Omavalitsuste suutlikkuse konsolideerimise strateegiad

K E R S T E N K A T T A I G E O R G S O O T L A S U L E V L Ä Ä N E 19.08.2013, Jõgisoo

Ühinemine kui mehhanism suutlikkuse kujundamiseks

Selged efektid:

Poliitika kujundamise suutlikkuse kasv: strateegiline komponent valitsemises vs igapäeva kommunaalprobleemidega tegelemine Spetsialiseerumine ja valitsemisvõimekuse kasv Olemasolevate ressursside otstarbekam kasutamine Kaasamine ja demokraatia. Näiteks külad „võtavad ise võimu“ – hea või halb?

Jne

Milles on probleem?

Ühinemisi alates 1996. aastast

Aasta

1996-2009 2013 Kokku 1996-2013

Ühinemisi

22 7 29

KOV-e ühinenud

51 18 69 Ülejäänud muutused omavalitsusteemis? Sisuliselt pole olnud (ega ellu viidud) suuri arendusstrateegiaid/ poliitikaid väljaspool territoriaalreformi agenda domineerimise Kõiki mune ei tasu ühte korvi panna! Kuigi ühinemine on põhimõtteliselt hea viis suutlikkuse arendamiseks

Alternatiivid

Tsentraliseerimismeetmed – grandid, dotatsioonid, ülesannete transformeerimine – pigem sulandunud omavalitsussüsteemiga riikides Detsentraliseerimismehhanismid – koostöö ja ühinemised – pigem autonoomsete (duaalne) omavalitsussüsteemiga riikides Millist omavalitsussüsteemi tahame: Lõuna- või Põhja Euroopa mudel?

Raplamaa projekt

Raplamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine nende võimekuse konsolideerimise kaudu

Eelnevast tuleneva missiooniga käivitasime aasta kestnud projekti Raplamaal Eesmärgid: a) millised on olnud ühinemise tulemused b) kas, mis valdkondades ja kuidas suutlikkust koondada Esmased järeldused: ühinemise instrumentaalsete efektide väljaselgitamise mõttekus (kuigi suure vaevaga on see võimalik) kodanike tugev toetus koostööle (küsitlus) autonoomia ei täiendada isoleeritust (küsitlus) rida võtmepoliitikaid, millega sisuliselt ei tegeleta või kus on väga suured probleemid (haridus, ettevõtlus jne)

Kas Teie arvates avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamiseks peaksid vallad (ühinemata vallad/ juhid ja kodanikud)

kindlasti pigem jah pigem ei kindlasti mitte kodanikud 24,7 21,1 29,5 24,4 juhid 10,5 kodanikud 30,5 38,9 20 68 28,6 juhid 66,7 32,3 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Mida tähendab Teie jaoks kohaliku omavalitsuse autonoomia? (ühinenud ja ühinemata vallad/ juhid) (%)

omavalitsus ei saa tänases maailmas olla autonoomne, ta peab pigem teistega koos oma kodanike probleeme lahendama et kohalik omavalitsus suudab ise kujundada oma võimekuse lahendada kohaliku elu probleeme (nt.

arendada ettevõtlust) 34,6 33,3 39,4 46,9 keegi ei tohi väljastpoolt sekkuda kogukonna (omavalitsuse) ellu ja mõjutada tema otsuseid kohaliku elu küsimustes 7,4 11,1 kohalik kogukond saab säilitada seal välja kujunenud kogukondlikud traditsioonid ja inimeste vahelised suhted 11,1 16,2 Ühinenud 0 5 10 Ühinemata 15 20 25 30 35 40 45 50

Tõusetunud kitsaskohad

Piirkondlikul tasandil (rääkimata siis kohalikust tasandit) puuduvad poliitika kujundamise baasinstrumendid: inimesed, informatsioon, oskused jne aga muidugi ka raha (väga piiratud ressurss) Mõned näiteid: Omavalitsustel puudub ülevaade (statistika) mis võimaldaks tegeleda ettevõtlusarenduspoliitikaga: maksumaksjate statistika, kus inimesed töötavad, KOVis elavad töötud ja nende profiil (Töötukassa ei anna infot), puudub võimalus siduda regionaalne tööjõu vajadus ja kutsekoolide poolne ettevalmistus jne jne Haridusvaldkond: koolide kulud varieeruvad ca 2,5-3 korda, ca 30% õpilastest rändab oma vallast mujale, õpetajate keskmine koormus põhikoolides 0,62 ja gümnaasiumites 0,88, tugispetsialistide vähesus ja koolidevaheline konkurents nende üle jne jne Sotsiaalvaldkond: avaldusepõhine sotsiaaltöö (34 erinevat toetusmeedet), puudulik ülevaade sotsiaalsetest rühmadest jne jne Kujundada mitmekihilised koostööpiirkonnad ennekõike valdkonnapoliitikate strateegiliste funktsioonide keskendamiseks ja arendamiseks

Koostööpiirkondade ja piirkondlike koostöövõrgustike kujundamise strateegia tausteeldused

inimeste vajaduste veelgi suurem diferentseerumine ja sihtrühmade arvu suurenemine ja nende suuruse vähenemine territooriumil inimeste suurem mobiilsus (nii pendelmigratsioon kui väljaränne) globaalne avatus ja Läänemere regiooni koostöövõrgustike laienemine keskvalitsuse rolli vähenemine ja globaalsete toimijate rolli suurenemine Autonoomia tähenduse muutmine: üksi toimimine on asendunud suutlikkusega olla partneriks (koostöö) võrgustikes Kõik see eeldab intensiivse ressursi (inimesed, partnerlus, oskusteave jne) suurendamist Perspektiiviks väljakutsed 15 aasta pärast

Koostööpiirkondade ja piirkondlike koostöövõrgustike kujundamise strateegia suured eesmärgid

tänase funktsionaalse, üksiktulemuse- ja probleemipõhise halduse asendumine võrgustiku ja koostööpõhise haldusega see ei saa toimuda mehaaniliste ja kvantitatiivsete muutuste kaudu (omavalitsuste suuruse mehhaaniline suurendamine, riigipoolse finantseerimise suurendamine), vaid tuginemine intensiivse ressursi arendamisele (ennekõike inimressursi ja partnerlusressurssi, oskusteabe, info ja e-ressurssi, võimalusel globaalse ressursi) kasutada ära tsentraliseerimise tugevusi ja neutraliseerida selle nõrkusi (

glocalism

) kujundada piirkonna valitsemise mitmekihiline mudel, sh tänase riigivõimu vertikaali sulandamine selle piirkondliku mudeliga

Koostööpiirkondade disain

Hariduspiirkond Ettevõtluspiirkond Ühisametnikud Sotsiaalkoostööpiirkond Ühistransport Energiapoliitika piirkondlik agentuur Oskusteabe vahetamine ja vastastikune konsultatsiooni võrgustik Kogukonna turvalisuse piirkondlik koostöö võrgustik Avalikus-suhted ja lobby Noorsootöö arendusvõrgustik

Kokkuvõtteks

Alt üles ühinemised ei konsolideeri (ühtlusta) KOV süsteemi Ei saa seisma jääda, tuleb kasutada teisi strateegiaid (sh KOVid ise peavad selle rolli võtma) Kaks strateegiat koostöö ja ühinemine - mõlemad sama eesmärgiga. Ühinemine kui reformi lõppfaas Fookus territoriaalselt aspektilt sisulisele

valdkondlike koostööpiirkondade kontseptsioon

, mis kujundaks (Raplamaa kui) toimepiirkonna ja ühtlasi ka suurlinna regiooni osa sisemise ülesehituse mitmekihilise karkassi (struktuuri) sõltumata sellest, milliseks kujuneb selle formaalne haldusterritoriaalne struktuur

Tänan!

[email protected]