Transcript Põhilised makromajanduslikud näitajad 2010-2015

Eesti majanduse arengutrendid
ja regionaalsed arengud
Ahti Kuningas
Asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus täna
• Eesti (SKP) kasvas 2011. a. I kvartalis
eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%
• Kaupade eksport kasvas 2011. a. märtsis
71% ja import 45% eelmise aasta sama
kuuga võrreldes
• THI muutus 2011. a. aprillis võrreldes eelmise
aasta aprilliga 5,4% ja võrreldes 2011. a.
märtsiga 0,7%
• Töötuse määr oli 2011. a. I kvartalis 14,4%
Allikas: Eesti Statistikaamet
SKP kasv ja tööpuudus
%
%
15
18
16
10
14
5
12
10
0
8
-5
6
4
-10
2
-15
0
1992
1994
1996
1998
SKP kasv
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
2000
2002
2004
2006
2008
Tööpuudus (paremal pool)
2010
2012
Põhilised makromajanduslikud näitajad
2010-2015
2010
SKP jooksevhindades (mld eurot)
2011*
2012*
2013*
2014*
2015*
14,5
15,7
16,8
17,9
19,1
20,3
SKP reaalkasv (%)
3,1
4,0
4,0
3,6
3,6
3,4
Tarbijahinnaindeks (%)
3,0
4,5
2,8
3,0
2,8
2,7
Tööhõive (tuh inimest)
570,9
583,3
594,2
600,7
606,1
610,9
Tööhõive kasv (%)
-4,2
2,2
1,9
1,1
0,9
0,8
Töötuse määr (ILO,%)
16,9
13,5
11,4
10,0
8,8
8,0
Keskmine palk (eurot)
791
819
853
892
937
986
Palga reaalkasv (%)
-2,0
-1,0
1,4
1,6
2,1
2,4
Jooksevkonto (% SKPst)
3,6
2,5
1,3
-0,1
-1,7
-3,1
Eratarbimiskulutused ( %)
-1,9
2,2
4,5
4,4
4,6
4,6
Kapitali kogumahutus põhivarasse (%)
-9,1
7,9
8,2
7,7
7,1
6,6
Kaupade ja teenuste eksport (%)
21,7
15,9
5,5
7,1
6,8
6,8
Kaupade ja teenuste import (%)
21,0
16,3
6,0
8,0
7,9
8,0
Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium (majandusprognoos 11.04.2011) , *prognoos
SKP komponentide reaalkasvud
2010. aastal
Eksport
21.7
Import
21.0
Eratarbimine
-1.9
Valitsuse kulutused
-2.1
-9.1
Investeeringud
-10
-5
0
5
10
15
20
25
% vea
Allikas: Eesti Statistikaamet
SKP kasv sektorite lõikes
2010.aastal
25%
Põllumajandus, metsamajandus,
kalandus
19.2%
20%
Tööstus
15%
10%
7.3%
5%
Äriteenused
2.3%
Ehitus
0%
-1.3%
-5%
Mitteärilised teenused
-10%
-10.1%
-15%
Allikas: Eesti Statistikaamet
Eesti seotus olulisemate
kaubanduspartneritega - 2009
6%
Rootsi
-5,1%
7%
10%
Soome
-8%
14%
6%
USA
-2,6%
5%
7%
10%
5%
Ekspordi osakaal
Saksamaa
-4,7%
Eesti
-13,9%
14%
10%
10%
12%
8%
SKP kasv
18%
10%
Venemaa
-7,9%
8%
9%
Allikas: IMF World Economic Outlook Database Oct 2010
Läti
-18%
10%
2010/11 – pilt on muutunud
vastupidiseks
6%
Rootsi
4,4%
/2,6%
7%
10%
Soome
2,4%
/2%
6%
USA
2,6%
/2,3%
Ekspordi osakaal
14%
5%
7%
SKP kasv
2010/2011
18%
10%
5%
14%
10%
10%
Saksamaa
3,3%
/2%
Eesti
2,5%
/4,2%
12%
8%
10%
8%
9%
Läti
-1%
/3,3%
Allikas: Eesti Pank, IMF World Economic Outlook Database Oct 2010
10%
Venemaa
4%
/4,3%
Ekspordi peamised kaubarühmad
(2009-2010)
Masinad ja seadmed
Mineraalsed tooted
Puit ja -tooted
Metallid ja -tooted
Mööbel, puitmajad
jm
Transpordivahendid
%
0
5
2010
Allikas: Eesti Statistikaamet
10
2009
15
20
25
Impordi peamised kaubarühmad
(2009-2010)
Masinad ja seadmed
Mineraalsed tooted
Metallid ja -tooted
Keemiatooted
Transpordivahendid
Valmistoidukaubad ja
joogid
%
0
5
2 010
Allikas: Eesti Statistikaamet
10
2 009
15
20
25
Reaalpalk ja tootlikus
euro
%
900
15
800
10
700
600
5
500
400
0
300
200
-5
100
0
-10
2001
2002
2003
Keskmine kuupalk
Allikas: Statistikaamet
2004
2005
2006
Reaalpalga kasv
2007
2008
2009
Tootlikuse kasv
9m 2010
Tootmismahud töötlevas tööstuses
Tootmismahud ületavad
buumiaegseid tippe!
2005=100
140
120
100
80
Peaaegu -40% mahtude
kukkumine 2003. a.
tasemele.
60
40
20
0
1/2000
1/2001
1/2002
Saksamaa
1/2003
1/2004
1/2005
Eesti
Allikad: Eurostat, Statistikaamet (Andmed 2011 aasta märtsini)
1/2006
1/2007
Soome
1/2008
1/2009
1/2010
Rootsi
1/2011
Kõrge lisandväärtusega sektorid
ja töötleva tööstuse taastumine
Kõrgema lisandväärtusega sektorid on
kasvanud paremini peale kriisi kui madala
lisandväärtusega sektorid .
Q1 2005
Q2
Q3
Q4
Q1 2006
Q2
Q3
Q4
Q1 2007
Q2
Q3
Q4
Q1 2008
Q2
Q3
Q4
Q1 2009
Q2
Q3
Q4
Q1 2010
Q2
Q3
Production
index,
2005=100
200
180
160
140
120
100
80
60
40
Keskpärane lv
Allikas: Statistikaamet
Kõrge lv
Madal lv
Otseinvesteeringud Eestisse riikide
lõikes seisuga 31.12.2010
Saksamaa
Norra 2.4%
2.9%
Taani
2.3%
Suurbritannia
2.1%
Muud
19.2%
Venemaa
3.6%
Holland
8.9%
Soome
23.3%
Allikas: Eesti Pank
Rootsi
35.3%
Otseinvesteeringud Eestisse
tegevusalade lõikes seisuga
31.12.2010
Kutse- ja
teadusalane
tegevus
8.9%
Veondus ja
laondus
5.2%
Elektrienergia- ja
gaasivarustus
3.3% Info ja side
3.0%
Muud
8.9%
Hulgi- ja
jaekaubandus
11.4%
Kinnisvaraalane
tegevus
12.1%
Allikas: Eesti Pank
Finants- ja
kindlustustegevus
31.1%
Töötlev tööstus
16.0%
Regionaalsed arengud
Regionaalne fookus
• Eesti suurim sektor lisandväärtuselt on
Tertsiaarsektor – 67,6%
• Hulgi- ja jaekaubandus, Avalik haldus
• Järgneb Sekundaarsektor, keskmiselt
29% kogu lisandväärtusest
• Tööstus, energeetika, ehitus
• Väikseim sektor – Primaarsektor - 3,4%
• Põllu- ja metsamajandus, kalapüük
Allikas: Eesti Statistikaamet
Lääne-Eesti positsioon
Lisandväärtuse osatähtsused,
keskmiselt, %
Primaarsektor
7,4 ↓
Sekundaarsektor
32,0 ↕
sh. mäetööstus ja töötlev
tööstus
21,7 ↕
sh. energeetika, gaasi- ja
veevarustus
1,4 ↓
sh. ehitus
8,9 ↑
Tertsiaarsektor
60,6 ↑
sh. hulgi- ja
jaekaubandus...*
42,6 ↕
sh. avalik haldus ja
riigikaitse...*
18,0 ↑
Allikas: Eesti Statistikaamet
Üldised trendid
• Taanduv primaarsektor
• Kasvav teenindussektor
• Muutlik tööstussektor
• Sõltub suuresti
lähinaabrite olukorrast
Läänemaa profiil
• Suurim sektor lisandväärtuselt on
Tertsiaarsektor – 60,5%
• Kaalult väiksem võrreldes kogu Eestiga
• Järgneb Sekundaarsektor, keskmiselt
32,2%, kogu lisandväärtusest
• Kaalult suurem võrreldes kogu Eestiga
• Väikseim Primaarsektor – 7,4%
• Kaks korda suurem osatähtsus
Allikas: Eesti Statistikaamet
Rekreatiiv-ressursipõhine
Läänemaa
• Taanduv
• kogu esmasektor, sh. rannakalandus
• tekstiil ja õmblus
• Perspektiivne
•
•
•
•
•
merendus(laevad), kalandus(kalakasvatus)
turism, spaa, (eakate) tervis ja hooldus
tuule- jm. ökoenergeetika
suvemajad ja kohalik ökoehitus
naturaalsed ehitusmaterjalid - kivi,
kvaliteetpuit
Tööjõu prognoos aastani 2017
Rahvastiku prognoos ja hõive
tuhat
750
Tööealise rahvastiku vähenemine
jõuab tööturule viitajaga
tuhat
1050
700
1000
650
950
629
600
900
550
850
556
500
800
450
750
2007
2015
2023
2031
2039
Hõivatute arvu prognoos 2017
Hõivatute arv I poolaastal 2010
2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv
1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv
Rahvastik 15-74 (parem skaala)
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM
Järgnevate aastate trendid
tööjõuturul
• Hõivatute arv jääb paarikümne tuhande võrra
alla viimaste aastate kõrgtasemele, tänasega
võrreldes rohkem töötajaid
• Peamiselt tänaste töötajate tööturult lahkumise
tõttu vajatakse igal aastal keskeltläbi 12-13 tuhat
uut töötajat, praegust tööturu olukorda
arvestades on vajadus ligi 20 tuhat
• Prognoosiperioodil on potentsiaalseid uusi
töötajaid vajaduse katmiseks piisavalt, kuid
edaspidi hakkab töötajate väljavool ületama
sissevoolu
Järgnevate aastate trendid
tööjõuturul
• Prognoosi kohaselt liigutakse suuremat
lisandväärtust loova ja kõrgtehnoloogilisema
majanduse suunas
• Suurim vajadus spetsialistide ja oskustööliste
järele
Allikas: MKM
Suurima tööjõuvajadusega harud
tuhat aastas
4
Sh suurema vajadusega: puidutööstus,
toiduainete ja jookide tootmine,
elektroonikatööstus, rõivatööstus,
metallitööstus
3.3
3
1.6
2
1.2
1
1.2
1.4
0.7
0
Tervishoid
Veondus, laondus
Ehitus
Haridus
Hulgi- ja jaemüük
Töötlev tööstus
Tööjõuvajadus ametialade lõikes
Tänase hõive struktuuriga
võrreldes on vajadus suurem
eelkõige oskustööliste, kuid ka
spetsialistide osas
4.9
tuhat aastas
6
5
3.7
4
3
2
2.1
1.4
0.7
1
0
Juhid
Spetsialistid
Teenindajad
Oskustöölised
Lihttöölised
Tööjõuvajadus haridustaseme
Iga kümnes töötaja hindab, et on
lõikes
ülekvalifitseeritud; ligi 3% näeb vajadust
tuhat aastas
kõrgema haridustaseme järele
5
4.1
4
2
1
2.9
3.0
3
1.6
1.2
0
Alg- ja põhiharidus*
Üldkeskharidus*
Rakenduslik kõrgharidus
Akadeemiline kõrgharidus
Kutseharidus
* Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutsevõi ametialast ettevalmistust
30%
20%
-30%
Tekstiilitootmine
Ehitus
Rõivatootmine
Muu tootmine
Posti- ja kulleriteenistus
Elektrienergia, gaas, vesi
Mööblitootmine
Taime- ja loomakasvatus
Haridus
Kalapüük ja vesiviljelus
Hulgikaubandus
Toiduainete tootmine
Mäetööstus
Masinate remont
Nahktoodete tootmine
Metsamajandus
Jaekaubandus
Avalik haldus ja riigikaitse
Trükindus
Haldus- ja abitegevused
Muud tegevusalad
Finants ja kindlustus
Kutse-, teadus- ja…
Majutus ja toitlustus
Ehitusmaterjalide tootmine
Veondus ja laondus
Metallitööstus
Keemiatoodete tootmine
Puidutööstus
Kinnisvaraalane tegevus
Kummi- ja plastitööstus
Kunst, vaba aeg
Masinatööstus
Mootorsõidukite müük
Elektroonikatööstus
Tervishoid ja…
Paberitööstus
Transpordivahendite tootmine
Info ja side
40%
Hõive muutus 2007/9-2017
Enamikes harudes muutub hõivatute
arv prognoosi kohaselt vähem kui
10% võrra
10%
0%
-10%
-20%
Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM
Tööjõuvajaduse “edetabel”
•
•
•
•
•
Haridus: spetsialistid (õppejõud, õpetajad)
Ehitus: oskustöölised (ehitajad)
Tervishoid: spetsialistid (arstid,
põetamisspetsialistid, sotsiaaltöötajad)
Energeetika: oskustöölised (seadme- ja
masinaoperaatorid), spetsialistid (insenerid)
Puidutööstus: oskustöölised (puittoodete
operaatorid, puidutöötlejad, tislerid, tööpinkide
seadistajad)
Eelduseks on arenguspetsiifiline vajaduste
kaardistamine!
Tänan!
[email protected]