
vähemalt 8...10cm, istutamisel peab
sibula kanna ja kasti põhja vahele
jääma 6...8cm.
• Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja
kaetakse 2...3 cm puhta sõreda liivaga.

30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult
läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal
muld läbi ei kuiva.
• Juurutusruumis pannakse kastid
üksteise peale, millega kaasneb pinna
ja energia kokkuhoid.
• Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite
saamise ajast.

31

• Ajatamise planeerimisel tuleb
arvestada, et novembri ja detsembri
ajatuseks ei sobi väikesed sibulad.
• Suuremad sibulad annavad parema
kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate
õied võivad sel ajal kuivada.
• Sibulatel, mis on kahjustatud
hahkhallitusest või kuivmädanikust,
kuivavad lehetipud ja arenevad
helepruunid laigud.
32

• Kui taimed on juba 6...14cm pikkused,
viiakse need valgustatud ruumi, mille
temperatuur jääb vahemikku 17...20oC.
• Taimed hakkavad õitsema 3...4 nädala
pärast.
• Lõikeõisi võib koristada neljas
staadiumis:
– roheline õienupp,
– väljaarenenud õienupp,
– ⅓ õienupust on värvunud,
– õienupp poolenisti avatud.
33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas
staadium.

34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist
staadiumi, kui transportimisvõimalused
on paremad.
• Õievarred lõigatakse või murtakse ning
õied viiakse külmkambrisse ja lastakse
jahtuda +1...2ºC-ni.
• Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%.
• Õisi säilitatakse kastides püstiasendis
kuivalt.
35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse
edasi 13oC juures lehtede täieliku
kuivamiseni.
• Sibulad koristatakse, puhastatakse ja
sorteeritakse.
• Sibulaid hoitakse kuivalt 17oC juures
suve teise pooleni.
• Augustis istutatakse sibulad avamaale.
• Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad
kolme aasta möödudes.
36

Maikellukese ajatamine
• Ajatusperiood kestab
2...3 nädalat,
minimaalse valgustuse
(400...500 luksi) juures
(kasvuhoone loomulik
valgus talvel on umbes
1000 luksi).

37

• Talve jooksul võib
saada ühest
kasvuhoonest 5...6
maikellukese
ajatust.
• 1m2 võib ühe
ajatusega saada
1000...1200
õisikuvart.
38

• Risoomide väljakaevamine toimub
septembri lõpust oktoobri keskpaigani,
kui surnud lehed on pungadelt kergesti
eemaldatavad.
• Liiga varajase üleskaevamise korral
pole kasvupungad täielikult arenenud ja
ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks.
• Risoomide väljakaevamisel vältida
juurte vigastamist.
39

• Juurte puhastamist mullast ja nende
sorteerimist on parem läbi viia
mõõdukalt soojas ruumis.
• Jälgida, et
istutusmaterjal ei
kuumeneks ega
kuivaks. Vajadusel
neid piserdatakse.

40

• Õisiku pungad on
veidi ümara
kujuga.
• Lehe pungad on
väiksemad,
peenemad, ning
omavad teravamat
tippu.
• Välja valitakse
terved
õisikupungadega
risoomid.
41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse
järgi:
– suurteks (pungade läbimõõt 7...7,5mm,
juure pikkus 15cm),
– keskmisteks (6mm, 10cm),
– väikesteks (<6mm, 10cm).

• Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse
25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1,5...2
tundi toatemperatuuris vee all.

42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad
ajatamiseni 2...5oC juures.
• Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja
liigniiskust ega kuivust.
• Säilitusruumina võib kasutada keldrit.
• Eelnevalt kaetakse tsementpõrand
niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta
juuri kuivamise eest.
• Samblale asetatakse risoomid
ühekihilisena pungad püsti ja juured
allpool.
43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et
vältida mädanike levikut ja risoomide
läbikuivamist.
• Liiva niisutatakse perioodiliselt.
• Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni)
säilitatakse ajatuspungi +1...-3oC.
• Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid
nimetatakse jääpungadeks.
• Neid ajatatakse järgmisel suvel või
sügisel.
44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on
– jääpungadel 15...18oC,
– varajasel (november) ajatamisel 25...30oC,
– jaanuari teisest poolest 22oC,
– alates veebruarist 18...20oC.

• Kui õisiku kõige alumine õis hakkab
avanema, alandatakse temperatuuri
16o-ni.
• See karastab taimi ja parandab nende
säilimist toatemperatuuridel.
45

• Ajatusperioodi pikkus on
– jääpungadel 21 päeva,
– varajasel ajatamisel 21...24 päeva,
– alates jaanuarist 19...20 päeva.

• Varajaseks ajatuseks sobivad kõige
paremini hästi valminud pungad.
• Kõiki enne jaanuari teist poolt
ajatatavaid pungi hoitakse juurtega
enne ajatamist 12...16 tundi 32...35oC
vees. See lühendab ajatusperioodi 6...8
päeva võrra ja parandab taimede
arengut.
46

• Ilma soojaveevannita arenevad
lehtedeta taimed.
• Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis
arenevad tugevad lehed, mis takistavad
õisikuvarte arengut.
• Maikellukesele ei arene ajatamise
käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta
väetamist.

47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva,
liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka
saepuru.
• Ajatamiseks kasutatakse 14cm
sügavusi kaste või 14...16cm sügavusi
potte.
• Maikellukese risoomid istutatakse
turbasse või saepurusse arvestusega
1000...1200 ajatuspunga 1m2-le.
48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena,
surudes juured tihedalt substraati.
• Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt
täiendavalt turba või samblaga, et hoida
püsivat, ühtlast niiskust.

49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult
pikaks, hoitakse neid ajatamise
esimesel poolel pimedas.
• Pimenduskate eemaldatakse, kui
tõusmed on 10...15cm pikkused ja
õisikuvars nähtav.
• Siis vähendatakse piserdamist, kuid
endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks
niiske.

50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite
avanemise ajal.
• Seejärel alandatakse temperatuuri
mõne päevaga 16...18oC-ni.
• Sel perioodil vajavad taimed 12...14
tundi 5000 luksi valgust.
• Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi
juuri, seega ei sobi risoom enam
teistkordseks ajatuseks.
51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui
õisikus on avanenud pooled õied, ning
alumine neist on värvunud valgeks.
• Maikellukese pikemaajaliseks
säilimiseks, võetakse ta substraadist
välja koos lehtede ja juurtega.
• Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse,
seotakse 15...25 kaupa kimpudesse,
asetatakse õied ühele poole.

52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud
paberisse.
• Kimbud säilitavad värskuse 5...7 päeva.
• Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud
ööseks paigutada jahedasse ruumi või
külmikusse (4...5oC).

53

Õitsvate okste ajatamine
• Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata
ilupõõsastelt ja –puudelt oksi.
• Asetades lõigatud oksad
toatemperatuuril vette, arenevad neile
kümnekonna päeva möödudes õied.
• Sobilikud on liigid, mis õitsevad
varakevadel.

54

• Detsembrist või koguda dauuria
rododendroni ja värdforsüütia oksi.

55

• Alates jaanuarist läheb
toatemperatuuridel kergesti õitsema
laukapuu, kirsipuu, õunapuu.

56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui
neid lõigata sula ilmaga.
• Lõikamisel kasutada oksakääre või
teravat nuga.
• Pärast okste siseruumidesse toomid,
tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige.
• Uued lõiked tehakse vees.
• Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma)
vette.
57

• Oksad asetatakse jahedasse
ja valgesse ruumi.
• Kõrgetel temperatuuridel
avanevad pungad liiga
kiiresti.
• Vältida otsest päikest.
• Vett tuleb vahetada 2...3
korda nädalas.
• Pikemaajaliseks säilimiseks
võib vette lisada lõikelillede
toitelahust.
58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks
– 1...3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad
põõsad,
– 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja
kirsipuu,
– 5 nädalat – sirel.

• Pärast õite ilmumist võib oksad
paigutada päikesepaistelisse kohta.
• Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid
hoida eemal küttekehadest ja ööseks
paigutada jahedamasse ruumi.
59

Uurida:
1. Milliste liikide oksi on veel
võimalik ajatada?
2. Kuidas toimub lillesibulate
vees ajatamine?

60

Tänan tähelepanu eest!

61