Transcript Holland

HOLLAND
Marek Ungerson
Kärstna Põhikool
9. klass
Asukoht



Holland asub Euraasia
mandril, Euroopa
maailmajaos, LääneEuroopas.
Põhjast on Holland
ümbritsetud
Põhjamerega.
Soodne asukoht
kalanduseks,
kaubanduseks ja kõrgel
elujärjel püsimiseks.
Üldandmed










Pindala: 41 600 km² .
Rahvaarv: 16 366 600 inimest.
Rahvastiku tihedus: 390 in/ km².
Lipp: punane-valge-sinine.
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia.
Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja
läänerannikut uhub Põhjameri.
Riigipiiri kogupikkus: 1027 km.
Rannajoone kogupikkus: 451 km.
Rahaühik: euro.
Valitseja: kuninganna Beatrix.
Pealinn

Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal.
 Elanike arv: 743000.
 Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis.
 Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik
Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum,
Rembrandti maja.
 Olümpia: 17. mai – 12. august 1928. Eestlased võitsid
kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses – Osvald
Käpp, Voldemar Väli.
 Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid
lennujaamu Schiphol.
Suuremad linnad

Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort.
Elanike arv: 605 000.
 Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda,
Rahvusvaheline Kohus.
Elanike arv: 476 000.
 Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku
torn on Hollandi kõrgeim (112,3m)
Elanike arv: 284 000.
 Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi
peakontor asub seal.
Elanike arv: 212 000.
Pinnamood

Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub
merepinnast madalamal.
 Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m).
 Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi
kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil.
 Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal.
 Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie
Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt.
 Valdavalt tasane ja madal pinnamood.
Veestik

Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng
on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge
peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav
ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis.
 Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja
Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus
52km.
 Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja
moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid.
(Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad
Põhjamerre).
 Suured looduslikud järved on kuivendatud.
 Palju tammisi, et ära hoida üleujutused.
Kliima






Parasvöötmele iseloomulik kliima, koos väga võluva
suvega ja suhteliselt leebe talvega.
Keskmine temperatuur: suvel 17,4°C ja talvel 2,8°C.
Sademeid: 750-850mm/a.
Päikesepaistelised päevad: 35 päeva aastas.
Hollandis on neli aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv.
Üleujutused: 1894, 1916, 1953. Hollandis käivitus
ambitsioonikas projekt “Delta Works”, mida peetakse
üheks seitsmest nüüdisaegsest maailmaimest –
mereäärsete luidete kõrgust tõsteti viie meetri võrra.
Loodusvöönd / loomad






Lehtmetsa piirkond.
Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole
peaaegu säilinud.
10% pindalast on kaetud istutatud männi- ja
paplisaludega.
Palju kasvatatakse aedvilju ja marju (peamiselt
maasikaid), millega varustatakse tervet Euroopat.
Kasvatatakse palju Hollandi küülikuid, mis on
koduküüliku vanim tõug üldse.
Umbes miljon lüpsilehma.
Huvitavat





Tektooniliselt vaikne piirkond.
Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse
tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse
kuivendatavateks põldudeks – poldriteks.
Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem
pumbati vett.
Elektrit toodetakse viiel erineval viisil:
1) Tuuleenergia.
2) Hüdroenergia.
3) Biomassenergia.
4) Tuumaenergia.
5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt.
Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit.
Inimesed

Põhirahvus hollandlased.
 Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi
provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust).
 Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi.
 Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja
indoneeslasi.
 Keskmine eluiga: 79,4 aastat.
 Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%),
muslimid (4,4%) ja teadmata (40%).
 Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus.
 Hollandi juust on tuntud kogu maailmas.





Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus
“Tulpidemaa”.
Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle
toodangult on Holland maailma viies riik.
Tuntumad Hollandi firmad on Philips ja Royal Dutch
Shell.
Põllumajandus hõlmab 65% pindalast. Sellest maast
34% põldu, 60% heina- ja karjamaad, 6% aedu ja
lilleistandikke. Metsa on 8%.
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi.
AITÄH VAATAMAST!