Kehade paindedeformatsioon.

Painde elastsusmoodul.

Arko Lepik Stom II 1.rühm

Paindedeformatsioon

    Deformatsiooni all mõistetakse keha osakeste nihkumist üksteise suhtes või nendevahelise keskmise kauguse muutumist.

Kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult, varda teise otsa aga riputada koormis, tekib paindedeformatsioon.

Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku.

Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub

Paindedeformatsioon

Paindedeformatsioon

 Paindemoment sõltub positsioonist.

Paindedeformatsioon

  ◦ ◦ Painde suurus sõltub materjali ◦ Ristlõike kujust Keha mõõtmetest Materjali elastsusmoodulist Mõnede materjalide puhul on tema paindeomadused sama või veelgi rohkem tähtsad võrreldes tema tõmbe ,surveomadustega.

Paindedeformatsioon

 Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks: ◦ Kullasulamite ◦ Roostevabast terasest kinnitusklambrite ◦ Juurekanali instrumentide ◦ Süstlanõelte jt. puhul.

Paindedeformatsioon

   Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on.

Võrdelisuse e. elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral. Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir.

Paindedeformatsioon

Elastsusmoodul

   Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks.

Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet.

Elastsusmoodul iseloomustab tõmbe-ja survedeformatsiooni korral materjali elastset jäikust.

Elastsusmoodul

   Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.

Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses.

Näiteks: Vedru külge asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu.

Elastsusmoodul

    F on rakendatud jõud S on pind, millele mõjub koormus ∆l on keha pikkuse muutus L 0 on keha algne pikkus.

Elastsusmoodul

  Venitatud (kokkusurutud) kehas tekivad ristlõike ulatuses ühtlaselt jaotunud ristlõikepinnaga ristuvad sisepingejõud, mille summa ristlõike pinna pindalaühiku kohta on normaalpinge.

Väikeste deformatsioonide korral on see pinge võrdeline suhtelise pikenemisega (Hooke`i seadus).

Elastsusmoodul

 Akustilise eritakistuse mõõtmise meetodil mõõdetud: ◦ Youngi moodul- Emailil 76,5 Dentiinil 20,8   Tavaliste plastmasside Youngi moodul on umbes 1 GN/m2.

Alumiiniumi Youngi moodul on umbes 70 GN/m2.

Kasutatud kirjandus

   helge.pen.io/7 Loengumaterjal ``Ehituskonstruktori käsiraamat``, Tiit Masso, 1980

Tänan!