Transcript Jõgede toitumine ja veerežiim

Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004
http://et.wikipedia.org/wiki/
www.ekk.edu.ee
http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html
Koostaja: J. Vidinjova,
Maardu Gümnaasium
Jõed on vooluveekogud
 Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme
 Jõed kujundavad Maa pinnamoodi
 Jõgi on veeringega seotud ainete
ümberpaigutamise kõige olulisem lüli
Jõed ja ojad saavad alguse
allikast,liustikust,soost,järvest.
Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
 Lume ja igilume sulamisest
 Sademetest
 Liustikujää sulamisest
 Põhjaveest
 Teistest veekogudest
JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI
Jõe veerežiim on jõe
veetaseme ajaline muutumine
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse
muutumine sõltub
 kliimast,
 aastaajast,
 jõe geograafilisest
asendist,
 pinnamoest,
 muld-ja taimkattest
 ning maakasutusest.
Olulised mõisted
Vooluhulk
Hüdrograaf
Valgla ehk
äravooluala
TULV
See on vee
kogus
kuupmeetrites
või liitrites,
mis ühe
sekundi
jooksul
läbib jõe
ristlõiget
See on jõe
äravooludiagramm,
mis
kajastab jõe
vooluhulkade
hooajalist
muutlikust
Maa-ala,
millelt
veekogu või
selle osa
saab oma
vee
lühiajaline
järsk ja
juhuslik
veetaseme
tõus,
mida võivad
põhjustada
hoogvihmad
jne
Kaart jõgede
äravooludiagrammidega
Volga( Volgograd)
 Toitub valdavalt lume
sulamisveest ( 60%)
 Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on
lumevangis ja väikese
äravooluga
 2-3 kuud on kõrge veeseis
Rein -Lääne-Euroopa jõgi
•Algab Alpidest mitme
lähtejõena, toitub ka
lume sulamisest
•Toitub aastaringselt
peamiselt sademetest
•Reini(Baseli jaam)
hüdrograaf
Kongo jõgi
 Asub ekvatoriaalses
kliimavöötmes
 Toitub peamiselt sademetest
AMAZONASE
vooluhulk
Niilus- maailma pikim jõgi
 Saab alguse mäestikust
 Läbib mitut kliimavöödet
 Voolab kesk- ja
alamjooksul tasandikul
 Toitub peamiselt
sademetest
Tiber ja Sakramento asuvad
vahemerelise kliimaga piirkonnas
Tiber saab alguse
Apenniinidest
 Toituvad talvistest sademetest
 Suvel on väga madal veeseis
 Talvel vihmasadude tõttu on
kõrge veeseis, mis võib
põhjustada üleujutusi
Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja
poolkõrbevööndi jõgi
Algab Türgi kaguosa
mägedest, kesk- ja
alamjooksul voolab
Mesopotaamias settelisel
tasandikul.
 Toitub sademetest
 Lühiajalise kõrge veeseisuga
 Ülejäänud osa aastast väga
vähese veega
Ganges algab Gangotri
liustikust Himaalajas.
• Asub mussoonkliimaga alal
• Toitub peamiselt sademetest
• Toitub ka mäestikes lume sulamisest
• Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu,
mis võib põhjustada üleujutusi
• Talvel on madalvesi
Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse
Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja
Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre.
 Toitub mäestikes lume
sulamisest ja sademetest
( mussoonvihmadest)
 Suvel ja sügisel on kõrge
veeseis
 Talvel on madal veeseis
Jenissei on jõgi Venemaal Lääneja Ida-Siberi piiril.
• Jenissei on Venemaa
veerohkeim jõgi.
• Ta toitub peamiselt
lume sulamisest
• Suurvesi kestab 2–3 kuud.
• Jääkate püsib alamjooksul
7, ülemjooksul 5 kuud.
Voolav vesi kujundab pinnamoodi
Jõe sängiprotsessid erinevate
voolutingimuste korral
Jõe sängiprotsessid
Kuidas tekib soot?
 Looked muutuvad kulutuse tagajärjel suuremaks.
 Põrkeveerud liiguvad üksteisele lähemale
 Suurvee ajal võib jõgi ühest looke tipust teise läbi
murda.
 Vana looge eraldub sängist ja moodustub soot.
PÕHJAVESI
 Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete
poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
 Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel
aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.
 Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning
vesi esineb seal ajutiselt.
 Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega
ning on kujunenud põhjaveekiht.
Põhjavee kujunemine- infiltratsioon
Infiltratsioon (ka
maasseimbumine) on
Põhjavee väljavool
jõesängidesse,
järvenõgudesse ja
otse merre
moodustab veel ühe
lüli maakera
veeringes.
sademe- või pinnavee
imbumine pinnasesse
või aluspõhjakivimite
pooridesse ja
pragudesse
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
 Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets
vähendab infiltratsiooni, sest osa
sademeteveest aurab tagasi õhku.
 Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle,
seda vähem vett imbub põhjavette, sest
suurema kalde korral on pindmine
valgumine intensiivsem.
 Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral
imbub vett rohkem maa sisse kui niiske
(märja) pinnase korral.
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
 Saju kestus: esimestel sajupäevadel
suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab
kiiresti langema, sest pinnasekihid on
veega küllastunud.
 Saju intensiivsus: intensiivse saju korral
voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja
järvedesse.
 Kivimite poorsus: mida poorsemad on
kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Termaalvete kujunemine
sügavamates kihtides
vulkaanilises piirkonnas
 Termaalveed
kujunevad maa
sisesoojuse mõjul
 Termaalveed on
kõrgema
mineralisatsiooniga
Põhjavee režiimi võib
mõjutada inimtegevus.
Inimtegevuse mõju tagajärjed:
 Veetaseme alanemine
 Veekvaliteedi halvenemine
Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui
kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett
välja pumbata? Tähistage kolm tõest
väidet X-ga.
Kummal pildil kujutatud rannas on
ülekaalus mere kulutav tegevus?
Põhjendage.
Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil ……………kujutatud rannas.
Põhjendus:
Viimastel aastatel on olnud suured
üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja
Tšehhis, kus
kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult
tõstnud veetaset jõgedes. 2 p
Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa
aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas.
1. .............................................................
2. .............................................................
Õige vastus:
 Suured üleujutused Euroopas on tingitud
1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb
paraskliimaga laiustel, seega Euroopa
„Ilmaköögis“ Põhja-Atlandil
2) See suurendab aurumist ja intensiivistab
tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on
sagedased pikaajalised paduvihmad, mis
põhjustavad üleujutusi Suurbritannias,
Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,
Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas.
 Kus paikneb 69%
Maa magevee
varudest?
Õige vastus
tähistage X-ga.
A liustikes
B jõgedes
C järvedes
D põhjavees
E soodes
 Miks soojeneb ookean
aeglasemalt kui
maismaa? Tõesed
väited tähistage X-ga
A Vesi on pidevas
liikumises.
B Aurumise tõttu vee
temperatuur alaneb.
C Vee
soojusmahtuvus
on väiksem kui
maismaal.
Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris
Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse
nähtust, mis Pärnumaal aset leidis?
Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse
Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva
nähtuse esile kutsuda.
Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile
kutsuda.
Õige vastus:
 Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda:
1) kallakpind, maapinna kallakus,
2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad
libiseda,
3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões,
4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks)
5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase
tõusis,
6) tugevad vihmasajud,
7) ebaühtlane lume sulamine kevadel,
 Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada:
1) hoonete ehitamine orupervele,
2) autoliiklusest tulenev vibratsioon
3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise
käigus)
4) metsa maha võtmine nõlvadelt
Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt
veeringet. Tähista noolte ja numbritega
järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru
kondenseerumine 3) sademed
4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool
6) maasisene äravool
Miks sajab Kairos väga vähe?
Miks on aasta sademed
jaotunud Entebbes
ühtlasemalt kui Bahir
Daris?
Graafikutel A ja B on kujutatud
Niiluse vooluhulga muutumist
aasta jooksul kahes
erinevas kohas, Hartumis ja
Kairos. Kumb graafik kumba
kohta iseloomustab?
Põhjendage.
Õige vastus:
 Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb
troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal,
mistõttu valitseb seal aastaringselt
kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis
sademeid ei anna.
 Entebbes on aasta sademed jaotunud
ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe
asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir
Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas.
 Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis
iseloomustab graafik B, sest
sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad
mõlemal diagrammil samale perioodile.
 Niiluse vooluhulga muutumist Kairos
iseloomustab graafik A, sest Aswani
pais/Nasseri veehoidla ühtlustab
vooluhulka.
Selgitage näidete abil Läänemere
mõju pinnamoele ja kliimale.
1.
2.
Nimeta!
A.lauskmaa
D. meri
B.jõgi
E.jõgi
C.saar
F. kanal