Transcript Document 7478751

HÄLBELISE KÄITUMISE
PEREKONDLIKUD
RISKITEGURID
Kaia Kuppart
Põhja Politseiprefektuuri
psühholoog
[email protected]
17.03.09.
KURITEGELIKU KÄITUMISE
2 OLULIST MÕÕDET –
KIINDUMUS JA KONTROLL:
1. Kiindumus, seotus (attachment) emotsionaalne side kahe isiku vahel,
ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja
Emotsionaalne kohalolek
Soojuse väljendamine
Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele
Aktsepteerimine
Esimesed halva käitumise ilmingud lapsel on
suunatud just vajadusele saada vanema
tähelepanu ja lähedust (Main & Hesse, 1990).
2
KIINDUMUSTEOORIA (1)
(J. BOWLBY, 1973, 1982)
Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende
suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende
läheduse otsimise signaalidele
Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted
(emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist
hilisemas elus.
Lapseea suhete baasil luuakse internaalsed
representatsioonid ehk töömudelid iseendast ja
teistest inimestest, tekivad prototüübid
edasisteks sotsiaalseteks suheteks.
KIINDUMUSTEOORIA (2)
(J. BOWLBY, 1973, 1982)
Beebidel on sisseehitatud hirm kõige tundmatu
vastu.
Ema puudumine, isegi kui väline oht puudub,
tekitab tugeva hirmutunde.
Vajadus klammerduda oma ema külge on nii tugev,
et see võib ilmneda isegi siis, kui hirmutav stiimul
tuleb vanemalt endalt.
Lapsed, keda vanemad on julmalt karistanud,
võivad muutuda veel enam neist sõltuvaks ja nende
külge klammerduvaks.
Isegi kui vanemad põhjustavad hirmu, on nad lapse
jaoks enamasti ainukesed, kes neil olemas on.
(Gleitman, 1999)
KIINDUMUSE BIOLOOGILINE ALUS
Lorenz (1950) leidis, et evolutsiooni
käigus on beebide välimus muutunud
armsaks just seetõttu, et kutsuda esile
ja ergutada vanemliku kiindumuse
tekkimist.
Beebisid iseloomustab:
Suur pea ja kõrge laup
Punnis põsed, suured silmad
Pehme nahk jne
Need omadused kindlustavad lapsele
täiskasvanute kaitse, hoolitsuse ja
helluse.
Lisaks on loodus kinkinud beebile
imelise naeratuse! Ka pimedalt
sündinud beebid naeratavad,
2) VANEMLIK KONTROLL
Vanemate ennetav tegevus lapsega suhtlemisel, kus
kehtestatakse reeglid ja tutvustatakse sotsiaalseid
kokkuleppeid.
Järelvalve (info hulk ja tõepärasus oma laste
igapäevaste tegevuste kohta)
Distsipliin - tunnustamine ja piiride seadmine,
karistamine
Paljud uuringud kinnitavad et just vanemlik
järelvalve on hälbelise käitumise kujunemist kaitsev
faktor (Barber and Olsen, 1997; Barrera et al., 2001)
Tihti on vanematel raske kohaneda oma kasvava
lapsega ja seetõttu kehtestatakse ebaadekvaatseid
piiranguid.
VANEMATE VÄGIVALD LAPSE VASTU
Vägivaldselt käitutakse sageli situatsioonides, kus
langevad kokku vanemate pettumused, psüühilised
probleemid ja võimetus toimida täiskasvanu kombel.
Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus oma
last vägivaldselt kohelda kui vanematel emadel.
Kuigi vägivalda laste suhtes on täheldatud kõikides
sotsiaalsetes kihtides, võivad just vaesus ja töötus
suurendada vanemate stressi sedavõrd, et pinget
maandatakse oma laste peal.
Tihti puuduvad vanematel endil toetavad inimsuhted.
Pealtnäha võivad sellised vanemad paista küll
kohanenud, kuid isiksuselt sageli emotsionaalselt
ebaküpsed, piiratud ja ebakindlad.
LAPSED JA VANEMA
PSÜÜHIKAHÄIRED (1)
Vanema psüühilise haiguse mõju sõltub sellest,
kuivõrd tema haigus vähendab, moonutab või pärsib
tema võimet täita vanema ülesandeid.
Samas on teada, et ka lapse enda omadused
mõjutavad haavatavust vanema haiguse suhtes:

Nt depressiivse ema lapse risk suureneb kui laps
ka ise on passiivne ja eemalehoidev.

Hea kognitiivne võimekus võib kaitsta last vanema
psühhootiliste pettekujutluste eest.
Teisel vanemal on võimalik haige vanema
tegematajätmisi korvata.
Last kaitseb ka usalduslik suhe perekonnast
väljaspool oleva täiskasvanuga.
LAPSED JA VANEMA
PSÜÜHIKAHÄIRED (2)
Ema depressioonil võivad olla lapsele ja tema
arengule isegi raskemad tagajärjed kui psühhoosil.
Üks põhjus võib olla ka see, et psühhootilistesse
seisundisse sekkutakse varem.
Vanema psüühiline haigus mõjutab peaaegu alati
tema emotsionaalset kohalolekut, tema võimet vastu
võtta ja reguleerida lapse tundeid
Järjest enam pööratakse tähelepanu ka isiksushäirete
sümptomitega emade suutmatusele pakkuda lapsele
vanemlikku hoolt. (Newman, L. & Stevenson, C., )
On teada, et isade psüühikahäirete mõju on kaudsem
kui ema haiguse puhul. Isa psüühiline haigus
põhjustab sageli perekonna kehva psühhosotsiaalset
toimetulekut, vaesust ja ühiskonnaelust eemaldumist.
ANTISOTSIAALSET KÄITUMIST
MÕJUTAVAD MÕLEMAS SUUNAS:
Stabiilne emotsionaalne seotus (Tress, 1989; Bowlby, 1982)
Intelligentsus (Kandel et al., 1988, Moffitt, 1993)
Laste aruandekohustus (Stouthamer-Loeber, 1993)
Matemaatiliste testide tulemused
Motivatsioon käia koolis
Võime tunda süüd
Vanemate vaheline konfliktsus
Antsisotsiaalse vanema olemasolu
Liiga karm või ebajärjekindel distsipliin
Halvad sõbrad (kaaslaste delikventsus)
ANTISOTSIAALSE KÄITUMISE
RISKITEGURID (Stouthamer-Loeber, 1993):
Ema vanus lapse sünni ajal
Hooldaja haridustase
Naabruskonna kriminaalsuse tase
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Antisotsiaalset käitumist soosiv hoiak vanematel
Vaesus ja purunenud kodu (kaudsemad tegurid)
Suhte kvaliteet määrab oluliselt rohkem kui
mõlema vanema olemasolu. (Junger-Tas, 1994)
Mõnedel lastel ei ilmne ühtegi tõsist
käitumisprobleemi, hoolimata sellest, et neil on
vähemalt kolm olulist riskitegurit (Werner ja Smith,
1982; 1992).
ANTISOTSIAALSE KÄITUMIST
KAITSVAD FAKTORID:
(Farrington, 1994):
Vanemate suur huvi lapse hariduse ja õppimise
vastu
Vanemate ootus, et laps käiks koolis vähemalt
17. eluaastani.
Madal probleemsus ja ebaausus 10. eluaastani
Kõrge verbaalne võimekus ja rikas sõnavara
Vähemalt ühe sõbra olemasolu, kes käib veel
koolis 16. eluaastal
Hea suhe oma emaga (Neighbors et al., 1993)
Südamlik suhe teiste pereliikmetega
KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE
VANEMATE ÕPETAMINE
On teada, et laste käitumishäiret on suurel määral
võimalik kontrollida, õpetades vanematele õigeid
kasvatuspõhimõtteid
Patterson, (1994) leidis, et kahel kolmandikul 3-12aastaste laste käitumine paranes märgatavalt ja
muutus püsis ka aasta pärast.
Vanemate treeningu põhiprogramm sisaldab:
(Webster-Stratton. C.; Hancock, L., 1998)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Mänguoskuste õpetamist
Kiitmist
Konkreetsete tasude kasutamist
Piiride seadmist
Halva käitumise ignoreerimist
Aeg-maha meetodit
Loomulike tagajärgedega arvestamist (vastutust)
VANEMATE TREENINGU
JÄTKUPROGRAMM SISALDAB:
Suhtlemisoskuste treeningut
Kuulamisoskuse arendamist
Mõtete välja ütlemist
Viisakust
Luba lõpetada (vaherahu) Stop! kasutamist
Tunnetest rääkimist
Segasõnumiste vältimist
Nõudmiste esitamist
Häirivate mõtetega toimetulekut
Stressiga toimetulekut – personaalset aeg-maha
tehnikat
Probleemilahendust
Levin ja Kagan kirjutavad oma
raamatus
„Laps, perkond ja meditsiin“:
”Emaarmastus ei ole pärandatav, kuna vastavat
geeni pole olemas. Ja siiski on ema(laste)armastus perekonna pärandus, elatud elu
tagajärg.
Inimene saab selle päranduseks vanemate
armastusest, suhtlemisest nooremate lastega
lapsepõlves, perekonna sõbralikest sidemetest
teiste perekondadega, kus on väikeseid lapsi jne.
Mitte kõik lapsed ei saa lastearmastust
vanematelt päranduseks, sellistel juhtudel tuleb
lastearmastus kätte väsimatu ning raske
vaimutööga.”
Kasutatud kirjandus:
“Conduct disorders in childhood and adolescence”.
Hill, J. & Maughanm B. 2000, Cambridge University
Press
“Laste ja noorukite psühhiaatria”, Medicina, 2005
“Parenting, peer orientation, drug use, and antisocial
behavior in late adolescence: a cross-national study.”
Claes, M. et.al., 2005. Journal of Youth and
Adolescence
Psychology. 5-th edition. Gleitman, H. et al. 1999
“Training for Parents of Young Children with
Conduct Problems…” Handbook of parent training.
Webster-Stratton, C., Hancock, L.1998