Transcript Materjali kõvadus

Materjali kõvadus
Stomatoloogia 2. kursus
Ann Kaleviste
Õppejõud Tiiu Müürsepp
Materjali kõvadus
• Materjali pinna kõvaduseks nim. materjali pindmise kihi
vastupanuvõimet plastsele deformatsioonile staatilisel või
dünaamilisel survel.
• Stomatoloogiliste konstruktiivsete ja plombeerimismaterjalide
puhul.
• Hambaravi materjalide mõõtmisel Brinelli meetod (skaala HB)
Mikrokõvadus Knoopi ja Vickersi meetod (skaala HV)
Mikrokõvadus Rockwelli meetod (skaala HR)
Shore’i meetod
Täkestusmeetodid
• Kindla kujuga keha surutakse kindla jõuga mingi kindla aja
vältel uuritava materjali pinda – materjali pinnakiht
deformeeritakse plastselt.
• Jälje mõõdud annavad kõvaduse astme. Mida väiksem jälg,
seda suurem kõvadus.
• Materjali kõvadus on seoses tugevusega.
Brinelli meetod
• Brinelli kõvadusarv määratakse toimiva jõu ja sfäärilise jälje
pindala suhtena.
• Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D
= 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10…15 s korral. HB ühik on
kgf/mm2.
• Tähis 185HB 5/1250/20
• Survejõud esitatakse jõukilogrammides (1 kgf=9,8 N)
• Brinelli kõvaduse arvutamine:
• Materjal
Brinelli kõvadus, kgf/mm2
________________________________________
Kullasulamid
I tüüp
45
II tüüp
95
III tüüp
120
IV tüüp
220
40% Au-Ag-Cu
252
Knoopi ja Vickersi meetodid
• Mikrokõvaduse testimiseks
• Materjal sisse surutakse neljatahuline teemantpüramiid
• F on mõjuv koormus (kgf) ja S on püramidaalse jälje pindala
(mm2), kõvaduse number on nende suhe
• Tahkude vaheline nurk 136o, koormused 9,8 …..980 N (1-100
kgf).
• Mõõta saab metalle, sulameid, dentiini, emaili jt materjale.
• Puudused: pind peab olema tasane ja poleeritud, pikk
mõjumise aeg.
Rockwelli kõvadus
• Rockwelli kõvaduse test on kiirmeetod materjali kõvaduse
määramiseks, kus leitakse sissesurutud jälje sügavus.
• Rockwelli kõvadus arvutatakse eel- ja põhijõu tekitatud jälje
sügavuste vahe järgi: HR=E-e.
• Sügavusmõõtja näit A võetakse, kui koormus on mõjutanud
keha 10 min, siis koormus eemaldatakse ja 10 min pärast
võetakse teine näit B. Leitakse suhtelise taastamise protsent
A-B/A* 100%.
• Olenevalt otsikust ja survejõust eristatakse kõvadusarve HRA,
HRB ja HRC, tähis nt 48HRC.
• Joonis1. Teraskuul diameetriga 1,588 mm ja jõud 980N (100
kgf) – skaala B.
Joonis2. Teemantkoonus tipunurgaga 120o ja jõud 580N (60
kgf) või 1470 N (150 kgf) – skaalad vastavalt A või C.
Shore’i kõvadus
• Kasutatakse elastomeeride ja pehmete
plastikute kõvaduse määramiseks.
• Nüri otsaga nõel tungib täiesti läbi
materjali – kõvadus 0 ühikut
• Nõel ei tungi üldse läbi materjali –
kõvadus 100 ühik.
• Kasutatakse mõõteseadet nimega
duromeeter.
AITÄH!