Transcript Geograafia

Vihmametsad
Hedvig Alasi 8b
Paiknemine
 Ekvaatorilähedased alad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas,
Aafrikas ning Kagu-Aasias.
 Hõlmavad vaid 5% meie planeedist, kuid on koduks
ligi pooltele maakeral elavatele taime- ja
loomaliikidele.
Kliima
 Kuumus ja niiskus.
 Õhu pidevat ja ühtlast soojenemist põhjustab päikese
asend seniidis või selle lähedal aasta läbi.
 Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 ̊C.
 Igal pool sajab rikkalikult – 1500-2000 mm aastas.
 Paduvihma kallab enamasti paari tunni jooksul pärast
lõunat.
Veestik
 Sademete rohkuse tõttu on tasandikjõed aasta läbi




veerikkad, laiad ja aeglase vooluga.
Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi
maailma veerikkaim jõgi on Amazonas.
Aafrika vihmametsade alal voolab veerikas Kongo jõgi.
Suurvesi on kaks korda aastas.
Vihmametsade jõed on sealsetele elanikkonnale
oluliseks liikumisteedeks.
Amazonase jõgi :
Kongo jõgi :
Mullad
 Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad
vihmametsade all punakaspruunid mullad ehk
ferralliitmullad.
 Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe
vihmametsades väga kiire.
 Toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine.
 Lähtekivimitest pärinevad raua- ja
alumiiniumiühendid annavad mullale telliskivipunase
värvuse.
Taimestik
 Vihmametsades kasvavate puude võrad asuvad kõrgel
ja moodustavad koos latvadega tihedasti
läbipõimunud 40-50 m kõrguse rohelise võlvi, millest
üksikud ladvad ulatavad veel kõrgemale.
 Paljudel taimedel on silmatorkavalt kirjud ja keerulise
ehitusega õied.
 Džunglitaimedel kasvavad suured, lihavad, mahlased
ja mitmevärvilised viljad, et meelitada loomi neid
sööma ja nii seemneid levitama.
 Vihmametsade omapära on liaanide ja epifüütide
rohkus.
Liaanid :
Tüüpiline epifüüt – orhidee :
 Paljudel puuliikidel on tüve alumine osa laienenud,




kust ulatuvad välja tugijuured.
Puude igihaljad lehed on suured , enamasti
tumerohelised.
Nad on pealt läikivad ja nahkjad, et paremini
paduvihmadele vastu pidada.
Lehtede läikiv pind peegeldab päikesekiiri, kaitstes
lehti, põletuse eest ja soodustab vihmavee
äravoolamist.
Mõnedele liikidele kasvavad õhujuured, mis aitavad
vihmavett omastada
Imetajad
 Väga palju erinevaid loomaliike.
 Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud
eluks puudel ja soositud elupaikadeks on isegi kõrged
ladvad.
 Puudel elavad loomad toituvad lehtedest, viljadest,
noortest okstest ja nektarist.
 Rikas ja mitmekesine on loomastik ka maapinnal, nt.
metssead, pühvlid, kääbusjõehobud.
 Alaliselt kõrge õhuniiskus võimaldab kõrgetel puudel
ja maapinnal elada loomadel, kes muidu elavad
veekogudes.
Jaaguar :
Gorilla :
Inimtegevus
 Ekvatoriaalsed vihmametsad on üldiselt hõreda




asutusega.
Elanikud tegelevad väga algelise põllunduse –
alepõllundusega.
Loomakasvatusega tegeletakse vähe.
Omatarbeks peetakse sigu ja linde.
Kui alles hiljaaegu võis vihmametsadest leida algelise
eluviisiga hõime, siis uus elulaad ja haigused
nõrgendavad ja hävitavad neid ühiskondi kiiresti.