Transcript Jõgede toitumine ja veerežiim
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee
http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html
Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium
Jõed on vooluveekogud
Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli
Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest.
Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI
Jõe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumine
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest.
Vooluhulk
Olulised mõisted
Hüdrograaf Valgla ehk äravooluala TULV
See on vee kogus kuup meetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget See on jõe äravoolu diagramm, mis kajastab jõe voolu hulkade hooajalist muutlikust Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne
Kaart jõgede äravooludiagrammidega
Volga
( Volgograd)
Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 2-3 kuud on kõrge veeseis
Rein -Lääne-Euroopa jõgi
•
Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest
•
Toitub aastaringselt peamiselt sademetest
•
Reini(Baseli jaam) hüdrograaf
Kongo jõgi
Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes Toitub peamiselt sademetest
AMAZONASE vooluhulk
Niilus-
maailma pikim jõgi
Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest
Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas
Tiber saab alguse Apenniinidest
Toituvad talvistest sademetest Suvel on väga madal veeseis Talvel vihmasadude tõttu on kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi
Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja poolkõrbevööndi jõgi
Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk- ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul .
Toitub sademetest Lühiajalise kõrge veeseisuga Ülejäänud osa aastast väga vähese veega
Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas .
•
Asub mussoonkliimaga alal
• • •
Toitub peamiselt sademetest Toitub ka mäestikes lume sulamisest
•
Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi Talvel on madalvesi
Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre.
Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) Suvel ja sügisel on kõrge veeseis Talvel on madal veeseis
Jenissei on jõgi Venemaal Lääne-
ja Ida-Siberi piiril.
• •
Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi.
•
Ta toitub peamiselt lume sulamisest Suurvesi kestab 2–3 kuud.
•
Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud.
Voolav vesi kujundab pinnamoodi
PÕHJAVESI
Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.
Aeratsioonivööndis
täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.
Küllastusvööndis
on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.
Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas
Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga
Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus.
Inimtegevuse mõju tagajärjed: Veetaseme alanemine Veekvaliteedi halvenemine
Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga.
Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage.
Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil ……………kujutatud rannas.
Põhjendus:
Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas.
1.
.............................................................
2.
.............................................................
Õige vastus:
Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja-Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas.
Kus paikneb 69% Maa magevee varudest? Õige vastus tähistage X-ga. A liustikes B jõgedes C järvedes D põhjavees E soodes Miks soojeneb ookean aeglasemalt kui maismaa? Tõesed väited tähistage X-ga
A Vesi on pidevas liikumises.
B Aurumise tõttu vee temperatuur alaneb.
C Vee soojusmahtuvus on väiksem kui maismaal.
Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust, mis Pärnumaal aset leidis?
Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda.
Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda.
Õige vastus:
Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel,
Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt
Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed 4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool 6) maasisene äravool
Miks sajab Kairos väga vähe?
Miks on aasta sademed jaotunud Entebbes ühtlasemalt kui Bahir Daris?
Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul kahes erinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Kumb graafik kumba kohta iseloomustab?
Põhjendage.
Õige vastus:
Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna.
Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas.
Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile.
Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseri veehoidla ühtlustab vooluhulka.
Selgitage näidete abil Läänemere mõju pinnamoele ja kliimale.
1.
2.