Transcript Kaupo Vipp - WordPress.com
Slide 1
TÖÖSTUSTSIVILISATSIOONI
KASVU PIIRIDEL
BIOFÜÜSIKALISE
MAJANDUSPARADIGMA
VAADE
Kaupo Vipp
Pilt: Jacek Yerka
Slide 2
KASV vs “MALTHUSE LÕKS”
FÜSIOKRAADID
1758 Francois Quesnay –
“Majanduse ükskordüks”
Keskmiselt 7 last,
ca 2 neist jätkavad,
kasvu % olematu.
KLASSIKALINE KÄSITLUS
1776 Adam Smith –
“Rahvuste rikkuse alused”;
Sinusoidide jada
1798 Robert Malthus –
”Rahvastiku printsiibid”;
“Dismal Science”
1838 Charles Darwinile alus
ideedeks loodusliku valiku,
liikide tekkimise jms juures.
Katk !
1349
1450
1750
William Jevons, Karl Menger ja
Leon Walras 1870 marginalistlik
revolutsioon - uusklassikaline mk
1800
“subjektiivne kasumlikus” tänini.
Slide 3
Biofüüsikaline majanduskäsitlus:
1909 – Wilhelm Ostwald
1926 – Frederick Soddy
1938 – Erwin Schrödinger
1949 – Nicholas Georgescu-Roegen
1956 – Marion King Hubbert
1971 – Howard Odum
1988 – Robert Ayres
2002 – Charles Hall
Slide 4
Termodünaamika (Td) ning avatud iseorganiseeruvad Td süsteemid (ATds)
Elu(sus) on Td nähtuste klassi kuuluv fenomen, mille puhul avatud Td süsteem suudab
vähendada oma sisemist entroopiat keskkonnast hangitud energia ja ainete arvel,
mis süsteemist seejärel degradeeritud vormis tagasi keskkonda väljutatakse.
(J.Bernal, E.Schrödinger, E.Wigner, J. Avery jpt. )
Slide 5
Termodünaamika (Td) käsitleb energia liikumist kõigis selle avaldumisvormides.
Elu on iseorganiseeruv Td protsess, mille alalhoiuks dissipatiivne komplekssüsteem
peab pidevalt tegema tööd - eemalduma Td tasakaalupunktist, mille poole entroopia
(kr muutumine) teda surub. Igasugune töö on võimatu ilma energia rakendamiseta.
Energia (kr aktiivsus, tegutsemine) on üldistatuna keha või jõu võime teha tööd.
1. Energia ei saa tekkida ega kaduda, see võib vaid muunduda või üle kanduda.
(Mayer, Joule, Helmholtz)
2. Süsteemi energiahulk muutub selle väljast hankimisel või välise suhtes kasutamisel.
(Carnot, Clausius)
3. Energia liigub alati madalama energiatasemega süsteemiosa suunas (va absol. null).
(Nernst)
Neljas, nn biofüüsikaline põhiprintsiip (NB! Mitte segi ajada 0. e Nernsti ekviliibriumi printsiibiga) :
4. Elusad süsteemid iseorganiseeruvad alati viisil, mis võimaldab neil maksimiseerida
end läbivat energiavoogu.
(Cortés 1519 ja Asteegid)
(Georgescu-Roegen, Jorgensen, Kauffman + Jeremy England (füüsikalised & keemilised süsteemid) )
Elusolendite ja nende süsteemide “heaolu” määrab BF majandusparadigma kohaselt:
1) KOMPLEKSSUSASTE; 2) Td TÕHUSUS (e ERoEI); 3) ENERGIASISENDI KVANTITEET
Slide 6
1) KOMPLEKSSUS
(Tainter, Bar-Yam, Mobus)
Slide 7
1) KOMPLEKSSUS
Vajadus kirjeldamiseks:
Sumerite kuuekümnende seksagesimaalsüsteem
sh. toiduenergia kui “raha”
30śe*6(e180tera)=1śin= 0,52m; 1,1m2; 120s; 2°;
1/60L; 9g; 1väärtusühik.
Slide 8
2) TÕHUSUS
70%
looduslik iseregulatsioon,
sh inimliik tööstusajastu eel
33%
11%
0,5%
EROI ehk ERoEI on
suhe kättesaadud ja
investeeritud E vahel
energiatõhusus = SAADUD KASUTUSKÕLBLIK (NETO)ENERGIA = ER = ERoEI
SELLE SAAMISEKS KULUNUD ENERGIA
EI
elusolendite imperatiiv ja “majanduslik mõtlemine”
= kõige parem kõige varem
(Lotka, Voltierra / Odum, Hall)
Slide 9
2) TÕHUSUS
ER
EI
Charles Hall, Jessica Lambert, Stephen Balogh - State University of New York,
“EROI of different fuels and the implications for society”
Energy Policy 64 (2014) 141–152
http://mahb.stanford.edu/wp-content/uploads/2014/03/energypolicy_Hall_Lambert_Balogh_2013.pdf - lisaviited EROI (ERoEI) teemale
Slide 10
2) TÕHUSUS
“küttevedelike” ERoEI täna ca:
miinimum ca 10
Konventsionaalne toornafta – 19
Maagaas, NGL, LNG jms – 10
Kildanaftade frakc – 5
Pigiliivade sünt – 4
Põlevkiviõlid – 3
Biokütused – 2
Vesinik el. – -3
(Hall 2014)
Slide 11
2) TÕHUSUS
Nafta ülimuslikkuse põhjused
Taastumatud sisendid
kaevandamisest:
MJ mahus 1 m
3
MJ kaalus 1 kg
ERoEI 2011 (1930)
NB!
Nafta
37 000
46
kivisüsi
25 000
24
25:1 (> 80:1)
põlevkivi
7 000
5
5:1 (> 18:1)
maagaas
36
53
10:1 (>100:1)
9 000
53
biodiisel (õlitaimedest)
33 000
42
2:1
joogipiiritus (suhkruroost)
30 000
24
1,3:1 / 3:1
tehniline piiritus (tselluloosist)
16 000
19
2,6:1
10
143
1:3
10 000
143
sama, tihendatuna 20,7 Mpa surve all
19:1 (>100:1)
?
Taastuvad kandjad
tööstustootmisest:
vesinik (elektrolüüsist) *
sama, veeldatuna – 260 C
ülikülmutamise teel
?
150g/0,21 € ,kui 1,4 €/L
(nafta XX saj keskm. 0,13 €/L)
Taastuvad sisendid või kandjad
loodusest:
puit (kuiv)
taimed, marjad, pähklid jms.
liha (põllumajanduse
suurtootmises) *
toiduteravili (põllumajanduse
suurtootmises)
75mln bbl/p, 27mld bbl/a (7.a)
e 85% IEA“kõigist vedelikest”
maht 1 miil3 e ca 5 km3 aastas
= ca 6 Võrtsjärvetäit (0,8 km3)
e. 800p Emajõe vool (70 m3/s)
12:1
1L/35MJ= 5p inimtöö (a 7MJ)
ehk inimtöö hind 0,28 €/öp
15
1:400
17
3:1
E 1kg naftat = ca10kg trotüüli
E 20L bensiini = 7,2 t pliiaku
Akud < 2 MJ/kg; 2000 MJ/m3
9 000
18
350 kuni 14 000
kuni 18
12 500
7 000
?
Transporditav, ohutu, odav
Slide 12
3) KVANTITEET
Marion K. Hubbert´i naftatipumudel 1948.
1956 USA Peak Oil´i prognoos 1965 ... 1971 a.
gobaaltasandi prognoos ca 50 a. = ca 2006 a.
Nuclear Energy and the Fossil Fuels by M. King Hubbert,
Chief Consultant Exploration and Production Research Division,
Shell Development Company, Publication Number 95
Houston, Texas, June 1956
Slide 13
3) KVANTITEET
NGL, LPG,
piiritus, biodiisel,
kiltaõli, pigiliivad,
põlevkiviõli
jms
kasv 0% a.
kasv ca 3 % a.
kasv kuni 7% a.
PO1
Slide 14
TÕHUSUS ja KVANTITEET
cPO
gPO
Slide 15
TÕHUSUS ja KVANTITEET
Yom
Iran-Iraq war
Kippur war North Sea oil
Saudi –USA swing-deal
PO1
PO2
Slide 16
MÕJU MAJANDUSELE
.... ?
(OECD, Deutsche Bank)
Slide 17
MÕJU MAJANDUSELE
STAGFLATSIOONISHOKK 2005 – 2008
DEFLATSIOONILINE
SURVE 2009 – 2015
Slide 18
MÕJU MAJANDUSELE
2014
2006
E majanduslik hind = E ostukulu
SKT
1-3% .... 7-14%
1998 .... 2008
Slide 19
MÕJU MAJANDUSELE
USD
index
100%
01. 2003
PO1
QE1
QE2
QE3
ZIRP
PO2
OIL
PRICE
01. 2000 –
05. 2015
EUR
index
100%
07. 2002
eQE1
ZIRP/NIRP
eQE2
Slide 20
MÕJU MAJANDUSELE
NAFTAHIND JA TOIDUHINNAINDEKS vs RAHVARAHUTUSED JA GEOPOLIITILISED PINGED
77 000 000 aastas
200 000 päevas
146 minutis
(Laggi 2012)
Slide 21
2030 ?
2022 ?
2015
2008
2005
PO-platool viibimise periood on hinnavolatiilsuse
ning majanduse ostsilleerimise periood, mis saaks
prognooside kohaselt kesta kuni 2015 – max 2030
aastani.
MÕJU MAJANDUSELE
Kollaps ?!
(Tainter, Klitgaard, Korowicz, Tverberg)
Slide 22
SÜSTEEM
Joseph Tainter, “Komplekssete ühiskondade kollaps” - 1988
1979 ?
2008 ?
ERoEI +
ERoEI -
Tsivilisatsioonide kollapsi põhitunnused :
1. kiirelt kahanev kasumlikkus kõiges;
2. normide, autoriteetide jms kadumine.
3. status quo säilitamisele kogu ressurss.
Kui intellektist ja kultuurist ei piisa, et ratsionaalselt
reguleeruda, jõutakse kollapsini, mis kujutab endast
ühiskonna komplekssusastme järsku tagasilangemist.
Slide 23
Graham Turneri
kontrolli periood
30 aastat (ja 40)
SÜSTEEM
Uuring “Limits to Growth” aastast 1972.
Tööstustsivilisatsiooni BAU majandusprognoos 130-neks aastaks ning selle
kehtivuse kontroll 30 aastat hiljem :
Me ei olegi “Malthuse lõksust” pääsenud...
2015
Tööstustsivilisatsiooni senine
komplekssüsteem toimis vaid
eksponentse kasvamise najal
ja see saab lõpuks viia ainult
kogu süsteemi kollapsini.
D. Meadows
Slide 24
NB! Esindusdemokraatia ei suuda reaalseid lahendusi rakendada!
Energia-, toormeterahvaskapitalikeskkonna-, majandus- , =
tiku X nõudlus
(geo)poliitika jt mured
arvukus
per capita
demograafia ning
viljakusega seotud
küsimused
kultuurinormide,
väärtushinnangute ja
rahva elustiili küsimused
energiaX
tarve
per capita
efektiivsusega
seotud
küsimused
SÜSTEEM
X
fossiilkütuste
osakaal
sisendenergias
alternatiivide ja
innovatiivsusega
seotud küsimused
Sotsioloogia ja poliitika mõjusfäär
Tehnoloogiate mõjusfäär
Ponzi, “humanistlikud” tabud ja demokraatia ajahorisont
Siin on vajalikud omaalgatused ja -tarbimisotsused
Jevons´i , “päikesemaksu” jms paradoksid
Siin on formaalsed regulatsioonid olemas
Näib, et senise väärkeskendumise parandamisest oleks juba hilja unistada ...
katse !?
Seega tuleks nüüd tõesti asuda mõtlema globaalselt, et tegutseda õigesti lokaalselt, aga
reaalne oleks lahendada vaid universaalseid, mitte globaalseid probleeme. Lahendusstrateegiad ja -poliitikad tuleks nüüd keskendada probleemidega kohanemisele, mitte
enam katsetele probleemide välistamiseks. Loodus on nüüdseks initsiatiivi enda kätte
haaranud ja kannab meid omatahtsi jätkusuutlikuse poole tagasi. Võitjaiks jäävad need,
kes suudavad sellise kandmise üle elada. Ilma ettevalmistumiseta pole see tõenäoline.
Slide 25
Tänan kaasa mõtlemast!
Slide 26
Limits to Growth prognooside II kontroll – 40 aastane periood 1970-2010
CSIRO: “Kõrvalekalded eksponentseis muutujais ja tagasisidestusis püsivad mõõtmisvea piirides”
Slide 27
Olduvai teooria
ÜLIRASKE TAANDARENG
VÕI... INIMLIIGI KADU:
Dennis Meadows
Richard Duncan
Pentti Linkola
Fred Hoyle
KERGE TAANDARENG
JA UUS PARADIGMA:
John Michael Greer
Richard Heinberg
Howard Odum
Tim Jackson
B-tuli; C-põllumajandus; D-aurumasin; E-nafta; F-PO per capita; G-PO; I...L- taandareng
Slide 28
3) KVANTITEET
Toornafta
46 MJ/kg
Kivisüsi ehk bituumensüsi ehk mustsüsi
24 MJ/kg
Vanapaber
19 MJ/kg
Kuiv küttepuit
18 MJ/kg
Ligniit ehk pruunsüsi
14 MJ/kg
Kuivatatud lehma- või kaamelisõnnik
13 MJ/kg
Energiarikkaimad põlevkivideposiidid (sh Eestis)
11 MJ/kg
Kodumajapidamise keskmine segaprügi
7 MJ/kg
Põlevkivideposiidid maailma keskmisena
5 MJ/kg
Slide 29
Slide 30
Slide 31
Slide 32
Slide 33
Nafta keskmine on tänaseks langenud ca 17 juurde (2014) ; oli > 100 (1930)
Tööstustsivilisatsioonile on ERoEI kriitiline miinimum ca 9
Energiatootmise põhimõtteline kriitiline miinimum 2,2 (töö tulemus on võrdne kuluga)
Püsisoojase imetaja ellujäämiseks kriitiline miinimum ca 1,1
Soojusmasinate kasutegur ca -3, st kui sisendkütuse ERoEI jääb alla 3, on lihastöö kasumlikum
Nafta 1L = 35MJ = 5 päeva inimtööd (ca 7MJ päevas) e. inimtöö hind 0,28 €/öp (kui 1,4 €/L)
Slide 34
Võimalikud nafta-asendajate
kandidaadid proportsioonis
Joonisel on toodud arvud, mitu ühikut peaks
mingi energiasisendi väljavalimisel lisanduma
igal aastal, et jõuaksime tänase naftasisendi
asendamiseni lähema 50 aasta jooksul.
Selleks, et asendada hetkeseisuga kogu
tsivilisatsiooni ühe aasta naftatarvet - so
30 miljardit barrelit e. üks kuupmiil (CMO)
e. 4,8x109 m3 e. 4,8 km3 - vajaksime me
energiasisendi ekvivalendina asenduseks
kokku kas
200 tk “Kolme Künka Tammi” hüdrojaamu
või
2 600 tk keskmiseid LWR tuumajaamu
või
63 875 km2 laiatarbe päikeseelektri paneele
või
1 642 000 tk kommerts-elektrituulikuid
või
5 200 tk keskmisi söeküttel elektrijaamu.
Nt 2006 seisuga jagunesid energiasisendid:
SRI International
Hew Crane
Nafta 1,06 kuupmiili (CMO)/aastas
Süsi 0,81 CMO/a
Maagaas 0,61 CMO/a
Hüdroenergia 0,17 CMO/a
Tuumaenergia 0,16 CMO/a
Bio- ja jäätmekütused 0,16 CMO/a
Geotermaalne energia <0,01 CMO/a
Tuul+päike(elekter & soojus) <0,005 CMO/a
Slide 35
1P – 90%
2P – 50% 3P – 10% kättesaadavus ok hinna ja tehnoloogiaga
U.S. Securities and Exchange Commission 12. 2009.
Slide 36
Slide 37
Slide 38
Slide 39
Tootmine läheb
raskemaks ja hind tõuseb
Kõige parem kõige varem...
> NER -2%/y >
Slide 40
EKSPORDIMAHUD
Slide 41
2005 kuni 2015 (2030?)
Tootmise ning tarbimise järsk langus 1971. a „lõikas ära“ Hubbert´i ideaalkõverale omase
tipu (joonise sektori A) kumulatiivses tootmismahus. Madalamale kasvutempole surutud
tootmine moodustas laugema kõvera ning A-sektor nihkus hilisemale perioodile, joonise
sektorisse B. Kumulatiivne kogumaht näib sobivat Hubberti poolt 1948.a. prognoosituga.
Slide 42
Td PROTSESSI NORMAALTSÜKKEL
Td süsteemide
tööprotsessid
matemaatilises
tüüpmudelis
entroopia pidev kasv
Td süsteemide töö
käigus tüüpmudelina
Inimliigi heaolu,
isoleerituse ja
kestmisvõime
suhted ???
isoleeritud või
suletud süsteemi
piiratus ajas
avatud süsteemi võime
vastastikmõjutustes
jätkuvana toimida
Slide 43
Kahaneva
kasumlikkuse
sündroom
Slide 44
Slide 45
Slide 46
1) KOMPLEKSSUS
Ur´i kuningliku standardikinnitusega kaaluviht
Kaaluühik 2 gù = 57,6 kg = 1 296 000 odratera
Väärtuse mõõt (hiljem “rahasumma”) 2 talenti
(samariitlane)
Slide 47
oἶκο-νόμος versus oἶκος-λογία
1870-ndail alustasid William Jevons, Karl Menger ja Leon Walras pööret,
uusklassikalist marginalistlikku revolutsiooni - “subjektiivne kasumlikus”
vs T. Malthuse, A. Smithi, D. Ricardo jt klassikaline “jõukus loodusest”.
Lisaks Jevonsilt matemaatiline aparatuur, mille ta termodünaamikast
(Hermann von Helmholtzi 1847. jäävusprintsiip) muudetult laenas.
Karl Marx üllitas marginalismist lähtudes uue termini “kapitalism”.
1890. vormistas uudse poliitökonoomikana Alfred Marshall.
Seni olime
“Malthuse
lõksus” !?
Võimekus prognoosideks !?
1952 Robert Solow - probleemi osad:
Q = kapital + maa + (töö) efektiivsus
skt = ¼ + 0(!) + ¾ externals (?)
Slide 48
Slide 49
S&P 500 börsiindeks
FED bilansileht, triljonit USD
Slide 50
BAU PROGNOOSITAVUS
Slide 51
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
Slide 52
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
x (1.045)^3000 = 2.23 x 10^57 m3 = 1.27 billion billion solar systems
Slide 53
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
x (1.045)^3000 = 2.23 x 10^57 m3 = 1.27 billion billion solar systems
sume solar system radius 50 AU (distance to the Kuiper belt) ,1 AU = 1.496 x 10^11 m,
AU = 7.48 x 10^12 m; so volume of solar system = 4/3 x pi x r^3 = 1.75 x 10^39 m3
he Egyptians possessions would require 2.23 x 10^57 / 1.75 x 10^39 (solar system)
27 x 10^18 times solar system
27 billion billion solar systems
ou consider the radius of the solar system to be 40 AU (about the mid point of the orb
Pluto), then you would get about 2.5 billion billion solar systems.
(Jeremy Grantham
Slide 54
Slide 55
Slide 56
Slide 57
Slide 58
Slide 59
Slide 60
Slide 61
Naftaleiud tipnesid 1965.a, tootmine tipnes 2004.a lõpus.
Peale 1984. a püsib tarbimise maht suurem leidude mahust, nt 2009.
Leide ca 5 mld b, tarbimist 31 mld b.
Täna annavad 20 suurimat leiukohta (so 1% väljadest) 50% toodangust,
neist väljadest 18 tk leiti 1917–1968; 2 tk leiti 1970-ndail; hiljem 0 tk...
Turul pakkumine -3% a. alates 2006
Slide 62
Slide 63
Slide 64
Slide 65
Slide 66
PÕHILISED LAIALTLEVINUD VALEARVAMUSED SEOSES INIMÕNNE MÕJURITEGA:
Demokraatlike valimiste graafiku ajahorisont on piisav meie tegevuste planeerimiseks;
Meie tegevuse tagajärjed on meile ette teada või vähemalt üsna hästi prognoositavad;
Need tagajärjed on alati ka üldmõistetavalt rahalises väärtuses väljendatavad;
Kõik me tegevused ning nende tagajärjed on rahanduslike hoobadega reguleeritavad;
Rahaline efektiivsus ongi meie ühiskonna jaoks kõige olulisem ja ihaldusväärseim siht;
Kõigi meie tegevuste tulemused peaks meile kohe ja kiirelt (sh ka rahaliselt) ilmnema;
Tänaseid eksimusi saame parandada mõnevõrra suurema rahakulu hinnaga tulevikus...
1970ndad – mingeid piiranguid pole ega saagi olla; 80ndad – ehk ongi, aga väga kaugel;
90ndad – piirangud on näha, kuid “Turgude Nähtamatu Käsi” saab nendega ise hakkama;
2000ndad – jah, turud ei saanud hakkama, kuid meie tehnoloogiad aitavad meid välja;
2010ndad – tehnoloogiad oleks aidanud küll, lihtsalt kriiside tõttu pole raha jätkunud...
P1
Probleemi pealiskaudsem lahendamine tagab
kiire edu käegakatsutaval ajahorisondil:
P1
Aga kõik tõsisemad probleemid nõuavad lahendamiseks alguses
ränka hinda ja edu võib ilmneda alles üsna kaugel ajahorisodi taga:
P2
Slide 67
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
Bakterite kasv, nõu pooltäis
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
• Millal oli katseklaas pooltäis?
Slide 68
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
Millal häiret lüüa
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
Millal oli katseklaas pooltäis? 11:59
Millal oleks olnud aeg häiret lüüa?
11:58=25%; 11:57=12,5%; 11:56=6%
11:55 kasutatud 3,1% ressursivarust
Algressursside 4x kasvatamisel …?
Slide 69
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
3 lisakatseklaasi lisaks
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
Millal oli katseklaas pooltäis? 11:59
Millal oleks olnud aeg häiret lüüa?
11:58=25%; 11:57=12,5%; 11:56=6%
11:55 kasutatud 3,1% ressursivarust
Algressursside 4x kasvatamisel …?
12:00=1.; 12:01=2. ja 12.02= 4. = kollaps
Slide 70
kasvuperiood
aritmeetiline kasv `= + 10
1.
10.
25.
50.
100.
10
10
10
10
10
algsumma
100
110
200
350
600
1100
kasv
kordades
1,1
2
3,5
6
11
10%
10%
10%
10%
10%
eksponentne kasv `= + 10%
algsumma
100
110
259
1083
11739
1378061
kasv
kordades
1,1
2,6
10,8
117
13 780
0
59
733
11139
1376961
0%
23%
68%
95%
99,9%
0
1,3
3
20
1253
vahe =
ehk
erinevus
kordades
Slide 71
kasvuperiood
aastad
1.
10.
25.
50.
100.
2013
2023
2038
2063
2113
7,08
1,1%
7,77
1,1%
8,93
1,1%
10,85
1,1%
14,70
1,1%
7,08
7,81
9,20
12,10
20,90
0
40 mln
270 mln
1,25 mld
6,2 mld
0%
0,5%
3%
10%
30%
kui algsummaks on 7 miljardit
ja kasv 1,1% aastas = 77 mln
siis on ekslik 77 mln / a
aritmeetiline liitmine
=
eksponentne kasv 1,1% / a
annab tulemiks
=
viga seega
ehk
Slide 72
TÖÖSTUSTSIVILISATSIOONI
KASVU PIIRIDEL
BIOFÜÜSIKALISE
MAJANDUSPARADIGMA
VAADE
Kaupo Vipp
Pilt: Jacek Yerka
Slide 2
KASV vs “MALTHUSE LÕKS”
FÜSIOKRAADID
1758 Francois Quesnay –
“Majanduse ükskordüks”
Keskmiselt 7 last,
ca 2 neist jätkavad,
kasvu % olematu.
KLASSIKALINE KÄSITLUS
1776 Adam Smith –
“Rahvuste rikkuse alused”;
Sinusoidide jada
1798 Robert Malthus –
”Rahvastiku printsiibid”;
“Dismal Science”
1838 Charles Darwinile alus
ideedeks loodusliku valiku,
liikide tekkimise jms juures.
Katk !
1349
1450
1750
William Jevons, Karl Menger ja
Leon Walras 1870 marginalistlik
revolutsioon - uusklassikaline mk
1800
“subjektiivne kasumlikus” tänini.
Slide 3
Biofüüsikaline majanduskäsitlus:
1909 – Wilhelm Ostwald
1926 – Frederick Soddy
1938 – Erwin Schrödinger
1949 – Nicholas Georgescu-Roegen
1956 – Marion King Hubbert
1971 – Howard Odum
1988 – Robert Ayres
2002 – Charles Hall
Slide 4
Termodünaamika (Td) ning avatud iseorganiseeruvad Td süsteemid (ATds)
Elu(sus) on Td nähtuste klassi kuuluv fenomen, mille puhul avatud Td süsteem suudab
vähendada oma sisemist entroopiat keskkonnast hangitud energia ja ainete arvel,
mis süsteemist seejärel degradeeritud vormis tagasi keskkonda väljutatakse.
(J.Bernal, E.Schrödinger, E.Wigner, J. Avery jpt. )
Slide 5
Termodünaamika (Td) käsitleb energia liikumist kõigis selle avaldumisvormides.
Elu on iseorganiseeruv Td protsess, mille alalhoiuks dissipatiivne komplekssüsteem
peab pidevalt tegema tööd - eemalduma Td tasakaalupunktist, mille poole entroopia
(kr muutumine) teda surub. Igasugune töö on võimatu ilma energia rakendamiseta.
Energia (kr aktiivsus, tegutsemine) on üldistatuna keha või jõu võime teha tööd.
1. Energia ei saa tekkida ega kaduda, see võib vaid muunduda või üle kanduda.
(Mayer, Joule, Helmholtz)
2. Süsteemi energiahulk muutub selle väljast hankimisel või välise suhtes kasutamisel.
(Carnot, Clausius)
3. Energia liigub alati madalama energiatasemega süsteemiosa suunas (va absol. null).
(Nernst)
Neljas, nn biofüüsikaline põhiprintsiip (NB! Mitte segi ajada 0. e Nernsti ekviliibriumi printsiibiga) :
4. Elusad süsteemid iseorganiseeruvad alati viisil, mis võimaldab neil maksimiseerida
end läbivat energiavoogu.
(Cortés 1519 ja Asteegid)
(Georgescu-Roegen, Jorgensen, Kauffman + Jeremy England (füüsikalised & keemilised süsteemid) )
Elusolendite ja nende süsteemide “heaolu” määrab BF majandusparadigma kohaselt:
1) KOMPLEKSSUSASTE; 2) Td TÕHUSUS (e ERoEI); 3) ENERGIASISENDI KVANTITEET
Slide 6
1) KOMPLEKSSUS
(Tainter, Bar-Yam, Mobus)
Slide 7
1) KOMPLEKSSUS
Vajadus kirjeldamiseks:
Sumerite kuuekümnende seksagesimaalsüsteem
sh. toiduenergia kui “raha”
30śe*6(e180tera)=1śin= 0,52m; 1,1m2; 120s; 2°;
1/60L; 9g; 1väärtusühik.
Slide 8
2) TÕHUSUS
70%
looduslik iseregulatsioon,
sh inimliik tööstusajastu eel
33%
11%
0,5%
EROI ehk ERoEI on
suhe kättesaadud ja
investeeritud E vahel
energiatõhusus = SAADUD KASUTUSKÕLBLIK (NETO)ENERGIA = ER = ERoEI
SELLE SAAMISEKS KULUNUD ENERGIA
EI
elusolendite imperatiiv ja “majanduslik mõtlemine”
= kõige parem kõige varem
(Lotka, Voltierra / Odum, Hall)
Slide 9
2) TÕHUSUS
ER
EI
Charles Hall, Jessica Lambert, Stephen Balogh - State University of New York,
“EROI of different fuels and the implications for society”
Energy Policy 64 (2014) 141–152
http://mahb.stanford.edu/wp-content/uploads/2014/03/energypolicy_Hall_Lambert_Balogh_2013.pdf - lisaviited EROI (ERoEI) teemale
Slide 10
2) TÕHUSUS
“küttevedelike” ERoEI täna ca:
miinimum ca 10
Konventsionaalne toornafta – 19
Maagaas, NGL, LNG jms – 10
Kildanaftade frakc – 5
Pigiliivade sünt – 4
Põlevkiviõlid – 3
Biokütused – 2
Vesinik el. – -3
(Hall 2014)
Slide 11
2) TÕHUSUS
Nafta ülimuslikkuse põhjused
Taastumatud sisendid
kaevandamisest:
MJ mahus 1 m
3
MJ kaalus 1 kg
ERoEI 2011 (1930)
NB!
Nafta
37 000
46
kivisüsi
25 000
24
25:1 (> 80:1)
põlevkivi
7 000
5
5:1 (> 18:1)
maagaas
36
53
10:1 (>100:1)
9 000
53
biodiisel (õlitaimedest)
33 000
42
2:1
joogipiiritus (suhkruroost)
30 000
24
1,3:1 / 3:1
tehniline piiritus (tselluloosist)
16 000
19
2,6:1
10
143
1:3
10 000
143
sama, tihendatuna 20,7 Mpa surve all
19:1 (>100:1)
?
Taastuvad kandjad
tööstustootmisest:
vesinik (elektrolüüsist) *
sama, veeldatuna – 260 C
ülikülmutamise teel
?
150g/0,21 € ,kui 1,4 €/L
(nafta XX saj keskm. 0,13 €/L)
Taastuvad sisendid või kandjad
loodusest:
puit (kuiv)
taimed, marjad, pähklid jms.
liha (põllumajanduse
suurtootmises) *
toiduteravili (põllumajanduse
suurtootmises)
75mln bbl/p, 27mld bbl/a (7.a)
e 85% IEA“kõigist vedelikest”
maht 1 miil3 e ca 5 km3 aastas
= ca 6 Võrtsjärvetäit (0,8 km3)
e. 800p Emajõe vool (70 m3/s)
12:1
1L/35MJ= 5p inimtöö (a 7MJ)
ehk inimtöö hind 0,28 €/öp
15
1:400
17
3:1
E 1kg naftat = ca10kg trotüüli
E 20L bensiini = 7,2 t pliiaku
Akud < 2 MJ/kg; 2000 MJ/m3
9 000
18
350 kuni 14 000
kuni 18
12 500
7 000
?
Transporditav, ohutu, odav
Slide 12
3) KVANTITEET
Marion K. Hubbert´i naftatipumudel 1948.
1956 USA Peak Oil´i prognoos 1965 ... 1971 a.
gobaaltasandi prognoos ca 50 a. = ca 2006 a.
Nuclear Energy and the Fossil Fuels by M. King Hubbert,
Chief Consultant Exploration and Production Research Division,
Shell Development Company, Publication Number 95
Houston, Texas, June 1956
Slide 13
3) KVANTITEET
NGL, LPG,
piiritus, biodiisel,
kiltaõli, pigiliivad,
põlevkiviõli
jms
kasv 0% a.
kasv ca 3 % a.
kasv kuni 7% a.
PO1
Slide 14
TÕHUSUS ja KVANTITEET
cPO
gPO
Slide 15
TÕHUSUS ja KVANTITEET
Yom
Iran-Iraq war
Kippur war North Sea oil
Saudi –USA swing-deal
PO1
PO2
Slide 16
MÕJU MAJANDUSELE
.... ?
(OECD, Deutsche Bank)
Slide 17
MÕJU MAJANDUSELE
STAGFLATSIOONISHOKK 2005 – 2008
DEFLATSIOONILINE
SURVE 2009 – 2015
Slide 18
MÕJU MAJANDUSELE
2014
2006
E majanduslik hind = E ostukulu
SKT
1-3% .... 7-14%
1998 .... 2008
Slide 19
MÕJU MAJANDUSELE
USD
index
100%
01. 2003
PO1
QE1
QE2
QE3
ZIRP
PO2
OIL
PRICE
01. 2000 –
05. 2015
EUR
index
100%
07. 2002
eQE1
ZIRP/NIRP
eQE2
Slide 20
MÕJU MAJANDUSELE
NAFTAHIND JA TOIDUHINNAINDEKS vs RAHVARAHUTUSED JA GEOPOLIITILISED PINGED
77 000 000 aastas
200 000 päevas
146 minutis
(Laggi 2012)
Slide 21
2030 ?
2022 ?
2015
2008
2005
PO-platool viibimise periood on hinnavolatiilsuse
ning majanduse ostsilleerimise periood, mis saaks
prognooside kohaselt kesta kuni 2015 – max 2030
aastani.
MÕJU MAJANDUSELE
Kollaps ?!
(Tainter, Klitgaard, Korowicz, Tverberg)
Slide 22
SÜSTEEM
Joseph Tainter, “Komplekssete ühiskondade kollaps” - 1988
1979 ?
2008 ?
ERoEI +
ERoEI -
Tsivilisatsioonide kollapsi põhitunnused :
1. kiirelt kahanev kasumlikkus kõiges;
2. normide, autoriteetide jms kadumine.
3. status quo säilitamisele kogu ressurss.
Kui intellektist ja kultuurist ei piisa, et ratsionaalselt
reguleeruda, jõutakse kollapsini, mis kujutab endast
ühiskonna komplekssusastme järsku tagasilangemist.
Slide 23
Graham Turneri
kontrolli periood
30 aastat (ja 40)
SÜSTEEM
Uuring “Limits to Growth” aastast 1972.
Tööstustsivilisatsiooni BAU majandusprognoos 130-neks aastaks ning selle
kehtivuse kontroll 30 aastat hiljem :
Me ei olegi “Malthuse lõksust” pääsenud...
2015
Tööstustsivilisatsiooni senine
komplekssüsteem toimis vaid
eksponentse kasvamise najal
ja see saab lõpuks viia ainult
kogu süsteemi kollapsini.
D. Meadows
Slide 24
NB! Esindusdemokraatia ei suuda reaalseid lahendusi rakendada!
Energia-, toormeterahvaskapitalikeskkonna-, majandus- , =
tiku X nõudlus
(geo)poliitika jt mured
arvukus
per capita
demograafia ning
viljakusega seotud
küsimused
kultuurinormide,
väärtushinnangute ja
rahva elustiili küsimused
energiaX
tarve
per capita
efektiivsusega
seotud
küsimused
SÜSTEEM
X
fossiilkütuste
osakaal
sisendenergias
alternatiivide ja
innovatiivsusega
seotud küsimused
Sotsioloogia ja poliitika mõjusfäär
Tehnoloogiate mõjusfäär
Ponzi, “humanistlikud” tabud ja demokraatia ajahorisont
Siin on vajalikud omaalgatused ja -tarbimisotsused
Jevons´i , “päikesemaksu” jms paradoksid
Siin on formaalsed regulatsioonid olemas
Näib, et senise väärkeskendumise parandamisest oleks juba hilja unistada ...
katse !?
Seega tuleks nüüd tõesti asuda mõtlema globaalselt, et tegutseda õigesti lokaalselt, aga
reaalne oleks lahendada vaid universaalseid, mitte globaalseid probleeme. Lahendusstrateegiad ja -poliitikad tuleks nüüd keskendada probleemidega kohanemisele, mitte
enam katsetele probleemide välistamiseks. Loodus on nüüdseks initsiatiivi enda kätte
haaranud ja kannab meid omatahtsi jätkusuutlikuse poole tagasi. Võitjaiks jäävad need,
kes suudavad sellise kandmise üle elada. Ilma ettevalmistumiseta pole see tõenäoline.
Slide 25
Tänan kaasa mõtlemast!
Slide 26
Limits to Growth prognooside II kontroll – 40 aastane periood 1970-2010
CSIRO: “Kõrvalekalded eksponentseis muutujais ja tagasisidestusis püsivad mõõtmisvea piirides”
Slide 27
Olduvai teooria
ÜLIRASKE TAANDARENG
VÕI... INIMLIIGI KADU:
Dennis Meadows
Richard Duncan
Pentti Linkola
Fred Hoyle
KERGE TAANDARENG
JA UUS PARADIGMA:
John Michael Greer
Richard Heinberg
Howard Odum
Tim Jackson
B-tuli; C-põllumajandus; D-aurumasin; E-nafta; F-PO per capita; G-PO; I...L- taandareng
Slide 28
3) KVANTITEET
Toornafta
46 MJ/kg
Kivisüsi ehk bituumensüsi ehk mustsüsi
24 MJ/kg
Vanapaber
19 MJ/kg
Kuiv küttepuit
18 MJ/kg
Ligniit ehk pruunsüsi
14 MJ/kg
Kuivatatud lehma- või kaamelisõnnik
13 MJ/kg
Energiarikkaimad põlevkivideposiidid (sh Eestis)
11 MJ/kg
Kodumajapidamise keskmine segaprügi
7 MJ/kg
Põlevkivideposiidid maailma keskmisena
5 MJ/kg
Slide 29
Slide 30
Slide 31
Slide 32
Slide 33
Nafta keskmine on tänaseks langenud ca 17 juurde (2014) ; oli > 100 (1930)
Tööstustsivilisatsioonile on ERoEI kriitiline miinimum ca 9
Energiatootmise põhimõtteline kriitiline miinimum 2,2 (töö tulemus on võrdne kuluga)
Püsisoojase imetaja ellujäämiseks kriitiline miinimum ca 1,1
Soojusmasinate kasutegur ca -3, st kui sisendkütuse ERoEI jääb alla 3, on lihastöö kasumlikum
Nafta 1L = 35MJ = 5 päeva inimtööd (ca 7MJ päevas) e. inimtöö hind 0,28 €/öp (kui 1,4 €/L)
Slide 34
Võimalikud nafta-asendajate
kandidaadid proportsioonis
Joonisel on toodud arvud, mitu ühikut peaks
mingi energiasisendi väljavalimisel lisanduma
igal aastal, et jõuaksime tänase naftasisendi
asendamiseni lähema 50 aasta jooksul.
Selleks, et asendada hetkeseisuga kogu
tsivilisatsiooni ühe aasta naftatarvet - so
30 miljardit barrelit e. üks kuupmiil (CMO)
e. 4,8x109 m3 e. 4,8 km3 - vajaksime me
energiasisendi ekvivalendina asenduseks
kokku kas
200 tk “Kolme Künka Tammi” hüdrojaamu
või
2 600 tk keskmiseid LWR tuumajaamu
või
63 875 km2 laiatarbe päikeseelektri paneele
või
1 642 000 tk kommerts-elektrituulikuid
või
5 200 tk keskmisi söeküttel elektrijaamu.
Nt 2006 seisuga jagunesid energiasisendid:
SRI International
Hew Crane
Nafta 1,06 kuupmiili (CMO)/aastas
Süsi 0,81 CMO/a
Maagaas 0,61 CMO/a
Hüdroenergia 0,17 CMO/a
Tuumaenergia 0,16 CMO/a
Bio- ja jäätmekütused 0,16 CMO/a
Geotermaalne energia <0,01 CMO/a
Tuul+päike(elekter & soojus) <0,005 CMO/a
Slide 35
1P – 90%
2P – 50% 3P – 10% kättesaadavus ok hinna ja tehnoloogiaga
U.S. Securities and Exchange Commission 12. 2009.
Slide 36
Slide 37
Slide 38
Slide 39
Tootmine läheb
raskemaks ja hind tõuseb
Kõige parem kõige varem...
> NER -2%/y >
Slide 40
EKSPORDIMAHUD
Slide 41
2005 kuni 2015 (2030?)
Tootmise ning tarbimise järsk langus 1971. a „lõikas ära“ Hubbert´i ideaalkõverale omase
tipu (joonise sektori A) kumulatiivses tootmismahus. Madalamale kasvutempole surutud
tootmine moodustas laugema kõvera ning A-sektor nihkus hilisemale perioodile, joonise
sektorisse B. Kumulatiivne kogumaht näib sobivat Hubberti poolt 1948.a. prognoosituga.
Slide 42
Td PROTSESSI NORMAALTSÜKKEL
Td süsteemide
tööprotsessid
matemaatilises
tüüpmudelis
entroopia pidev kasv
Td süsteemide töö
käigus tüüpmudelina
Inimliigi heaolu,
isoleerituse ja
kestmisvõime
suhted ???
isoleeritud või
suletud süsteemi
piiratus ajas
avatud süsteemi võime
vastastikmõjutustes
jätkuvana toimida
Slide 43
Kahaneva
kasumlikkuse
sündroom
Slide 44
Slide 45
Slide 46
1) KOMPLEKSSUS
Ur´i kuningliku standardikinnitusega kaaluviht
Kaaluühik 2 gù = 57,6 kg = 1 296 000 odratera
Väärtuse mõõt (hiljem “rahasumma”) 2 talenti
(samariitlane)
Slide 47
oἶκο-νόμος versus oἶκος-λογία
1870-ndail alustasid William Jevons, Karl Menger ja Leon Walras pööret,
uusklassikalist marginalistlikku revolutsiooni - “subjektiivne kasumlikus”
vs T. Malthuse, A. Smithi, D. Ricardo jt klassikaline “jõukus loodusest”.
Lisaks Jevonsilt matemaatiline aparatuur, mille ta termodünaamikast
(Hermann von Helmholtzi 1847. jäävusprintsiip) muudetult laenas.
Karl Marx üllitas marginalismist lähtudes uue termini “kapitalism”.
1890. vormistas uudse poliitökonoomikana Alfred Marshall.
Seni olime
“Malthuse
lõksus” !?
Võimekus prognoosideks !?
1952 Robert Solow - probleemi osad:
Q = kapital + maa + (töö) efektiivsus
skt = ¼ + 0(!) + ¾ externals (?)
Slide 48
Slide 49
S&P 500 börsiindeks
FED bilansileht, triljonit USD
Slide 50
BAU PROGNOOSITAVUS
Slide 51
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
Slide 52
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
x (1.045)^3000 = 2.23 x 10^57 m3 = 1.27 billion billion solar systems
Slide 53
rting volume of Egyptians possessions 3030 BC = 1 m3
r 3000 years of growth 4.5% a year, to 30 BC (Battle of Actium) volume will be .... ?
x (1.045)^3000 = 2.23 x 10^57 m3 = 1.27 billion billion solar systems
sume solar system radius 50 AU (distance to the Kuiper belt) ,1 AU = 1.496 x 10^11 m,
AU = 7.48 x 10^12 m; so volume of solar system = 4/3 x pi x r^3 = 1.75 x 10^39 m3
he Egyptians possessions would require 2.23 x 10^57 / 1.75 x 10^39 (solar system)
27 x 10^18 times solar system
27 billion billion solar systems
ou consider the radius of the solar system to be 40 AU (about the mid point of the orb
Pluto), then you would get about 2.5 billion billion solar systems.
(Jeremy Grantham
Slide 54
Slide 55
Slide 56
Slide 57
Slide 58
Slide 59
Slide 60
Slide 61
Naftaleiud tipnesid 1965.a, tootmine tipnes 2004.a lõpus.
Peale 1984. a püsib tarbimise maht suurem leidude mahust, nt 2009.
Leide ca 5 mld b, tarbimist 31 mld b.
Täna annavad 20 suurimat leiukohta (so 1% väljadest) 50% toodangust,
neist väljadest 18 tk leiti 1917–1968; 2 tk leiti 1970-ndail; hiljem 0 tk...
Turul pakkumine -3% a. alates 2006
Slide 62
Slide 63
Slide 64
Slide 65
Slide 66
PÕHILISED LAIALTLEVINUD VALEARVAMUSED SEOSES INIMÕNNE MÕJURITEGA:
Demokraatlike valimiste graafiku ajahorisont on piisav meie tegevuste planeerimiseks;
Meie tegevuse tagajärjed on meile ette teada või vähemalt üsna hästi prognoositavad;
Need tagajärjed on alati ka üldmõistetavalt rahalises väärtuses väljendatavad;
Kõik me tegevused ning nende tagajärjed on rahanduslike hoobadega reguleeritavad;
Rahaline efektiivsus ongi meie ühiskonna jaoks kõige olulisem ja ihaldusväärseim siht;
Kõigi meie tegevuste tulemused peaks meile kohe ja kiirelt (sh ka rahaliselt) ilmnema;
Tänaseid eksimusi saame parandada mõnevõrra suurema rahakulu hinnaga tulevikus...
1970ndad – mingeid piiranguid pole ega saagi olla; 80ndad – ehk ongi, aga väga kaugel;
90ndad – piirangud on näha, kuid “Turgude Nähtamatu Käsi” saab nendega ise hakkama;
2000ndad – jah, turud ei saanud hakkama, kuid meie tehnoloogiad aitavad meid välja;
2010ndad – tehnoloogiad oleks aidanud küll, lihtsalt kriiside tõttu pole raha jätkunud...
P1
Probleemi pealiskaudsem lahendamine tagab
kiire edu käegakatsutaval ajahorisondil:
P1
Aga kõik tõsisemad probleemid nõuavad lahendamiseks alguses
ränka hinda ja edu võib ilmneda alles üsna kaugel ajahorisodi taga:
P2
Slide 67
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
Bakterite kasv, nõu pooltäis
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
• Millal oli katseklaas pooltäis?
Slide 68
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
Millal häiret lüüa
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
Millal oli katseklaas pooltäis? 11:59
Millal oleks olnud aeg häiret lüüa?
11:58=25%; 11:57=12,5%; 11:56=6%
11:55 kasutatud 3,1% ressursivarust
Algressursside 4x kasvatamisel …?
Slide 69
Konstantne kasv x% ajaühikus on alati eksponentne kasv
3 lisakatseklaasi lisaks
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aeg 100% kasvule = 2x periood (T2)
T2 = 70 / kasvu% perioodi jooksul
Näiteks kasvuga 7% a T2=70/7=10a
2,4,16,32,64,128,256,512,1024,2048
9 perioodi = 1 000 x; 11,5 = 10 000 x
11:00 1 bakter, pooldumisajaga 1min
12:00 on katseklaas baktereid täis
Millal oli katseklaas pooltäis? 11:59
Millal oleks olnud aeg häiret lüüa?
11:58=25%; 11:57=12,5%; 11:56=6%
11:55 kasutatud 3,1% ressursivarust
Algressursside 4x kasvatamisel …?
12:00=1.; 12:01=2. ja 12.02= 4. = kollaps
Slide 70
kasvuperiood
aritmeetiline kasv `= + 10
1.
10.
25.
50.
100.
10
10
10
10
10
algsumma
100
110
200
350
600
1100
kasv
kordades
1,1
2
3,5
6
11
10%
10%
10%
10%
10%
eksponentne kasv `= + 10%
algsumma
100
110
259
1083
11739
1378061
kasv
kordades
1,1
2,6
10,8
117
13 780
0
59
733
11139
1376961
0%
23%
68%
95%
99,9%
0
1,3
3
20
1253
vahe =
ehk
erinevus
kordades
Slide 71
kasvuperiood
aastad
1.
10.
25.
50.
100.
2013
2023
2038
2063
2113
7,08
1,1%
7,77
1,1%
8,93
1,1%
10,85
1,1%
14,70
1,1%
7,08
7,81
9,20
12,10
20,90
0
40 mln
270 mln
1,25 mld
6,2 mld
0%
0,5%
3%
10%
30%
kui algsummaks on 7 miljardit
ja kasv 1,1% aastas = 77 mln
siis on ekslik 77 mln / a
aritmeetiline liitmine
=
eksponentne kasv 1,1% / a
annab tulemiks
=
viga seega
ehk
Slide 72