Slide 1

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 2

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 3

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 4

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 5

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 6

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 7

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 8

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 9

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 10

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 11

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 12

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 13

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 14

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 15

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 16

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 17

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 18

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 19

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 20

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 21

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 22

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 23

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 24

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 25

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 26

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 27

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 28

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 29

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 30

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 31

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 32

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 33

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 34

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 35

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 36

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 37

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 38

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 39

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 40

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 41

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 42

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 43

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 44

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 45

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 46

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 47

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 48

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 49

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 50

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 51

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 52

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 53

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!


Slide 54

Eesti tööjõuturg ja töötajate
tootlikkus Eesti ettevõtetes
Natalja Viilmann
Eesti Toiduliidu tootlikkuse seminar
27. oktoober 2010

Majandus on loodud kasvama

Kuid ometigi esinevad ka kriisid
20 %
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2004
Läti

2005

2006
Leedu

2007
Soome

2008

2009
Rootsi

2010
USA

Kuidas on tootlikkusega?
Mis määrab tootlikkust?
 Oskused?
 Teadmised?
 Töö organiseerimine?

 Töötajate tublidus?
 Kapitaliga varustatus?
 Kõik kokku?

Uus Euroopa - kiire tootluse ja
konkurentsivõime kasv
Share in global export flows (1993 = 100)

Allikas: IMF trade statistics, UniCredit

Eesti oli lõimumisel üks kiirematest
90

Eesti aastal 2008
80
70

PRICE

cz
ee
hr
lt
lv
pl
si
sk

60
50
40
30
20
30

40

50

60

70

GDP

80

90

100

Ehk oli kiirel kasvul muidki põhjusi peale
laenubuumi?
Siirderiikide puhul näib seos haridustaseme ning majanduskasvu kiiruse vahel tugevam olevat

Allikas: EBRD Transition Report 2008

Eesti nominaalne ja reaalne SKP kasv
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

GDP, nominal growth

GDP, real growth

Ekspordi turuosa Ühisturul õnnestus
Eestil säilitada

Kindlustunne näitab stabiliseerumise
märke

Hinnang konkurentsivõimele on
paranemas
Hinnang töötleva tööstuse konkurentsivõimele ühisturul

Tellimused töötlevale tööstusele on
jõudsalt kasvanud

Ekspordi taastumine on aastakasvudes
kiirenev
Ekspordi maht (mln kr), vasak sk

Ekspordi kasv (a/a), parem sk

14 000

40%

12 000

30%
20%

10 000

10%
8 000
0%
6 000
-10%
4 000

-20%

2 000

-30%

0

-40%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tööstustoodang kosub ekspordi toel

Tööstuse
mahuindeks,indeks
püsivhindades
(01.2000=100)
Tööstustoodangu
(01.2000=100),
sesoonselt silutud
200

Eesti
180

Rootsi

160
140
120
100
80
2000

2001

2002

Eurostat , sesoonselt silutud

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eesti riigireitingud taas ajaloolistel
tipptasemetel!
AA-/Aa3

A+/A1

A1/Stab

A/A2

A/Stab

A/Stab

A-/A3
BBB+/Baa1

BBB/Baa2
BBB-/Baa3
1997

1998

1999

2000

2001

2002
Fitch

2003

2004

Moody’s

2005

2006
S&P

2007

2008

2009 2010*

*19.07.2010

Eesti ja euroala rahaturuintressid (%)

Taastub ettevõtete kasum
Tööjõukulud, tuhat krooni

Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni

35000000
30000000
25000000
20000000
15000000
10000000
5000000
0
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Sissetulekute jaotus
55%

50%

45%

40%

35%

30%
1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

hüvitised töötajatele, 4 kv keskm

kasum, 4 kv keskm

hüvitised töötajatele (palk+sotsmaks)

kasum (tegevuse ülejääk + põhivara kulum)

2010

Tööturg peegeldab majanduse
käekäiku
SKP jooksevhindades

Palgafond (SKP statistika)

20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2008

2009

2010

Palgafondi aastakasv komponentide lõikes
Hõivatute arv (sisemaine)

Töötatud tunnid ühe hõivatu kohta

Palk töötatud tunni kohta

Palgafond (SKP andmed)

30%

20%

10%

0%

-10%

-20%
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Erasektori palgakulutusi vähendati enam
läbi hõive, avalikus sektoris – läbi palga

Palgafond ühe hõivatu kohta

Töötlev tööstus
30%

Avalik haldus
III/2008

20%
10%
0%

III/2008

I/2010
I/2010

-10%
-20%
-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%
Hõive

Kriis sundis kulusid kokku hoidma
• Tootlikkuse kasv ulatus I
poolaastal 9%-ni
• Seni on tootmismahtude
taastamine toimunud suurel
määral sisemiste ressursside
arvel, vajadus täiendavaks
hõiveks on jäänud piiratuks
• Palgalangus kui
kohandumismehhanism on
ammendumas – siiski
avaldab olukord tööturul
allapoole survet sektorites,
kus töötuid on rohkelt

Tootlikkuse kasv (a/a) hõivatu ja töötunni kohta
Töötunnid hõivatu kohta

Tootlikkus hõivatu kohta

Tootlikkus töötunni kohta

10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
-12%
2008

2009

2010

Hõive taastub aeglaselt,
aktiivsus on kõrge
hõivatud, tuhat

töötud, tuhat

Tööjõus osalemise määr (15-74), % (ps)

750

68

700

67

650

66

600

65

550

64

500

63

450

62

400

61
2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Töötus on alanemas, kuid on jätkuvalt kõrge
Töötuskindlustushüvitise saajad

Töötutoetuse saajad

Registreeritud töötus (Töötukassa)

Töötus (ESA)

140
120
100
80
60
40
20
0
2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

Kasvu taastumisega pole kaasnenud
hõive kiiret kasvu
Hõive ja tööpuudus

t uh at inim est

h õ iv e (v a s ak te lg )
t ö ö tu s e m ä ä r (p a re m te lg )
700

20%

680

18%

660

16%

640

14%

620

12%

600

10%

580

8%

560

6%

540

4%

520

2%

500

0%
2 005

2 006

200 7

20 08

2 009

201 0

201 1

20 12

• Tööpuudus jääb
lähiaastatel suureks, mis
põhjustab pikaajalist
töötust
• Töötajate oskused ja
tööandjate vajadused ei
kattu, mistõttu on areng
sektoriti väga erinev
• Ettevõtted panustavad
esialgu tootlikkuse
tõstmisse, mitte uute
töökohtade loomisse

Allikas: Eesti Pank

26

Ehitajast ja tehasetöölisest riigiametnikuks?

VAKANTSID

PIKAAJALINE TÖÖPUUDUS

2010 I pa keskmised brutopalgad
Euroopas

Paindlikum tööturg

Allikas: Carley

Riigivõlg on Eestil suhteliselt madal
(% SKPst)

Sellega on seotud ka intressimaksed,
% SKPst (2011)

Euroala prognoosid (EKP)

Hetkeprobleemid
• Ettevaates leidub piirkonna teiste riikidega
rohkem sarnasusi kui erinevusi
• Üldine kindlustunde paranemine kogu
maailmas nõuab kinnitust jätkuva kasvu läbi
• Ei ole päris selge, kui suur oli suurriikide
majandust toetavate meetmete roll ja millal
selle mõju lakkab

Kuidas maailma majandus taastub?

Kui suur on “W” tõenäosus?

Eesti kasv jääb ettevaates aeglasemaks
kui eelmisel kümnendil

2 0%

18

Majanduskasv ja SKP rahalises vääringus

1 5%

16
1 0%

0%

12

m ld e u ro t

14
5%

-5 %
10
- 1 0%
8
- 1 5%
- 2 0%

6
2 0 01

20 0 2

2 00 3

20 04

2 00 5

20 06

S KP k asv (vasak telg )
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

2 00 7

20 08

2 00 9

2 0 10

2 01 1

2 0 12

SK P tase (p a rem telg )

36

Kasvukeskkond on siiski ebakindel

Tuleb olla valmis halvemaks, kui eeldused
maailmas muutuvad
Vä lisnõ u d lus

E e la rve ta sa k a a l (% SK P s t)

15 %

3%

10 %

2%

5%

1%

0%

0%

- 5%

-1%

- 1 0%

-2%
-3%

- 1 5%

-4%

- 2 0%

-5%

- 2 5%
20 07

200 8

P õh ist sen aarium

200 9

20 10

201 1

201 2

O p t im istlik k aalut ud kes k m in e

Pessim is t lik kaalu tu d k es k m ine

200 7

200 8

P õ hist senaariu m

200 9

2 010

2 011

2 012

O p t im ist lik k aalut ud k eskm ine

P essim istlik k aalut ud kesk m in e

37

Eurole üleminek

Euro pole kedagi ratsa rikkaks
muutnud
Kohaliku aktsiaturu indeksid (euros) pärast euro
kasutuselevõttu (€-päev=1)
2
1.8
1.6
1.4
1.2
1
0.8
0.6
0.4
Slovenia

Küpros

Malta

Slovakkia

0.2
0
1

15

29

43

57

71

85

99 113 127 141 155 169 183 197 211 225 239 253 267 281 295 309 323 337 351 365

Euro on Eesti jaoks oluline majandust
toetav tegur
•
•
•
•
•

Väiksem vahetuskursirisk
Investorite kindlustunne tugevnemine
Väiksem risk järsuks intressitõusuks
Väiksemad tehingukulud (~0,2% SKPst)
Tasakaalustatud majanduskasvu toetamine ka
tulevikus
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro
väärtust ja selle muutust

Eesti roll Euroopa Liidus kasvab
• Rahandusministeeriumi
esindajad hakkavad
osalema nn eurogrupi
töös – Eurogrupp
• Eesti Panga
president hakkab
osalema Euroopa
Keskpanga nõukogu
tegevusest

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
•

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku
ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

•

Kõige tuntavam oli hinnatõus
restoranides ja kohvikutes,
juuksurisalongides jm. kohalikule turule
mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka
tavapärase hindade korrigeerimisega)

•

Peamised otsesed kulud seotud nn.
hinnasiltide asendamisega ja ITmuudatustega

alusinflatsio o n
to id uain ed
energ ia
inflatsio o n

2 0 1 2 IV k v

2 0 1 2 III k v

2 0 1 2 II k v

2 01 2 I k v

2 0 1 1 IV k v

2 0 1 1 III k v

2 0 1 1 II k v

2 01 1 I k v

2 0 1 0 IV k v

2 0 1 0 III k v

2 0 1 0 II k v

2 01 0 I k v

2 0 0 9 IV k v

2 0 0 9 III k v

2 0 0 9 II k v

2 00 9 I k v

2 0 0 8 IV k v

2 0 0 8 III k v

2 0 0 8 II k v

2 00 8 I k v

2 0 0 7 IV k v

2 0 0 7 III k v

2 0 0 7 II k v

2 00 7 I k v

Inflatsiooni kiirendavad praegu energia
ja toiduainete hinnad

14 %

12 %

10 %

8%

6%

4%

2%

0%

-2%

-4%

Sisetegurid inflatsiooni ei põhjusta

Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala)

Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala)

30%

12%

25%

10%

20%

8%

15%

6%

10%

4%

5%

2%

0%

0%

-5%

-2%

-10%

-4%

97

98

99

00

01

02

03

04

Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos

05

06

07

08

09

10

Tooraine (nafta) hinnad on heitlikud

Kes “ostaks” sellist prognoosi?

Tunnetuslik vs tegelik hinnatõus

Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on “varjatud
hinnatõusu” võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Alates 1. juuli 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on
jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides
kui ka eurodes
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja
peale euro kasutusevõttu

Eesmärk: hinnastabiilsus
Eurosüsteemi põhieesmärk on hinnastabiilsus
2%-st madalam, kuid sellelähedane
inflatsioonitempo (HICP a/a) keskpikas perspektiivis
• Rahapoliitika strateegia ja rahapoliitilised otsused
määravad, millist rahaturuintresside taset on vaja, et
säilitada hinnastabiilsus keskpikas perspektiivis

49

Euroala inflatsioon ja
intressitase
6
5
4
3
2
1
0
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
-1
-2
ECB repointress (%)

Euroala inflatsioon (% a/a)

50

Aga me jääme ikkagi avatud
majandusega väikeriigiks
• Hinnatasemete ühtlustumine jätkub küll
mõnevõrra aeglasemas tempos, kuid inflatsioon
jääb euroala keskmisest mõnevõrra kõrgemaks
• Eksport moodustab meie kogutoodangust ligi
70%, seega oleme välisnõudluse šokkidele
keskmisest rohkem avatud
• Kodumaised hinnamehhanismid peavad
kompenseerima vahetuskursi instrumendi
puudumist vähemalt sama hästi kui viimase 18
aasta jooksul

Kokkuvõte
• Välisnõudlus on kevadel eeldatustki pisut parem
• Kriis näitas kätte hinnamehhanismide kitsaskohti nii
tööjõu kui kaupade turul
• Tööturu taastumine on aeganõudev, kriisiarmid
tööturul püsivad veel mõnda aega
• Euro ei muuda meid üleöö targemaks,
konkurentsivõimelisemaks ega rikkamaks. Aga
järgmise globaalkriisi ajal on muresid vähem
• Tasakaalu eesmärgistav eelarvepoliitika on
maksusüsteemi stabiilsuse peamine garantii

Mida võiks ettevõtja kaaluda?
• Välisinvestorite huvi meie piirkonna ettevõtete vastu pigem
suureneb
• Ärge laske end eksitada suurest töötute arvust.
Paratamatult võib peatselt just Teile sobivate oskustega
töötajaid töötute hulgas mitte leiduda. Kiirustage parimate
töötajate värbamisega või arvestage täiendkoolituse
vajadusega
• Kasutage aktiivselt riigi poolt pakutavaid võimalusi:
eksporditurgude leidmiseks; töötajate arendamiseks
(aktiivsed tööturumeetmed); oma sõna kaasaütlemiseks
• Tegelege tootearendusega – odaval tööjõul põhinevate
protsesside ja toodete õitseaeg võib peatselt ammenduda

е
!
w
w
w
.
e
e
s
t
i
p
a
n
k
.
i
n
f
o
h
t
t
p
:

Tänan tähelepanu eest!