Pärandkultuuri esitlus Arumäe
Download
Report
Transcript Pärandkultuuri esitlus Arumäe
Arumäe
Elumaja on ehitatud
sõjas hävinud kooli
vundamendile.
Koolihoone olnud nii
suur, et talvel külmaga
ei jõudnud kütta,
koolitöö toimus siis
õpetaja Hilda Tõltsi
kodus.
Seda kohta pidas
põlisrahvas küla
sümboolseks
keskuseks, 30.juunil
2001.a. küla
kokkutulekul asetati
mälestuskivi kohale.
Kohalikud kutsuvad
Bankirovi majaks,
põlvest põlve edasi
kantud metsavahi
koht.
Oli olnud I astme
triangulatsioonitorn
mitme platvormiga.
Asukohas on
tänapäevane tähis.
Põhjasõjaaegne
Samokrassi ja Auvere
mõisa ühendav tee,
seda mööda käisid
Arumäe lapsed Auvere
kooli.
Arumäe küla katku
surnute põletus- ja
matmiskoht.
Kutsutakse ka
Papimäeks.
Vanast talust on
säilinud
mõnikümmend
võimast hõbepaplit ja
hulgaliselt paplikände,
suitsusaun,
laudavaremed ja tiik.
Idasse läks tee Arumäe
mõisahäärberi eest
Joala mõisa, lõunasse
Vääska külasse, läände
Auvere mõisa ja põhja
Soldina mõisa.
Vanad põlispuud ja
kivivare tiigi kaldal,
millest ca 30m läänes
nelja tee rist.
1655.a oli
Sam(m)okras(s) 4
külaga mõis.
1932.a. kohanimede
eestistamise käigus sai
küla uueks nimeks
Arumäe.
Peremees Evald Kaup
arreteeriti ja saadeti
sundasumisele
Siberisse, sealt naastes
ehitas talu uuesti üles.
Ta oli uue EV Vaivara
vallavolikogu I
koosseisu vanim liige.