Transcript Lapse mure – perekriisi põhjus või tagajärg? Kuidas peret aidata?

Lapse mure – perekriisi
põhjus või tagajärg?
Kuidas peret aidata?
Kiira Järv
kliiniline psühholoog ja pereterapeut
Perekonna koostoimimine
(pere õhkkond, sisekliima)
See on protsess, mis annab aimu
suhtlemise kvaliteedist peres:

kuidas pereliikmed omavahel läbi käivad

kuidas nad end seejuures tunnevad
Koostoimimine
Mõjutab märkimisväärselt nii
täiskasvanute kui laste
füüsilist ja emotsionaalset
tervist ning arengut
Kui perekonna koostoimimine on häiritud, on suur
tõenäosus probleemide ja tervisehäirete tekkimiseks
mitte ainult lastel, vaid kõigil pereliikmetel.
Koostoimimist mõjutab:

Vanemate elukogemus ja isiksusetüüp;

Vanemate omavahelised suhted;

Tõusud ja mõõnad vanemate isiksuslikus arengus;

Vanemate elukäsitlus ja arusaamad;
Vanemate teadlikkus konfliktidest ja oskus neid
lahendada;


Vanemate oskus pinge- ja kriisiaegadel lahendusi leida.
Lapsed mõjutavad samuti pere
õhustikku

Oma tundlikkusega konfliktide suhtes;

Oma elukogemuse puudumisega, oma loogikaga;

Oma puuete või haigustega;

Oma oskamatusega konflikte lahendada;

Oma sooviga koostööd teha;

Oma elurõõmu ja loovusega;
Pere koostoimimise protsessi e.
pere elukvaliteedi eest
vastutavad täiskasvanud, kuna
lapsed ei suuda seda vastutust
kanda.
Lapsel mure – tegeleme
lapsega?
Tavapärselt keskendutakse lapse probleemide korral
abistamisel eelkõige lapsele endale, temaga toimuvale;

Kui ollaksegi teadlikud pingetest ja probleemidest, mis last
ümbritsevad, siis parimal juhul osatakse küll neid lapse
olukorra kujunemisega seostada, kuid ei osata selle
muutmiseks midagi teha;

Pereteraapia vaatleb last peresüsteemi osana selle süsteemi
mõjuväljas ning aitab perel süsteemisiseselt teha vajalikku
muutust, et lapse mured taanduksid.

Probleemne laps on peresuhete
kitsaskohtade “Ariadne lõng”
Pereteraapias mõeldakse lapse probleemist kui pere
toimimise sügavama häirituse peegeldajast;

Tegeldes lapsega pere kontekstis, vaadeldes teda suhetes
teiste pereliimetega, kuulates last, on vahel üsna kiiresti
võimalik jõuda nii lapse kui pere suurema ja sügavama
mureni;

Vaadeldes last koos tema probleemiga peresüsteemi
kontekstis, võime tegelikult sageli näha, et lapse häire või
haigus sobitub suurepäraselt selle pere ellu ning aitab kogu
süsteemil praegu paremini toime tulla.

Probleemne laps peresüsteemi
toetajana – milline on hind?
Kes maksab?
Millal maksab?
Lapse vajadused jäävad tagaplaanile, areng pidurdub
Raskused pere üleminekul ühest
arenguetapist teise on sagedaseks
peresisese stressinivoo tõusu ja
toimetuleku häirumise põhjuseks.
Pereelu arenguetapid
Noor pere (= taas kahekesi)
Koolieelikutega pere
Teismelisega pere
Kooliealistega pere
Eliise 5 a. vana
Märksõnad:

Vanemad ei tee koostööd.

Ema ülihoolitsev ja lähedane, isa eemalseisja.

Isa suhtleb Eliisega ema kaudu.
Kui abikaasadel ei ole head
läbisaamist, siis pereelu hästi ei toimi,
koostöö lapsevanematena ei suju.
Omavahel halvasti läbisaavatel paaridel
on raske saavutada head koostööd
lapsevanematena.
Markus 8 a. vana
Märksõnad:

Superlapsevanemad.

Emale lapsed kõige tähtsamad.

„Must lammas“ ja „päikesekiir“
Kes on mulle tähtis?
1. Mina ise.
2. Minu
mees/naine.
3. Meie
lapsed.
Bruno 10 a. vana
Märksõnad:

Lapse muret ei ole kuuldud.

Vanematel erimeelsus piiride seadmisel.

Igatsus isa tunnustuse järele.
Klaus 14 a. vana
Märksõnad:

Suurepärane pere.

Vanemate koostöö näiline. „Isa on surnud“.
Ühendatud tunnete anumad. Anumat tühjendab
ainult ema.

Tänan tähelepanu eest!