Kudruküla Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest.
Download
Report
Transcript Kudruküla Rajas Peterburi kaupmees G. Gerden 1828.a. Tehases kasutati aurukatlaid. Kuna vabrik reostas Narva jõge, tekitades kahju kalamajandusele, töötas see lühikest aega. See on üks kahest 1688.a (?) vakuraamatus märgitud taludest.
Kudruküla
Rajas Peterburi
kaupmees G. Gerden
1828.a.
Tehases kasutati
aurukatlaid.
Kuna vabrik reostas
Narva jõge, tekitades
kahju
kalamajandusele,
töötas see lühikest
aega.
See on üks kahest
1688.a (?)
vakuraamatus
märgitud taludest ja on
tänaseni Remmeli
suguvõsa käes.
Kaevandas diatomiiti
AS Diatomiit EW ajal,
nüüd on Leekova soo
osaliselt kuivendatud.
Paiknevad pikki Narva jõe
kallast, ehitatud 1939.a.
Pioneerpataljoni
kompaniiülem Trankman
oli Venemaale müünud
kogu Narva jõejoone
kindlustuste joonised,
mistõttu kavandati kõik
ümber ja ehitus nihkus
kavandatust hilisemaks.
Veel 1970-ndatel
aastatel olid saarel
Kudruküla elanike
heinamaad.
Saart katab praegu
mets ja üle jõeharu on
hea jälgida haigrute ja
toonekurgede tegemisi.
Kool töötas 1866-1922
Maja oli valla poolt
koolile kingitud, omas
oma maad, lauta ja
sauna, õuel kaev. Alles
vaid kelder.
Sellele kohale on ka
praegune elanik omale
paadisilla teinud ja
püüdnud kaldaid
kindlustada.
Riigikülas 1919.a . veriste
talvelahingute väärikaks
tähistamiseks paigaldatud
põllukivist sammas, mis
lõhati 1940.a.
Villu Müüripeal
eestvõtmisel leiti samba
asukoht, kaevati välja ja
puhastati vundament
1990aa alguses.
Viimane metsavaht oli
Aleksander Gorbatšov.
Kui talle anti võimalus
peale vahtkonna
likvideerimist maa
erastamiseks, ei peetud
võimalikuks tema
maatükile Gorbatšovi
nime anda.
Taimeaed rajati
1970-ndatel aastatel
ja varustas
istutusmaterjaliga
Narva ja Narva-Jõesuu
linna ning Arumäe ja
Auvere metskonda.
Põlvkondade viisi kuni
tänaseni peetakse siin
kaluri ametit, alles on vana
maja vundament.
Rannakalurite
sissetulekute hulka on
kuulunud ka lootsiametist
ja palgiparvede
kinnituskohtadeks
andmise tulud.
Tegeleti ka põllunduse ja
karjakasvatusega.
Sild kaotas oma
tähtsuse uue maantee
ja silla ehitamisega.
See oli ainuke Pruuka
jõe ületuskoht.
Ühendustee Narva linna ja
Narva-Jõesuu vahel juba
aegade algusest. Kulges
mööda Narva jõe kallast ja
ületas Tõrvajõge, Riigiküla
oja ja Pruuka oja. Vanadest
sildadest alles Riigiküla
ojal, teised purustas sõda.
See oli uhke kivisild, mis
ühendas Vaasa ja
Kudruküla mõisa ning mis
oli jõeäärse postitee
Tõrvajõe ületamise kohaks.
Teetamm on Tõrvajõe
poolt looduses väga hästi
jälgitav, säilinud ka hulk
vanu teemärke, ida poole
täiesti kadunud.
17.saj. lõpus seisis siin
vana kõrts, mille taga
oli kalmistu.
1684.a. ehitas Narva
magistraat kõrtsi
asemele suure
võõrastemaja, millel oli
laudkatusega
rõdutaoline
väljaehitus.
Liiv veeti elektrijaama
teede ehitusele ja
Narva-Narva-Jõesuu
uue tee rajamiseks.
Kohast on kujunenud
linnuparadiis ja järjest
rohkem ka
naaberlinnade elanike
suvituskoht.
1943.a. oli Hitler
andnud väegrupile
Nord käsu ehitada
Narva jõe läänekaldale
kaitseliin
koondnimega
"Pantherstellung",
ehitajaks saksa riiklik
ehitusfirma
Organisation Todt.
Vana põlistalu
peremees Gustav
Remmel töötas
laevatehases ja ehitas
kolmele pojale maja,
tema talust said kõik
Narva jõge sõitvad
laevad omale söe.
Saklaste poolt 1944.a.
ehitatud punkrid, mis
on täna kasutusel
keldritena.
Rannas on säilinud
okastraatpiire.
Üks Kudruküla
uuselanikest puhastas
jõeäärset võsast ja
okastraadist ning sealt
tuli välja korrapärane
vundament suure ahju
ja korstnajalaga. Tellise
tükke ja potikilde
leitakse tänaseni.
Kohalikele ja eriti Narva
linna inimestele on juba
aastakümneid olnud väga
populaarseks tervistava vee
allikaks.
Kasutatakse aastaringselt,
on inimesi kes joovad
ainult Tõrvajõe allika vett.
See oli Kudruküla
mõisa turbavõtuala,
viimati võeti sealt
turvast ühismajandi
Kudruküla aiandi
tarbeks 1960-ndatel
aastatel.
Jõe kõrgel kaldal asus
Vaasa mõis, millele
kuulus üle tee maa
poole jääv mets. Seda
metsa kutsuti mõisa
nime järgi.
16.saj.II poolel rajas
Rootsi kuningas
Gustav I Vaasa mõisa,
1655.a nimetati
Vepsküla koos Vaasaga
Wrangelite
pärusmõisaks.