Slide 1

Võsumuudendid –
risoom, sibul ja mugul
Malle Terepson-Madisson
Räpina Aianduskooli
botaanika vanemõpetaja
2007

1


Slide 2

Sissejuhatus
• Võsu ehk võrse on elund, mis üldjuhul
koosneb varrest, lehtedest ja pungadest.
• Taimeelundid võivad keskkonna mõjul või
seoses uue ülesande täitmisega
omandada uue, tundmatuseni muutunud
kuju. Siis on tegemist muudenditega.

2


Slide 3

Võsu muudendite tekkimine on seotud
• varuainete säilitamisega,
• ebasoodsate tingimuste üleelamisega,
• või vegetatiivse paljunemisega

3


Slide 4

Risoom
Risoom on mitmeaastane, harunev või
harunemata
• horisontaalse
• tõusva
• või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune
võsu, mis täidab
– varuainete säilitamise
– taime uuendamise
– vegetatiivse paljunemise ülesandeid 4


Slide 5

Risoomil on
• taandarenenud soomusekujulised lehed
• pungad
• lisajuured

Varuained kogunevad varreosasse.
Risoomi saab juurest eristada selle järgi, et
risoomil esinevad lehed ja risoomi tipus
on pung, juure tipus on juurekübar koos
kasvukuhikuga.
5


Slide 6

Risoom esineb mitmeaastastel
rohttaimedel, näiteks
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

kollane vesikupp - Nuphar luteum
valge vesiroos - Nymphaea alba
harilik kitseenelas - Aruncus vulgaris
tedremaran - Potentilla erecta
harilik katkujuur - Petasites hybridus
harilik ussilakk - Paris quadrifolia
laialehine hundinui - Typha latifolia
harilik mürkputk - Cicuta virosa
aediiris - Iris germanica
harilik orashein - Agropyron repens
6


Slide 7

1. Maikellukesel on
horisontaalne, mullas
hoogsalt kasvav ja
harunev risoom
7


Slide 8

2. Mürkputke
risoom on
tõusva
kasvusuunaga,
kuid ei harune
8


Slide 9

c

võsu

risoom
a
b
4. Orasheina risoomil on hästi näha
soomusekujulised taandarenenud lehed (a),
lisajuured (b) ja pungadest kujunenud võsud (c)

9


Slide 10

5. Risoomi tipus olevad pungad on hästi
näha mürkputkel

10


Slide 11

6. Lisajuured
kinnituvad
risoomile kogu
risoomi ulatuses
11
iirisel


Slide 12

7. Lisajuured kinnituvad sõlmekohtadele
orasheinal ja maikellukesel

12


Slide 13

13
8. Varuainetega täidetud põhikude iirise risoomis


Slide 14

9. Mürkputke risoom
sisaldab
varuaineid, kuid on
seest kambrilise
ehitusega

14


Slide 15

10. Vegetatiivsel
paljunemisel
harunevad orasheina
risoomid
võrsumissõlmest

15


Slide 16

11. Paljundamisel võib risoomi tükeldada,
eemaldades pungadega külgharud, näiteks aediirisel

16


Slide 17

12. Orasheina risoomi tipp on turgoorne,
võimaldades risoomil tungida läbi mullakamakate ja vahel ka läbi juurikate või mugulate
17


Slide 18

Ülesanne
• Leia taimemääraja abil viis risoomiga
taime, mis Eestis looduslikult kasvavad

18


Slide 19

Sibul
Sibul on maa-alune lühivõrse, mis on kujult
• kerajas
• munajas
• lame

Sibul täidab
• varuainete säilitamise
• taime uuendamise
• vegetatiivse paljunemise ülesandeid
19


Slide 20

Sibula
• varreosa on sibulakand
• lehed on muutunud soomusteks
• pungad kinnituvad kannale
Sibula soomused on
• kuivad, kilejad
• lihakad

20


Slide 21

• Kuivad soomused kaitsevad sibulat,
lihakatesse soomustesse kogunevad
varuained.
• Soomuste vahel ja kanna tipus asuvad
pungad, mida on üks või mitu.
• Sibul esineb harilikul sibulal - Allium cepa

21


Slide 22

1. Hariliku sibula sibul võib olla kerajas,
munajas või lame, olenevalt sordist

22


Slide 23

2. Tulbil on kestasibul
23


Slide 24

3. Liilia sibulal on näha
soomused, mis
üksteist osaliselt
katavad
24


Slide 25

soomused

pungad
sibulakand

lisajuured
4. Sibulakand on lühike varreosa, kuhu kinnituvad
soomused, pungad ja lisajuured

25


Slide 26

5. Varuained kogunevad lihakatesse soomustesse.
26
Näha on lõike järel väljavoolav mahl


Slide 27

6. Kuivad ja kilejad
soomused katavad
lihakaid soomuseid
nii tulbi kui ka
hariliku sibula
sibulatel
27


Slide 28

pungad

7. Söögisibul annab nii palju tütarsibulaid,
kui palju pungi on kannale kinnitunud

28


Slide 29

Õisik

Sibul võib
sisaldada
ka õisiku
algmeid.
Joonisel
hüatsindi
sibula pikilõige
29


Slide 30

Ülesanne
• Leia taimemääraja abil viis Eestis
looduslikult kasvavat või kultiveeritavat
sibultaime

30


Slide 31

Mugul
Mugul on varre jämenenud osa, mis võib
olla:
• maa-alune
• maapealne

Mugul täidab
• varuainete säilitamise
• taimede uuendamise
• vegetatiivse paljunemise ülesandeid

31


Slide 32

Maa-alusel mugulal
•
•
•
•

puuduvad lehed
esinevad külg- ja tipupungad ning
varreosa säilitusainetega
lehtede asukohta kartulimugulal märgib
arm, samas on näha kaenlapungi, millest
arenevad maapealsed võsud ja
lisajuured
32


Slide 33

Mugulad esinevad
• kartulil - Solanum tuberosum.
Kartulimugulad arenevad mullas
• nuikapsal - Brassica oleracea var.
gongylodes on varremugul, mis moodustub
maapealsesse osasse
33


Slide 34

1. Kartulitaimel on hästi näha varreharud,
mille tipp on mugulaks kujunenud

34


Slide 35

2. Mugulal ei ole lehti, on vaid pungad

35


Slide 36

3. Varreosa on täitunud säilituspõhikoega, mis
sisaldab ohtrasti sekundaarset tärklist

36


Slide 37

4. Kartuli muldamisel moodustub hulgaliselt
maa-aluseid varreharusid mugulatega. Iga
mugul on on uue taime algus
37


Slide 38

5. Eriti väärtuslikku kartulisorti võib
paljundada ka “silmade “ ja
põhikoetükkidega

38


Slide 39

pungad

6. Nuikapsa kerajas
varremugul sisaldab
varuaineid ja kannab
pungi ning lehti
39


Slide 40

Ülesanne
• Leia õpiku abil kartuli koht taimede
süsteemis
• Selgita kartuli kasvatamise tähtsust

40


Slide 41

Kasutatud materjalid
• Kasutatud kirjandus
• Botaanika I osa - Tallinn “Valgus” 1965, A.Kalda, E. Kukk, V. Masing,
H. Trass, A.Vaga
• Botaanika — Tallinn ”Valgus” 1988, V. Hržanovski, S.Ponomarenko
• Botaanika -Tallinn “Valgus” 1969, V. Issain, V.Jurtsev
• Botaanika põhivara, H.Tiirats Eesti Põllumajandusministeerium,
Õppemetoodikakabinet AS”Infotrükk” Tallinn 1993
• Maailma viljad - Heino Kiik, Tallinn ”Valgus” ,1989
• Eesti taimede määraja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia
ja Botaanika Instituut,”Valgus” Tallinn 1966
• Taimede välimääraja, Tallinn ”Valgus”, 1972, koostaja V.Kuusk
• Botanitšeskii atlas - N. A. Monteverde, S-Peterburg, 1906
• Botaaniliste tabelite komplektid taimede paljunemise, morfoloogia ja
süstemaatika kohta
• Looduslikud materjalid M. Terepson-Madisson
• Fotod M. Kaskmann
41