Transcript Kodu ja kooli koostöö lapse arengu toetamisel

Kaasav haridus
Collegium Educationis Revaliae
Iga laps, olles sündinud
perekonda armastusest,
on ime,
ta on oodatud ja eriline
Kõik lapsed on
imelapsed
On üsna ootuspärane, et temaga seonduvad
vanemate unistused ja lootused…
Keeruliseks läheb asi alles koolis..
Pahatihti selgub juba kooli astumisel, et laps pole “piisavalt hea”,
et sobida sisendiks koolile, mille vanemad talle valinud on.
Koolis on lähtepunktiks klass, imetletud ja eriliseks peetud sinna
probleemideta ei kohandu…
Selleks ajaks kui laps jõuab murdeikka on valdav osa vanematest
sunnitud tõdema, et nende võsuke on parimal juhul keskpärane ,
kui mitte murelaps…
Kool ei toeta
vanemate usku
Nii tuleb tõdeda,
et koolitee pigem
hajutab
kui toetab
vanemate usku
lapsesse…
Eesti põhiseadus
Sätestab vanematel õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja
hoolitseda nende eest (§ 27)
Annab otsustava sõna laste hariduse valikul vanematel (§ 37)
Vanalinna Hariduskolleegium (VHK)
• VHK on munitsipaalkool, mille on algatanud ja üles ehitanud
lapsevanemad.
• VHK väärtuspositsioon on fikseeritud põhikirjaliselt ja
konkretiseeritud pedagoogilises kontseptsioonis.
Vanalinna Hariduskolleegiumis on seatud
ülesandeks
1. aidata iga õpilase
•
eeldustel välja kujuneda võimeteks ja
•
toetada last, ületamaks ja tasakaalustamaks
arenguraskusi;
2. toetada vanemaid lapse kasvatamisel, arvestades
nende veendumusi
Nii kujuneb VHK-s põhiprotsessiks
Nii
kujuneb
VHK-s
põhiprotsessiks
lapse
arengu
tagamine
(mitte
õpe).
Põhiprotsessiks
lapse
arengu
tagamine
lapse arengu tagamine (mitte õpe).
See omakorda aktualiseerib
iga lapse kui erilise ja andeka
ning ande kui rahvusliku põhirikkuse
Püha Miikaeli Kol
Miikaeli Ühendus
MÜ juhatus
PMK DIRECTORIUM
DIREKTOR
Tegevjuht
VHK HOOLEKOGU
VHK CONSILIUM
DIREKTOR
DIR.ASET
TERVISENÕUK
AINENÕUKOGU
ALLÜKSUSED
GÜMN
EELKUTSE.
ÕPE
INDIV.&
ÕPILAS
KODUÕP
KODU
PÕHIK
PEDATÄPPISGOO- TEADUSTE KEELTE- EEL- AIAKESKUS KOOL KE
GIUM
KOOL
KUNSTIMAJA
MUUSIKAKOOL
MUUSIKAMAJA
TERVISETEENISTUS
TEABETEENISTUS
MAJANDUSTEENISTUS
FINANTSTEENISTUS
MUUSIKA PROGRAMM
TEATRIPROGRAMM
KUNSTI PROGRAMM
KEELTE PROGRAMM
LOODUS- ja TÄPPISTEAD.
AJALOO, ANTROP, SOTSIAAL
LIIKUMISPR
ISESEISVAD AINESEKTSIOONID
Algõpetuse
GÜMNAASIUM
TEENISTUSED
PROGRAMMID
Emakeele
PÕHIKOOL
Õppe struktureerimine
1T
1P
1A
1E
Individuaalõpe
KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES
PLANEERIMISE
ALUSEKS ON
KLASSIJUHATAJA ERINEVATES
PARADIGMADES
PLANEERITAVAKS ÜKSUSEKS ON
KLASS:
Klassi tegevuse planeerimine, ühisüritused
Klassi eluolu korraldus sh
klassi reeglid ja normid
klassiruumi korraldus (calsroom management)
Õpe dokumentatsioon sh õppeedukuse ja
koolikohustuse täitmise arvestus
Suhtlemine vanematega seoses eelnevaga
ÕPILASE INDIVIDUAALNE ARENG
Õpilase eripära tundmaõppimine
Vanemate seisukohtade väljaselgitamine
Arengudiagnostika
Vanemate konsulteerimine lapse arengu
kavandamisel
Võimaluste väljaselgitamine kompensatsiooniks
Võimaluste leidmine ande kujunemiseks
Õpilase toetamine enesevalitsemise ja
juhtimise saavutamiseks
Lapse õppe arengut toetav, otstarbekas ja
säästlik planeeri
Arengutingimuste loomine klassis sh
kollektiivi kujundamine,
distsipliinisüsteemi kehtestamine,
Klassielu ja ürituste korraldamine,
Suhete kujundamine
TUGISÜSTEEMID VHK- s
Psühholoogid
Eripedgoogid
TERVISETEENISTUS
Sotsiaalpedagoog
Med. õde
Kooliarst
Pimedate abiõpetajad
TEABETEENISTUS
LAPSE ARENGUUURINGUD
LASTEPSÜHHIAATRID
TERVISENÕUKOGU
Pimedate tugikeskus
VHK &PMK juhtkond
sotsiaaltöötajad
ÕpilasÕppe individualiseerimine
VHK üld- ja huvihariduskoolides kodu
Järeltööde
klass
Rahunemisklass
Päevakeskus
PMK Individuaal- ja
koduõppe keskus
PäevaKeskus?
MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE
MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE
PEREKOND
VHK TERVISE-
Võimaluste loomine
koostöövõrgustiku
kaudu
TEENISTUS
VHK
PÕHIKOOL
Õpilaste
Õpetajate Abiõpetaja Õppekeskkonna Õppematerjali
muretsemine
väljaõpe rakendamine ümberkorraldamine
häälestamine
(braille)
VHK
MUUSIKAKOOL
VHK
KUNSTIMAJA
MÜ
KEELTEKESKUS
VHK
GÜMNAASIUM
Eriprogrammi
väljatöötamine
Arengu
kavandamine
Õpetajate
väljaõppe
korraldamine
Diagnostika
ja tagasiside
Õpetaja
ettevalmistus
Liikumise
õpetamine ja
korraldamine
Kehalise kasv
Indiv-pr
Õppematerjal
(noodid braille´s)
Rehabilitatsiooni
programm
Keeleõppe
eriprogramm
Short braille
Individuaalprogramm
MÜ ja Nõmme,
Lisaõppeks
Silmakliiniku
Pimekurtide
Tartu
Denveri ja
õpetajatele tasu
rehabilitatsiooni
Tugiliit Emajõe kool internatsionaalne MÜ projektidest
osakond
Rotari klubi
ja õde Mary`lt
Puuetega
inimeste
koda
Sotsiaalamet
transport,
Isiklik abistaja
Õpe
Soomes
Noored Emad VHK-s
Printsiibid noorte emade programmi
ülesehitamiseks :
•
•
•
•
•
Terviklikkus ja süsteemsus
Isikuline suhe
Individuaalne õppe ülesehitus lähtuvalt noore võimetest ja vajadustest
Tingimuste loomine tittede arenguks
Eesmärgistatus (eesmärk saab seada vaid mõtestatud tulevikuväljavaate
olemasolu korral ja ei saa olla püstitatud väljaspool subjekti)
• Tugisüsteemid lähtuvalt vajadustest, mitte ettenähtud nomenklatuurist
– Tugiisikud
– Tugiõpe
– Nõustamine
– Lastehoid
– Finantsabi
– Vajadusel elukoht õpilasele ja abi perele
Kuidas laabub
•
•
•
•
•
•
•
•
Kõik noored emad on püsinud koolis
Ema-lapse kontakt on aktualiseeritud
Toimub emade pedagoogikaalane õpe
On loodud koostöö lastevanematega, elukaaslastega
Emade klassiga liitus noor isa
Võimalusel leitud tugiisikud, ka õppetöö tugiisikud
Laste hoidmine õppetöö ajal on korraldatud
Valdav enamus lõpetanud emadest jätkab õpinguid
kõrgkoolis
Eksperthinnangud ja arengudiagnostika põhikoolis
Ootuste, vajaduste ja võimaluste
väljaselgitamine
eelkool
Koormuse ja õppekava
kohaldamine kooli siseselt
eksperthinnangute alusel
Tutvusuuring:tagasiside
vanematele
Koolivalik: vanemate
abistamine kooli valikul
1 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
2 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
3 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
4 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
5 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
6 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
7 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
8 klass
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
9 klass
Hinnang senisele ja edasiste
õpingute kavandamine
Arengudiagnostika
2 x aastas eksperthinnang ja
tagasiside vanematele
Tagasiside lapsele
Tagasiside lapsele
Tagasiside lapsele
Motivatsiooni indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)
5,60
5,59
5,52
5,47
5,44
5,46
5,41
5,40
5,40
5,33
5,24
5,20
5,29
5,28
5,25
5,20
5,21
5,18
5,15
EH tulemus
5,14
5,15
5,07
5,07
5,05
Poisid kevadel
5,00
4,98
4,97
4,98
Tüdrukud sügisel
4,92
4,90
4,88
4,82
4,80
4,81
4,75
4,70
4,65
4,61
4,61
4,60
4,64
4,59
4,40
1
Poisid sügisel
2
3
4
5
klass
6
7
8
9
Tüdrukud kevadel
Akadeemiline indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)
5,60
5,41
5,40
5,33
5,32
5,31
5,26
5,25
5,20
EH tulemus
5,09
5,08
5,00
5,20
5,17
5,12
5,17
5,15
5,13
5,24
5,20
5,11
5,12
Poisid sügisel
5,06
5,01
4,99
4,95
4,94
4,95
4,80
4,74
4,72
4,68
4,60
4,40
4
Tüdrukud sügisel
4,77
4,71
3
4,94
4,86
4,83
4,80
2
Poisid kevadel
Tüdrukud kevadel
4,89
1
5,03
5,00
5
klass
6
7
8
9
Integratsiooni indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)
5,60
5,59
5,52
5,46
5,46
5,40
5,40
EH tulemus
5,42
5,39
5,36
5,30
5,20
5,49
5,31
5,25
5,28
5,39
5,37
5,32
5,36
5,28
5,28
5,23
5,18
5,22
5,18
5,16
5,13
Poisid sügisel
5,10
5,05
5,01
5,00
5,04
4,98
Poisid kevadel
4,97
4,93
4,94
4,93
4,93
4,87
4,80
4,60
4,40
1
2
3
4
5
klass
6
7
8
9
Tüdrukud sügisel
Tüdrukud kevadel
PÕHIVÄÄRTUSED LAPSE SUBJEKTSUSE
TAGAMISEL
KINDLUSTUNNE
(tagasiside kindla väärtussüsteemi alusel)
HOOLIVUS,
ARMASTUS
TULEVIKU
VÄLJAVAATED,
ELU MÕTESTATUS
(LOOTUS)
USK
- et ollakse oodatud ja oluline teistele
-et tullakse toime ja suudetakse vastata ootustele
Laps,
kasvab
vastuoluliste
väärtuste
toimeväljas,
Laps,kes
kes
kasvab
vastuoluliste
väärtuste
toimeväljas,
kaotab
usalduse
ja ja
kindlustunde
kaotab
usalduse
kindlustunde
.
Vastuoluliste väärtuste toimeväljas kasvanud lapsel
puudub või on häiritud elu mõtestav tulevikunägemus.
ÕPETAJA
ÕPETAJAÕPETAJA
ÄRATAB LAPSE HINGES LOOTUSE JA
ANNAB TALLE TULEVIKUVÄLJAVAATED
Tegelikult aga määrab ka kogu rahva saatuse ja tuleviku.
Traditsioonilise kasvatussüsteemi aluseks on
arusaam iseloomu kujundamise vajadusest
Platon, kes mõtiskles moraalikasvatuse sisu üle,
oli veendunud, et lapsed peaks olema kasvatatud
nii, et nad oleksid armunud voorustesse.
Antiikajast alates peeti kogu kultuuri
vastutavaks iseloomu kujundamise eest. Kunst,
kirjanduski pidid äratama noore hinges janu olla
hea.
Postmodernism katkestas selle traditsiooni
•Usuti, et on olemas inimese loomuomane
moraalsus ning
•arvati, et kultuur on pigem häbistav kui
edastamist vajav.
Pea üleöö kaotasid pedagoogide poolehoiu
vooruste, hea eeskuju ja iseloomu kujundamise
kontseptsioonid.
Väärtuskriis kajastub laste turvatundes ja
aktualiseerub kui sotsiaalne probleem
• Kasvab pinges laste hulk.
• Üha rohkem on nii autistlikke kui ka hüperaktiivseid lapsi.
• Mõtestamata maailmas kaotavad noored turvatunde ja otsivad
üksinduse eest kaitset subkultuurides.
• Noorukieas muutub üha tavapärasemaks deviantne või
eskapistlik käitumine.
Eestis kasvab laste hulk, kelle jaoks pole kohta ei
haridussüsteemis ega perekonnas
Need lapsed on erinevatel põhjustel jäänud ilma sellest armastusest
ja hoolest, millele neil on inimlik ja põhiseaduslik õigus.
Isikuline suhe – koostöö:
inimene edeneb vaid läbi isikliku hoole
(subjekt - subjekt suhtes ) ;
koostöös kompenseeruvad nõrgad küljed ja
saavad realiseeruda tugevad
Heterogeenne struktuur - asjatundlikkus
kool ei sildista kui lapsi ei koondata eripära järgi
Kuid struktuur peab võimaldama erinevate eripärade arvestamist;
Orientatsioon andele- nõrgale küljele
ÕPETAJA MUDEL
KUTSUMUS
ERIALANE
TÖÖKUS
KOMPETENTSUS
HEA KASVATUS
KOOSTÖÖ
AVATUS
LOJAALSUS
KODANIKU TEADVUS
KULTUURI-KUULUVUS
MITTE INTRIGEERIV
AMETIALANEPÄDEVUS
SISEMINE
TASAKAAL
LUGUPIDAMINE ENESE
JA TEISTE VASTU
TERVED ELUVIISID
MAAILMAVAADE
KUTSEALANE PÄDEVUS