Transcript Söögipeet Beta vulgaris subsp. vulgaris var. Vulgaris Sugukond

Aed-mädarõigas
Armoracia rusticana
Sugukond ristõielised
Katrin Uurman
2008
1
Botaanilised iseärasused
• Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2
aastasena.
• Püstised varred, mille ülemine osa on
harunenud, võivad kasvada kuni 1m
kõrguseks.
• Juurmised lehed suured (pikkus 40...50cm,
laius 15cm), lõhestumata piklikud või
piklikovaalsed. Alumised varrelehed
lõhestunud.
2
• Õied valged, tugevasti lõhnavad, steriilsed
ja seemneid ei anna.
• Paljundatatkse vegetatiivselt.
• Samal kohal mitmeid aastaid kasvades
moodustab tugeva, kuni 8cm läbimõõduga
valge lihaka juure.
• Juured võivad kasvada kuni 1m pikkuseks
ja haruneda.
3
Bioloogilised iseärasused
• On külmakindel taim, mille
juurestik talvitub mullas
väga hästi.
• Välja kaevatult saavad
juured külmakahjustuse
juba mõnekraadise külma
korral.
4
Kasvukoht
• Eelviljaks sobib sõnnikut saanud
rühvelkultuur. Ka pärast mädarõigast tuleks
kasvatada kultuure, mis võimaldavad
harimise käigus mulda jäänud juuretükid
hävitada.
• Mullaniiskuse suhtes on nõudlik. Niiskuse
puuduses juured puituvad ja harunevad
tugevasti.
• Mullaviljakuse suhtes pole eriti nõudlik.
Kasutab hästi nii orgaanilisi kui ka
mineraalväetisi.
5
• Suuremat saaki annab kobedatel, viljakatel,
hea niiskusmahutavusega saviliiv- või
liivsavimuldadel.
• Hästi kasvab ka kuivendatud soomuldadel.
• Rasketel liivsavimuldadel juured harunevad
tugevasti ja purunevad koristamisel.
• Kergetel muldadel kasvanud mädarõigas
on oma maitseomadustelt tagasihoidlikum.
• Kasvukohta vahetatakse 3...4 aasta järel
kuna võib kergesti muutuda umbrohuks.
6
Mulla ettevalmistamine
• Ettevalmistamine hakkabpärast eelvilja koristamist..
• Kündmine (vähemalt 25cm) koos 10...15cm sügavuse
põhjakobestusega.
• Sügiskünni alla antakse olenevalt mulla viljakusest
sõnnikut 40...80t/ha, mille võib asendada kompostiga.
• Võimalusel kasutada väävlit sisaldavaid väetiseid.
• Toiteelementide vajadus (sõltub mulla väetustarbest):
– 100...200kg/ha N
– 30...40kg/ha P
– 180...230kg/ha K
7
Istutusmaterjali varumine ja istutamine
• Paljundatakse juurepistikutega.
• Sügisel kogutakse üheaastased 15...30cm
pikkused, 7...15mm läbimõõduga juuretükkid.
Kuidas lõigatakse?
• Vähemalt 10mm jämeduste, 15...30cm pikkuste
pistikutega rajatud põllult saab saaki juba
istutusaasta sügisel.
• Väiksemate pistikute korral kulub saagi saamiseks
1,5...2 aastat.
• 1ha mädarõikapõllu koristamisel saab 2,5...3ha
suuruse põllu istutusmaterjali.
8
• Valmis lõigatud pistikud seotakse
kimpudesse ja säilitatakse hoidlas
temperatuuril 0...-1oC liivas või kilekotis.
– samades tingimustes säilitatakse ka saaki!
• Enne istutamist hõõrutakse pistiku keskosa
kareda riidega, et eemaldada/hävitada
uinuvad pungad. Koort mitte vigastada!
• Terveks jäetakse pungad ainult 2...3cm
ulatuses (nii ülemine kui ka alumine pistiku
osa).
• Ülemistest pungadest arenevad lehed,
alumistest juured.
9
• Pistikud istutatakse kevadest hilissügiseni
kuid otstarbekam on istutada
aprill III...mai I
• Pistikud peavad sattuma niiskesse mulda.
Kuivas mullas juurduvad pistikud halvasti
ja nad võivad närtsida.
• Taimede kasvu kiirendamiseks
kasutatakse pistikute ettekasvatamist.
– kestab 5...10 päeva niiskes 15...20oC liivas
või turbas.
10
• Pistikud istutatakse 10...15cm
sügavustesse vagudesse ja poolviltu.
• Istutatakse selliselt, et pärast vao kinni
ajamist jääb pistik 3...5cm paksuse
mullakihi alla.
• Istutusskeem:
– 70×25...30cm
– ribaistutus 70...80+50+50×30cm
• Istutusskeem valitakse vastavalt
hilisemale vaheltharimisele.
11
• Pistikuid võib maha panna ka
istutusmasinaga.
• Väiksemate põldude korral istutatakse
pistikud käsitsi istutuspulga abil.
• Hektari kohta kulub 50 000...60 000 pistikut
(massiga 0,6...1t).
12
Kasvuaegne hooldamine
• Mullaharimine
– vaheltharimine (esimene kohe pärast
tõusmete ilmumist, vagude korral, enne
tõusmete ilmumist) sügavus 6...8cm
– reavahede kobestamine
– suvel kerge muldamine
• Õievarte eemaldamine
• Üleliigsete lehekodarike eemaldamine
– ühele taimele mitte rohkem kui 2
13
• Kasvuaegne juurte läbilõikamine
– kui enne istutamist pistiku keskosadest ei vigastatud
uinuvaid pungi
• Pealtväetamine
– esimene: nädal pärast istutamist
– teine: suve keskel
• Umbrohutõrje
– istutuseelse mullaharimisega
– kasvuaegse mullaharimisega
• Kahjurid
– maakirbud – võivad ahjustada juba idulehtede faasis
14
Saagi koristamine
• Koristatakse hilissügisel okt III...nov I, pärast
vegetatsiooniperioodi lõppu.
• Väikeaedades kaevatakse juured hargiga.
• Suurtootmises
– eemaldatakse esmalt 3...5cm kõrguselt lehed
– kergitatakse juured nt juurviljakoristusmasina abil
– lahtikergitatud juured koristatakse nt
kartulikoristusmasinaga
15
• Koristatud juured
– puhastatakse mulla
– külgjuured lõigatakse ära
– sorteeritakse
• Kasutuskõlbulik saagiosa realiseeritakse
koheselt või pannakse säilima.
• Realiseerimiseks mittekõlbulikud peenemad
juured kogutakse ja säilitatakse ületalve
istutusmaterjalina.
16
• Kaubastamiskõlbulik saagikus
– üheaastase kultuurina 5...8t/ha
– kaheaastase kultuurina 15...20t/ha
– lisaks 1,5...2t/ha istutusmaterjali.
17
Kasutatud materjalid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Kleemann, M., 2003. Köögiviljad aeda. Maalehe Raamat.
lk 239...243.
Meenaslu, L. /koost/., 1988. Köögiviljandus. Tallinn
Valgus. lk 295...298.
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7570&old_art=38083&
old_num
http://www.uni-graz.at/~katzer/engl/Armo_rus.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Horseradish
http://www.flickr.com
18