Transcript Eesti tööturg täna ja homme

Eesti tööturg täna ja homme
Annemai Mägi
ja
Janno Järve
Millest tuleb juttu?
• Kuidas läheb Eesti majandusel
– Üldine käekäik
– Ukraina kriis mõju Eesti majandusele
• Millisest tööjõust on meil puudus – üldisemad
järeldused tööjõuvajaduse prognoosist
• Uuringu „Kvantitatiivse tööjõuvajaduse
prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse
tööturu seire ühitamise metoodika
väljatöötamine ja piloteerimine“ lühitutvustus
Maailma majanduse olukord
Majanduse reaalkasv võrreldes
eelmise aastaga
20 %
10
2.2
0
-10
-20
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
Majanduskasvu prognoos
15
%
10
5
3.2
0
0.8
-5
-10
Potentsiaalne kasv
Tegelik kasv
-15
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
Venemaa sanktsioonid ja Eesti
Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014
Venemaa sanktsioonid ja Eesti (2)
• Venemaa nõudlus on juba mõnda aega
langustrendil
• Kaubandussuhted Venemaaga ei ole nii
ulatuslikud, kui esialgu paistab
• Sanktsioonid on mõjutanud eeskätt
tulevikuootuseid, reaalne mõju seni suhteliselt
tagasihoidlik
Kui kiire on Eesti areng
olnud võrreldes teiste
riikide arenguga?
Allikas: CentARi blogipostitus (www.centar.ee/blog
Tööhõive prognoos (15-74)
700
621.3
618.4
600
500
400
300
200
100
0
2001
2003
2005
2007
2009
2011
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
2013
2015
2017
Tööhõive määr (15-64)
75
70.3
70
69
65
60
55
50
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Eesti Statistikaamet,
Tööpuuduse prognoos
20
18
16
14
12
10
8.6
8
6.1
6
4
2
0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
Sanktsioonid ja hõive
tegevusalade lõikes
Allikas: Oja, K. Sanktsioonide mõjust Eestis ja mujal Euroopas, 2014
Palk ja tootlikkus
Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos
Täistööajale taandatud brutopalk
(2011-2012. aasta)
Allikas: PIAACi andmed
Tööjõu vajaduse prognoos –
üldisemad teemad
Tööjõu sisse- ja väljavool
(tuhat töötajat)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Tööhõive muutuse prognoos
2011/13–2022 (tuhat töötajat)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Suurema tööjõuvajadusega ametialad
2011/13–2022 (tuhat inimest, aastas)
Allikas: MKM tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos 2022
Vahekokkuvõtteks
• Lähitulevikus ootab meid pigem tööjõu- kui
tööpuudus
• Venemaa sanktsioonid ei ole
majandusnäitajaid oluliselt mõjutanud
• Töötajate puudujäägi oluliseks allikas on
elanikkonna vananemine
• Puudu on kõrgema kvalifikatsiooniga
töötajatest (nt tippspetsialistid ja spetsialistid)
Aitäh!
Janno Järve
[email protected]
56 668 440
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
www.centar.ee
Kvantitatiivse tööjõuvajaduse
prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse
tööturu seire ühitamise metoodika
väljatöötamine ja piloteerimine
Annemai Mägi
InterAct Projektid & Koolitus OÜ
Ettekande teemad
• Metoodika
• Metoodika piloteerimise tulemused ja 1 näide
Projekti sisuks oli
• Töötada välja tööjõuvajaduse prognoosi täpsustamise
metoodika
• Piloteerida seda 10 majandustegevusalal:
–
–
–
–
–
–
–
–
–
–
Metalli- ja masinatööstus
Ehitus
Toiduainetööstus
Transport ja logistika
Puidutöötlemine ja mööblitööstus
Majutus- ja toitlustus
Haridus
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus
IKT teenuste majandus
Taime- ja loomakasvatus
Kaetavad teemad
1. MKM
tööjõuvajaduse
prognoos
2. Võtmeametite
määratlemine
majandustegevusvaldkondade
lõikes
3. Tööjõuvajaduse
täpsustamine
võtmeametite lõikes
4. Õpiteede
kaardistamine võtmeametite lõikes
5. Õppeasutuste poolt
antavates
kompetentsides
puudujääkide
tuvastamine
6. Täiendkoolitusvajaduse
tuvastamine
võtmeametite ja
kompetentside lõikes
Koolitustellimuse ja
haldus ning
tulemuslepingute
uuendamine
Täiendkoolituse
planeerimine
Karjäärinõustamise
juhendmaterjalide
uuendamine
Võtmeamet
Tulevikuametid, mille
olemasolu võiks
tegevusala
konkurentsivõimet oluliselt
tõsta, kuid täna neid
tööturul turul veel
(arvestatavas koguses) ei
ole.
Ametirühm, mis on
tegevusvaldkonnale
omane ning mille osas on
ette näha olulisi
muudatusi sellele
esitatavates nõuetes (nt
muutused
kutsestandardites).
Ametirühm, mis oma
MAHULT moodustab
rohkem kui 1%
majandustegevusala
hõivest ja ei ole lihttöö.
Võtmeamet on ettevõtte
tegevusvaldkonna
toimimiseks hädavajalik
amet või ametite grupp,
millel edukalt toime
tulemiseks on töötajal vaja
omandada spetsiifiliselt
sellele tegevusvaldkonnale
omased kompetentsid.
Ametirühm, mis on arvult
väiksem, kuid
tegevusvaldkonnale hästi
omane (mujal leidub vähe)
ning on määrava
tähtsusega lisandväärtuse
loomisel.
Kuidas?
• Valitakse majandustegevusala (või
majandustegevusalad), selliselt, et kvalitatiivse
prognoosi tulemusi oleks võimalik siduda MKM-i
prognoosiga;
• Koostatakse esialgne võtmeametite loetelu,
tuginedes peamiselt sellel majandustegevusalal
esindatud AK IV taseme ametirühmade loendile;
• Leitakse majandustegevusala tundev tugiekspert, kes
konsulteerib tööjõuvajaduse hindamise
ettevalmistavat osa;
• Konsulteeritakse tugieksperdiga ning korrigeeritakse
vajadusel esialgset võtmeametite loetelu;
Kuidas (2)?
• Koostöös valdkonna eksperdiga täpsustatakse küsitluse
tulemustele tuginedes võtmeametite loetelu, mis läheb
kompetentsikogu juures tegutseva ekspertide grupi arutelu
sisendiks;
• Koostatakse muud ekspertgrupiintervjuu sisendmaterjalid;
• Selgitatakse välja eksperdid, kellega arutatakse selle
tegevusvaldkonna tööjõuvajadust ekspertgrupiintervjuul;
• Viiakse läbi esimene ekspertgrupiintervjuu, kus pannakse
lõplikult paika võtmeametite loetelu ning täpsustatakse
tööjõuvajadust võtmeametite lõikes;
• Viiakse läbi teine ekspertgrupiintervjuu, kus arutatakse
läbi õpiteed, kompetentside puudujäägid ning
kutsestandardite vajadust puudutavad küsimused.
Mida edaspidi arvesse võtta?
• Majandustegevusala homogeensus on väga
oluline eeldus, millest kõrvale kalduda ei ole
mõistlik
• Ekspertgrupi ja ekspertide teadmised on
teatud küsimustes piiratud
• EGI läbiviimisel tuleb ajaressurssi arvestada
rohkem kui piloteerimise käigus planeeritud 4
tundi
Mida edaspidi arvesse võtta (2)?
• Ekspertide motivatsioon osaleda sõltub
resultaadist
• Koolilõpetaja ja keskmise võtmeameti esindaja
kompetentsipuudujääkide eristamine ei ole
realistlik
• Võtmeametite ja AK sidumine on
problemaatiline
Kategooriad, mida vaatasime
• Vajadus - iga võtmeameti kohta on antud hinnang selle
kohta, kas neid valmistatakse ette piisavalt või on neid
puudu.
• Õpiteed (rõhuasetus IKT-s peamiselt sellel) - kuhu tuleks
minna õppima selleks, et vastava võtmeameti esindajaks
saada.
• Kompetentside puudujäägid - millised on olulisemad
puudujäägid koolilõpetajate kompetentsides.
• Kutsestandardid - kas ja millised kutsestandardid on välja
töötatud ning kas neisse on vaja muudatusi.
Vajadus
NÄIDE: Toiduainetööstus
Tehnoloog on ettevõtte „süda“, kes töötab välja
uue toote, paneb uued tooted tootmisse,
organiseerib katsetamisprotsesse ning kohandab
toote vastavalt olemasolevatele seadmetele.
Kuna lähiaastatel (umbes viie aasta pärast) on
tulemas põlvkondade vahetus, siis vajadus
kasvab oluliselt. Tehnoloogi töö sisu on
muutunud – kui varem oli toote eluiga 2-3
aastat, siis tänapäeval vaid 6-8 kuud, mida peab
tehnoloog oma igapäevatöös arvestama.
Õpiteed
NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid
IKT juhtide puhul on sageli oluline varasema valdkondliku
spetsialisti kogemuse omandamine (vastasel juhul ei
pruugi meeskond teda omaks võtta).
Seetõttu on üks võimalikest arenguteedest
arendusvaldkonna juhile alustada arendajana ning liikuda
pärast 2-3-aastast kogemust edasi tegelema
projektijuhtimisega ning seejärel pärast mõneaastast
kogemust leida tee laiema vastustusalaga juhtimisülesanneteni või liikuda arendustegevuse liinis analüütiku
või arhitekti tasemele ning sealt edasi laiema
juhtimisvaldkonna peale.
Õpiteed (2)
NÄIDE: IKT teenustesektor, juhid
Eelpoolt kirjeldatud arenguteest tulenevalt sobivad
alustuseks kõik IKT kõrghariduse õppekavad. Edasi
õppimise võimalusi pakuvad muuhulgas järgmised
magistritaseme programmid:
• „Infotehnoloogia juhtimine“ (TLÜ)
• „Rahvusvaheline ärijuhtimine“ (EBS - MBA ja MA)
• „Rahvusvaheline ärikorraldus“ (TTÜ - MA)
• „Juhtimine ja turundus“ (TTÜ - MA)
• „E-riigi tehnoloogiad ja teenused“ (TTÜ)
• „Äriinfotehnoloogia“ (TTÜ)
Kompetentside puudujäägid
NÄIDE: Puidutöötlemine
Liinioperaator Kuna õppijate baashariduseks on põhiharidus, siis üsna
tihti puudub koolilõpetajatel nn ametiuhkus.
Õppekavades tuleks kindlasti rohkem rõhku pöörata
üldisele tootlikkuse ja tootmise efektiivsuse teemadele
(katkestuste mõju, liinikiirused, nn pudelikaelad), samuti
on probleemiks materjali raiskamise ja materjali parima
ärakasutamise teemalised oskused ja teadmised.
Praktiliselt kõiki neid teemasid õpetatakse ettevõtetes
kohapeal. Alles ettevõttes saab koolilõpetaja teada,
milline mõju on töö efektiivsusel tootmisele. Samas
materjalipõhised teadmised on koolilõpetajatel väga
head.
Kutsestandardid
• Energia-, gaasi- ja veevarustus NÄIDE:
Automaatik - Uued standardid on Automaatik,
tase 4 ja Automaatik-tehnik, tase 5. Täiendada
ega muuta pole praegu vaja.
• Ehituse NÄIDE: Lamekatusekatja Kutsestandardid on olemas, kuigi antud hetke
seisuga aegunud (Lamekatusekatja, tase 1-3).
Kindlasti on vajalik uus kutsestandard teha.
Kvalitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi
piloteerimise NÄIDE –
Metalli- ja masinatööstus
EMTAK 24-25, 28
Tugiekspert ja kaks
ekspertgrupiintervjuud
Ekspertgrupiintervjuude taustamaterjali ettevalmistavaks tugieksperdiks oli Jüri Riives (IMECC).
Esimese ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 5.03.2014 Tallinnas Kutsekojas
Teise ekspertgrupiintervjuu aeg ja koht: 10.03.2014 Tallinnas Teaduspargi 8
Osalejad:
•
Jüri Riives, IMECC
•
Toomas Talving, Tallinna Tehnikakõrgkool
•
Anu Kull, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
•
Tauno Otto, Tallinna Tehnikaülikool
•
Allan Märk, AS Norma
•
Aleksandr Stepanov, Eesti Keevitusühing
•
Irma Estra, Kutsekoda
•
•
•
Tiia Randma, Riigikantselei Strateegiabüroo
Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (arutelu juht)
Annemai Mägi, Katri-Liis Lepik, Kristel Koitla, InterAct Projektid & Koolitus OÜ
Võtmeametid (1)
• Esialgses nimekirjas – 46 ametiala (ISCO 4)
ISCO4
7212
7223
7214
1321
3122
7222
8122
8219
3322
7213
7233
7132
9329
2141
4321
7224
2411
3343
7221
9613
2144
3323
3313
Ametiala
Keevitajad ja leeklõikajad
Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid
Metallkonstruktsioonide valmistajad ja montöörid
Juhid tööstuses
Tööstuse töödejuhatajad
Tööriistavalmistajad jms alade töötajad
Metallitöötlusmasinate operaatorid
Mujal liigitamata koostajad
Müügiesindajad
Metalli töötlejad
Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad
Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad
Mujal liigitamata tootmislihttöölised
Tööstus- ja tootmisinsenerid
Laoametnikud
Metallilihvijad ja -poleerijad, tööriistateritajad
Raamatupidajad
Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid
Sepad, vasara- ja stantsisepad
Pühkijad jms lihttöölised
Mehaanikainsenerid
Varustajad
Raamatupidamise keskastme spetsialistid
Hõivatute arv
2510
1620
1010
960
600
470
450
270
260
260
260
250
220
210
210
190
160
140
130
120
110
110
100
Võtmeametid (2)
ISCO4
7543
8121
8343
7233
7115
8332
1221
8344
7131
7412
9112
9321
1323
2142
3118
3123
7111
8211
8219
1324
2149
9333
9629
Ametiala
Toodete (v.a toidud ja joogid) testijad
Metallitootmisseadmete operaatorid
Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid
Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad
Puusepad
Veoautojuhid
Juhid müügi- ja turundusalal
Autotõstukijuhid
Maalrid jms töötajad
Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad
Abilised ning koristajad kontorites, hotellides jms asutustes
Pakkijad
Juhid ehituses
Ehitusinsenerid
Joonestajad
Ehituse töödejuhatajad
Üldehitajad
Mehaaniliste seadmete koostajad
Mujal liigitamata koostajad
Juhid tarne, transpordi, laonduse ja turustamise alal
Mujal liigitamata tehnikateaduste tippspetsialistid
Transporditöölised ja laadijad
Mujal liigitamata lihttöölised
Hõivatute arv
100
100
100
100
90
90
80
80
70
70
70
70
60
60
60
60
60
60
60
50
50
50
50
Võtmeametid (2)
• Arutelude lõpuks – 28 võtmeametit
Müügijuht
Hooldusinsener
Turundusjuht
Müügiga tegelev personal (va juhid)
Tootmisjuht
Sisseostuga tegelev personal (va juhid)
Tsehhi juhataja
Keevitaja
Tehnikajuht
Tööriistalukksepp
Logistika juht
Koostelukksepp
Tarneahela juht
APJ lehtmetalli tööpingi operaator
Tootejuht
Metallilõikepinkidel töötaja (mitte APJ)
Kvaliteedijuht
APJ metallilõikepingi operaator (va lehtmetall)
Tehnoloogiainsener
Hooldus- ja remonditehnik
Tootmissüsteemide insener
Pinnakatete operaator
CAM insener
Värvija
Tootearendusinsener
Robottehnilise süsteemide operaator
Mehhatroonikainsener
NÄIDE 1
Võtmeamet - HOOLDUSINSENER
Hooldusinsener
ISCO:
2 Tippspetsialistid
21 Loodus- ja tehnikateaduste
tippspetsialistid
214 Tehnoloogia tippspetsialistid
(v.a elektrotehnika
tippspetsialistid)
2144 Mehaanikainsenerid
Vajadus
Hooldusinsener organiseerib seadmete remonti. Praegu neid peaaegu ei
ole, kuid on hädavajalik koolitada. Väga oluline amet. Praegu tuuakse see
tööjõud sisse (nt Soomest), kuid see on väga kulukas ning arvestades, et
vastavate seadmete (robotite) arv järjest kasvab ettevõtetes, siis on vajalik
neid koolitama hakata.
Õpiteed
Tänase
seisuga
saab
hooldusinseneriks
iseõppimise
teel,
mehaanikainseneri baasilt. Sobivaks hariduslikuks taustaks on TKTK
masinaehituse õppekava.
Kompetentsid
Kuna neid senini ette valmistatud ei ole, siis ei saa ka kompetentside
puudujääkide kohta midagi öelda.
Kutsestandardid
Standardit ei ole, aga oleks vaja lähiperspektiivis koostada.
NÄIDE 2
Võtmeamet - KEEVITAJA
Keevitaja
Vajadus
ISCO:
7 Oskustöötajad ja käsitöölised
72 Metallitöötluse, masinaehituse
jms alade oskustöötajad
721 Metalli töötlejad,
metallkonstruktsioonide
valmistajad, valuvormide
valmistajad, keevitajad jms alade
töötajad
7212 Keevitajad ja leeklõikajad
Keevitajatest on puudu eelkõige kõrgema oskustasemega, 5. taseme
keevitajatest. Madalama tasemega keevitajaid ei ole ka otseselt üle, pigem
piisavalt. Paljud lähevad tööle välismaale.
Õpiteed
Enamikus Eesti kutseõppeasutuses on keevitaja eriala olemas: IVKHK, NVKK,
PKHK, RAK, SK, TEK, TLMK, TTHK, TKHK, VÜKK, VKHK. Lisaks on valdkonnas
eraettevõtete koolitused. Täiendkoolitusi teevad erafirmad, neid on palju.
Kompetentsid
Duaalsüsteem on oluline, vaja on rohkem praktikat, aga kutseõppeasutused ei
suuda seda piisavalt finantseerida. Üldaineid ja teooriat on väga palju, samas
oleks vaja õppekavades suurendada praktika osa. Sisuline probleem osatakse teha keevisõmblust, aga ei osata töökohta organiseerida. Sellest
tuleneb ajakulu ja ebaefektiivsus.
Kutsestandardid
Kutsestandard olemas, kuigi antud hetke seisuga aegunud (Keevitaja tase 1-3).
Keevitaja, tase 4 ja Keevitaja, tase 5 on hetkel koostamisel.
Aitäh!
Annemai Mägi
[email protected]
52 179 15
InterAct Projektid & Koolitus OÜ
www.interact.ee