Kudruküla Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest.
Download ReportTranscript Kudruküla Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest.
Kudruküla Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest ja on tänaseni Remmeli suguvõsa käes. Kaevandas diatomiiti AS Diatomiit EW ajal, nüüd on Leekova soo osaliselt kuivendatud. Paiknevad pikki Narva jõe kallast, ehitatud 1939.a. Pioneerpataljoni kompaniiülem Trankman oli Venemaale müünud kogu Narva jõejoone kindlustuste joonised, mistõttu kavandati kõik ümber ja ehitus nihkus kavandatust hilisemaks. Veel 1970-ndatel aastatel olid saarel Kudruküla elanike heinamaad. Saart katab praegu mets ja üle jõeharu on hea jälgida haigrute ja toonekurgede tegemisi. Kool töötas 1866-1922 Maja oli valla poolt koolile kingitud, omas oma maad, lauta ja sauna, õuel kaev. Alles vaid kelder. Sellele kohale on ka praegune elanik omale paadisilla teinud ja püüdnud kaldaid kindlustada. Riigikülas 1919.a . veriste talvelahingute väärikaks tähistamiseks paigaldatud põllukivist sammas, mis lõhati 1940.a. Villu Müüripeal eestvõtmisel leiti samba asukoht, kaevati välja ja puhastati vundament 1990aa alguses. Viimane metsavaht oli Aleksander Gorbatšov. Kui talle anti võimalus peale vahtkonna likvideerimist maa erastamiseks, ei peetud võimalikuks tema maatükile Gorbatšovi nime anda. Taimeaed rajati 1970-ndatel aastatel ja varustas istutusmaterjaliga Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Arumäe ja Auvere metskonda. Põlvkondade viisi kuni tänaseni peetakse siin kaluri ametit, alles on vana maja vundament. Rannakalurite sissetulekute hulka on kuulunud ka lootsiametist ja palgiparvede kinnituskohtadeks andmise tulud. Tegeleti ka põllunduse ja karjakasvatusega. Sild kaotas oma tähtsuse uue maantee ja silla ehitamisega. See oli ainuke Pruuka jõe ületuskoht. Ühendustee Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel juba aegade algusest. Kulges mööda Narva jõe kallast ja ületas Tõrvajõge, Riigiküla oja ja Pruuka oja. Vanadest sildadest alles Riigiküla ojal, teised purustas sõda. See oli uhke kivisild, mis ühendas Vaasa ja Kudruküla mõisa ning mis oli jõeäärse postitee Tõrvajõe ületamise kohaks. Teetamm on Tõrvajõe poolt looduses väga hästi jälgitav, säilinud ka hulk vanu teemärke, ida poole täiesti kadunud. 17.saj. lõpus seisis siin vana kõrts, mille taga oli kalmistu. 1684.a. ehitas Narva magistraat kõrtsi asemele suure võõrastemaja, millel oli laudkatusega rõdutaoline väljaehitus. Liiv veeti elektrijaama teede ehitusele ja Narva-Narva-Jõesuu uue tee rajamiseks. Kohast on kujunenud linnuparadiis ja järjest rohkem ka naaberlinnade elanike suvituskoht. 1943.a. oli Hitler andnud väegrupile Nord käsu ehitada Narva jõe läänekaldale kaitseliin koondnimega "Pantherstellung", ehitajaks saksa riiklik ehitusfirma Organisation Todt. Vana põlistalu peremees Gustav Remmel töötas laevatehases ja ehitas kolmele pojale maja, tema talust said kõik Narva jõge sõitvad laevad omale söe. Saklaste poolt 1944.a. ehitatud punkrid, mis on täna kasutusel keldritena. Rannas on säilinud okastraatpiire. Üks Kudruküla uuselanikest puhastas jõeäärset võsast ja okastraadist ning sealt tuli välja korrapärane vundament suure ahju ja korstnajalaga. Tellise tükke ja potikilde leitakse tänaseni. Kohalikele ja eriti Narva linna inimestele on juba aastakümneid olnud väga populaarseks tervistava vee allikaks. Kasutatakse aastaringselt, on inimesi kes joovad ainult Tõrvajõe allika vett. See oli Kudruküla mõisa turbavõtuala, viimati võeti sealt turvast ühismajandi Kudruküla aiandi tarbeks 1960-ndatel aastatel. Jõe kõrgel kaldal asus Vaasa mõis, millele kuulus üle tee maa poole jääv mets. Seda metsa kutsuti mõisa nime järgi. 16.saj.II poolel rajas Rootsi kuningas Gustav I Vaasa mõisa, 1655.a nimetati Vepsküla koos Vaasaga Wrangelite pärusmõisaks.