Transcript Kunstiteosed TPL
Slide 1
Manet (eelkäija),
Monet, Renoir, Rodin, Degas, Sisley, Pissarro
1
Slide 2
ÉDOURAD MANET
„Eine roheluses“
1832 – 1883
prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja; esimene, kes esitas väljkutse
akademismile (ametlikule kunstipoliitikale);
“Eine roheluses” parodeerib Tiziani maali (vt järgmist slaidi);
naisakt einetavate meeste seltskonnas šokeeris publikut;
(repro paikneb koolis 3.korrusel)
2
Slide 3
TIZIAN
„Kontsert vabas
õhus “ /
Fiesta campestre
u 1510
Renessansiaegse maalikunstniku Tiziani maal inspireeris E. Manet’d
looma oma “Einet roheluses”
3
Slide 4
ÉDOURAD MANET
„Olympia“
(1863)
õli lõuendil
Orsay muuseum,
Pariis
Manet (1832 – 1883), prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja toetas kõike, mis
riiklikku kultuuripoliitikat ärritas;
seda teost pilluti näitustel dušpottidega, sest see on Tiziani “Urbino Venuse” paroodia:
voorusliku abielunaise asemel poseeris Manet’le toonane tuntud poolilmadaam, ustav
teenijanna on asendatud neegritariga, sülekoerake musta kassiga (nõia sümbol!);
Manet’ kodu oli impressionistide kogunemiskoht; esimene naisimpressionist, Berthe
Morisot oli Manet’ vennanaine;
(pilt paikneb koolis 1. korrusel)
4
Slide 5
Édouard MANET
„Nana“
(1867)
Kunsthalle, Hamburg
Manet (1832–1883) oli
esimene, kes heitis
väljakutse akademismile –
tema oligi impressionismi
teerajaja;
prostituut Nana on Émile
Zola romaani nimitegelane;
Manet’ šokeeris sageli
publikut oma “siivutute”
piltidega;
(pilt paikneb koolis 0korrusel söökla vastas)
5
Slide 6
ÉDOURAD MANET „Kontsert vabas õhus“
1832 – 1883
prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja;
(seda pilti koolis pole)
6
Slide 7
CLAUDE MONET „Moonid“ /Les coquelicots (1873)
Musée d’Orsay, Pariis
selle maaliga esines
Monet’ juba
impressionistide
esimesel näitusel
(1874) fotograaf Nadari
ateljees;
ka see teos langes
esialgu pilkenoolte alla:
leiti, et kunstnik ei
oska üldse joonistada
ja värve kasutada;
(teose repro paikneb
koolis 1. korrusel)
7
Slide 8
CLAUDE MONET
„Mulje. Tõusev päike“ / Impression. Soleil levant
Monet (1840–1926) maal andis kunstivoolule nime;
(repro paikneb 1. korrusel valvelaua lähistel)
8
Slide 9
CLAUDE MONET
„Daam Saint-Adresse’i aias“ (“Daam aias”)
Ermitaaž, Peterburi
Monet’ (1840–1926)
varaimpressionistlik
maal;
Peterburi Ermitaaži
kolmandal korrusel
on eksponeeritud
prantsuse
impressionistide
looming;
(teose repro asub
koolis 1. korrusel)
9
Slide 10
CLAUDE MONET
„The Thames at Westminster“
(1871)
õli lõuendil
47 x 72,5 cm
National Gallery, London
1840 – 1926
prantsuse
impressionist;
(repro paikneb
koolis 3. korrusel)
10
Slide 11
CLAUDE MONET „Sirelid“ ehk “Puhkus sirelite all” / Les lilas
I impressionistide
ühisnäitus (1874)
toimus fotograaf
Nadari ateljees;
ipressionistid
korraldasid kokku 8
näitust
(pilt paikneb koolis
2. korrusel
arstikabineti kõrval)
11
Slide 12
CLAUDE MONET
„Eine roheluses”
Orsay muuseum, Pariis
1840 – 1926
Rahapuuduses Monet’ pantis oma varaimpressionistliku suurmaali tuttavale,
too aga hoidis taiest pööningul, kus see kopitama läks; kui Monet’ teose tagasi
sai, lõikas ta selle tükkideks, säilitades ainult kahjustamata kohad;
Orsay muuseumil ei ole õnnestunud kõiki tükke omandada;
Mitte segi ajada Manet’ samanimelise maaliga!
(Monet’ maali repro paikneb koolis 1. korrusel)
12
Slide 13
CLAUDE MONET
„Londoni parlamendihoone“ (1904)
Orsay muuseum, Pariis
vanemas eas
jõudis prantsuse
impressionist
Monet (1840–1926)
oma maalidel välja
nonfiguraalsuseni
(seetõttu võib teda
pidada Vassili
Kandinski
eelkäijaks)
(repro paikneb
koolis 1. korrusel)
13
Slide 14
CLAUDE MONET „Roueni katedraal“
1840 – 1926
Monet maalis kahe aasta jooksul (1892 – 1894) 28 pilti Roueni katedraalist:
ernevatel kellaaegadel ja eri ilmastikutingimustega;
maalid on laiali erinevates muuseumides; ühele näitusele pole neid õnnestunud
kokku koguda;
(seeriat esindavd reprod paiknevad 0-korrusel ja 2. korrusel)
14
Slide 15
Claude Monet
„Argenteuil“ (1875)
õli lõuendil
56.0 x 67.0cm
Musée de l'Orangerie, Pariis
1840 – 1926
prantsuse
impressionist
15
Slide 16
CLAUDE MONET „Vesiroosid“ /
Les nymphéas
Orangerie’ muuseum, Pariis
prantsuse impressionist (1840–1926)
maalinud seeria maale, millel on
kujutatud vesiroose, sest vesiroos
oli kunstniku lemmiklill;
suur hulk vesiroose kujutavaid
maale on eksponeeritud Tuileries’
aias paiknevas Orangerie’
muuseumis;
vesiroosi-maalidel jõudis Monet’
välja nonfiguraalsuseni;
TPL-i valvelaua kohal oleva pannoo
kinkis kunstnik Prantsusmaale I
maailmasõjas saavutatud võidu
puhul;
16
Slide 17
EDGAR DEGAS „Ooperihoone tantsufuajees“
Musée d'Orsay, Pariis
1834–1917
prantsuse impressionist, ehkki ise end impressionistiks ei pidanud; nägi
halvasti, ere valgus pani ta silmi kissitama, seetõttu ei saanud maalida
väljas;
maalinud palju tantsijaid, liikumist, üürikesi hetkemuljeid;
poolpimedana loobus õlimaalist ja kasutas pastelle, leiutas nn märja pastelli
tehnika: pastell-joonistus valatakse üle vee või piimaga, värvid sulavad
kokku;
17
Slide 18
EDGAR DEGAS
„Tantsijannad sinises“
1834 – 1917
prantsuse impressionist
maalinud meelsasti
tantsijaid;
(praegu seda reprot
koolis pole)
18
Slide 19
EDGAR DEGAS
„Täht ehk tantsijatar laval“
1834 – 1917
prantsuse impressionist;
maalinud meelsasti
tantsijaid;
(praegu seda reprot koolis
pole)
19
Slide 20
AUGUSTE RENOIR –
„Tütarlaps lehvikuga“
Ermitaaž, Peterburi
1841–1919
seda maali peetakse
vaieldamatuks šedöövriks,
Ermitaaži kollektsiooni
pärliks;
(repro paikneb 3. korrusel)
šedööver – meistriteos,
tippteos;
ermitaaž – erakla (eremiit –
erak);
20
Slide 21
AUGUSTE RENOIR –
„Tantsupidu maal“
La dance à la campagne
Renoiril (1841–1919) on kaks
sarnast ja mõõtmetelt
identset maali;
Renoir osales I
impressionistide näitusel
(1874) fotograaf Nadari
ateljees;
ipressionistid korraldasid 8
näitust; nende järgijad on
neo- ja postimpressionistid;
(repro paikneb orvas 1. ja 2.
korruse vahelisel trepil)
21
Slide 22
AUGUSTE RENOIR
„Tantsupidu linnas“
La dance à la ville
(1883)
(repro paikneb orvas 0korruse ja 1. korruse
vahelisel trepil)
22
Slide 23
AUGUSTE RENOIR
„Poeg Claude klouni
kostüümis“
Musée de l’Orangerie, Pariis
Renoir’ile (1841–1919) poseerisid
kõik ta pereliikmed: abikaasa,
lapsehoidja, pojad Paul, Jean,
Claude (Coco);
(repro paikneb 1. korrusel)
23
Slide 24
AUGUSTE RENOIR –
„Laps piitsaga“ (1885)
Ermitaaž, Peterburg
Renoir’i (1841–1919) maali modelliks oli
poeg Paul, kellele pandi poseerimise
ajaks selga kleit;
selle maali loomise ajaks oli
impressionistide esimesest näitusest
(1874) möödas juba üle 20 aasta ja
Renoirist saanud kuulsus; ta oli
hämmastavalt produktiivne, valminud
oli juba üle 6000 maali;
Renoir säilitas loomevõime kõrge
vanuseni; kui ta halvatud käsi enam ei
liikunud, seoti pintsel talle käe külge;
tema viimane soov oli maalida lillevaasi
aknalaual; töö lõpetanud, lausus ta:
“Mulle tundub, et viimaks hakkan ma
maalikunsti olemust mõistma.” Seejärel
ta suri.
(repro paikneb 1. korrusel)
24
Slide 25
AUGUSTE RENOIR „Pannkoogijahuveski“
1841–1919
impressionist
(seda pilti praegu enam koolis pole)
25
Slide 26
Camille PISSARRO „Montmartre’i bulvar “
Ermitaaž, Peterburi
1830 – 1903
osales kõigil kaheksal
impressionistide ühisnäitusel;
maalis meelsasti linna
(erinevalt teistest
impressionistidest, kes
eelistasid maailda maal);
Pissarro on maalinud
Montmartre’i bulvarit eri aastaja kellaaegadel;
ainsana impressionistidest olid
Pissarrol õpilased; tema juures
said õpetust Césanne, van Gogh
ja Gauguin; tema innukaim
õpilane Georges Seurat ütles, et
puäntillismini jõudis ta tänu
õpetaja Pissarrole;
26
Slide 27
AUGUSTE RODIN
“Põrgu väravad”
Rodini muuseumi aed, Pariis
skulptor Rodini (1840 – 1917) looming
kannab impressionismi pitserit;
suur kompositsioon “Põrgu väravad”
on eksponeeritud Rodini muuseumi
aias Pariisis;
teos on inspireeritud Dante poeemist
“Jumalik komöödia”;
kompositsioonis on kujutatud üle 200
inimfiguuri;
kesksel kohal on mees mõtisklemas elu
ja surma üle (sellest kujunes hiljem
iseseisev skulptuur “Mõtleja”;
et hiiglaslik kompositsioon ei leidnud
algul mõistmist, raius Rodin
marmorisse või valas pronksi teose
üksikud osad (nt marmorist
“Suudlus”);
(foto skulptuurist paikneb 1. korrusel)
27
Slide 28
AUGUSTE RODIN
“Mõtleja”
pronks
skulptor Rodini (1840 – 1917)
looming kannab impressionismi
pitserit;
algselt oli “Mõtleja” osa suurest
kompositsioonist “Põrgu
väravad”, kuid meister valmistas
ka iseseisva skulptuuri;
mõlemad kujud on
eksponeeritud Rodini
muuseumi aias Pariisis;
(foto skulptuurist paikneb 1.
korrusel välisukse kõrval)
28
Slide 29
Cézanne, van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec
29
Slide 30
Kordamine
Mitut puhkajat näete C. Monet’ maalil “Sirelid”?
On need puhkajad mehed või naised?
Kolm naist
30
Slide 31
Paul CÉZANNE „La montagne Saint-Victoire“
akvarell
Césanne’i (1839–1906)
looming esindab
postimpressionismi;
üheks Cézanne’i
meelismotiiviks oli
kodukoha maastik;
Saint-Victoire’i mäge, mis
tema koduaknast paistis,
maalis ta u 60 korda;
reprol olev maal inspireeris
XX saj alguses kubiste;
(repro paikneb koolis 1.
korrusel)
31
Slide 32
Paul CÉZANNE
„Vaikelu kardinaga“ / Nature morte avec rideau et pichet fleuri
Ermitaaž, Peterburi
Césanne’i (1839–1906)
looming esindab
postimpressionismi;
kunstnik armatas maalida
natüürmorte: lilli vaasis,
puuvilju laual, toidunõusid,
potte, panne, jahisaaki jm;
natüürmort (pr nature
morte ‘surnud loodus’) ehk
vaikelu – maal, millel
kujutatakse elutuid
esemeid: lilli vaasis, puu- ja
köögivilju, jahisaaki,
nõusid;
(teos paikneb koolis 0korrusel)
32
Slide 33
Paul CÉZANNE
„Sinine vaas“ /
Le vase bleu
Orsay muuseum, Pariis
(teos paikneb koolis 1.
korrusel)
33
Slide 34
Vincent van GOGH „Viljapõld küpressiga“
õli lõuendil
hollandlane van Gogh (1853–
1886) esindab postimpressioniste;
tema loomingut käsitletakse
prantsuse kunsti all, sest 1888
asus ta elama Prantsuse
väikelinna Arles’i;
Provence’i päikese all kujuneski
välja van Goghi stiil: jõuline
vorm, äge ja hoogne pintslitöö,
säravad värvid;
kunstnikku piinas vaimuhaigus;
sageli viibis ta hullumajas või
sanatooriumis; haigushoogude
vahel loodud teoseid pidasid
kaasaegsed hullumeelse
sonimiseks;
ameeriklane Annenberg omandas
maali 1993. a oksjonil 57 miljoni
dollari eest
(repro paikneb koolis 1. korrusel)
34
Slide 35
Vincent van GOGH „Keskpäevauinak“
Orsay muuseum, Pariis
postimpressionist van Gogh (1853–
1886) elas Provence’i väikelinnas
Arles’is;
kunstnikku vaevas vaimuhaigus;
kord lõikas ta haigushoo ajal
endal habemenoaga ära kõrva ja
saatis selle ümbrikuga ühele
“daamile”; selle sündmuse mõjul
sündis mitu autoportreed;
van Goghil õnnestus oma eluajal
müüa vaid üks maal – tema töid
peeti haige inimese sonimiseks;
tema arst näiteks kattis oma
portreega kinni kanakuudi katkise
akna;
37-aastaselt lõpetas kunstnik
revolvrilasuga oma elu haigla
lähedal viljapõllul;
(teose repro paikneb koolis 1.
korrusel)
uinak
35
Slide 36
Vincent van GOGH
„Päevalilled“
Neue Pinakothek, München
hollandlane van Gogh (1853–
1886) esindab
postimpressioniste;
tema loomingut käsitletakse
prantsuse kunsti all;
van Gogh armastas kollaseid
sooje toone, säravaid värve;
talle sobis maalimiseks kõik:
voodi, tool, päevalilleõis, paar
vanu saapaid...;
(teos paikneb koolis 1.
korrusel)
36
Slide 37
Paul GAUGUIN
„Barbaarsed lood“
(seeriast “Tahiti naised”)
Moodsa Kunsti Muuseum
(MOMA), New York
Gauguin (1848–1903) on mõjukamaid
postimpressioniste;
kujutas tsivilisatsioonist puutumata
looduslapsi eksootilise looduse
keskel;
nooruses töötas börsimaaklerina ja
külastas Pissarro ateljeed;
äkki hülgas töö, naise, lapsed ja
pühendus maalikunstile;
alates 1891 elas peamiselt Tahiti
saarel või Markiisisaartel, sinna on ta
ka maetud (lähedal paikneb ka laulja
Jacques Breli haud);
(repro paikneb koolis 3. korrusel)
37
Slide 38
Paul GAUGUIN
„Naine puuviljaga“
seeriast Tahiti naised”
Ermitaaž, Peterburi
Gauguin oli autodidakt
(iseõppija);
Eesti kunstnik Konrad Mägi
oli Gauguini imetleja ja
järgija;
W. S. Maugham kirjutas
Gauguini elust raamatu “Kuu
ja kuuepennine”
(repro asub koolis 0korrusel)
38
Slide 39
Paul GAUGUIN „Vairumati“ (1897), sarjast “Tahiti naised”
Orsay muuseum, Pariis
Gauguin oli autodidakt
(iseõppija);
(repro paikneb koolis 3.
korrusel)
39
Slide 40
Henry de TOULOUSE-LAUTREC
„Moulin Rouge“ (afišš)
(1864–1901)
Toulouse-Lautrec on suuremaid
postimpressioniste;
tema teostes on palju irooniat;
ta oli pärit kuulsast aadliperest,
kuid juba lapsena jäi lonkuriks ja
küürakaks; Pariisis külastas
üliandekas invaliidist kunstnik
kabareesid ja igasugu
lõbustuskohti ning maalis seal
nähtud inimesi;
oma teatriafiššidega pani aluse
reklaamikunstile;
(repro paikneb 3. korrusel)
40
Slide 41
TOULOUSE-LAUTREC
„Divan Japonaise“
(afišš)
(repro paikneb 3. korrusel)
41
Slide 42
TOULOUSE-LAUTREC
„Aristide Bruant oma
kabarees“
(afišš)
(1864 – 1901)
neoimpressionist;
eriti kuulsad on ToulouseLautreci pildid
kabareeartistidest;
(repro paikneb 3. korrusel)
42
Slide 43
Signac, Seurat
43
Slide 44
Paul SIGNAC „Paadid St. Tropez’ sadamas“
Signac (1863 – 1935) ja Seurat
esindavad neoimpressionismi;
nad paigaldasid värve
lõuendile punktikestena,
seetõttu nimetatakse neid
puäntillistideks (pr point
‘punkt’);
eesti kunstnikest oli
neoimpressionismist
mõjutatud Konrad Mägi;
(repro paikneb 3. korrusel,
sept viimasel nädalal
molbertil)
44
Slide 45
Paul SIGNAC
„Roheline puri –
Veneetsia“
neoimpressionistid ehk
puäntillistid uurisid,
kuidas inimese silm
näeb värve, ja vastavalt
sellele lõid oma teoseid;
värvid asetati lõuendile
puhtana, kindlas
suuruses punktikestena;
maalid meenutavad
eredavärvilisi mosaiike;
(repro paikneb 0korrusel)
45
Slide 46
Rousseau
46
Slide 47
Henri Rousseau „Isakese Juniet’ kaarik“
Musée de l'Orangerie, Pariis
Rousseau (1844–1910) on
naivismi ehk primitivismi
alusepanija;
naivistid on kunstnikud,
kes maalivad lapsepäraselt;
maailmamuuseumides
eksponeeritakse Rousseau’
töid koos
postimpressionistidega;
et kunstnik oli elukutselt
tolliametnik, siis
kutsutakse teda Tollimees
Rousseau’ks
(repro paikneb koolis 0korrusel)
47
Slide 48
Kordamine
Mis on natüürmort?
Natüürmort (nature morte) on asju, puuvilju,
lilli, jahisaaki, kalu jms. kujutav kunstiteos,
vaikelu.
48
Manet (eelkäija),
Monet, Renoir, Rodin, Degas, Sisley, Pissarro
1
Slide 2
ÉDOURAD MANET
„Eine roheluses“
1832 – 1883
prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja; esimene, kes esitas väljkutse
akademismile (ametlikule kunstipoliitikale);
“Eine roheluses” parodeerib Tiziani maali (vt järgmist slaidi);
naisakt einetavate meeste seltskonnas šokeeris publikut;
(repro paikneb koolis 3.korrusel)
2
Slide 3
TIZIAN
„Kontsert vabas
õhus “ /
Fiesta campestre
u 1510
Renessansiaegse maalikunstniku Tiziani maal inspireeris E. Manet’d
looma oma “Einet roheluses”
3
Slide 4
ÉDOURAD MANET
„Olympia“
(1863)
õli lõuendil
Orsay muuseum,
Pariis
Manet (1832 – 1883), prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja toetas kõike, mis
riiklikku kultuuripoliitikat ärritas;
seda teost pilluti näitustel dušpottidega, sest see on Tiziani “Urbino Venuse” paroodia:
voorusliku abielunaise asemel poseeris Manet’le toonane tuntud poolilmadaam, ustav
teenijanna on asendatud neegritariga, sülekoerake musta kassiga (nõia sümbol!);
Manet’ kodu oli impressionistide kogunemiskoht; esimene naisimpressionist, Berthe
Morisot oli Manet’ vennanaine;
(pilt paikneb koolis 1. korrusel)
4
Slide 5
Édouard MANET
„Nana“
(1867)
Kunsthalle, Hamburg
Manet (1832–1883) oli
esimene, kes heitis
väljakutse akademismile –
tema oligi impressionismi
teerajaja;
prostituut Nana on Émile
Zola romaani nimitegelane;
Manet’ šokeeris sageli
publikut oma “siivutute”
piltidega;
(pilt paikneb koolis 0korrusel söökla vastas)
5
Slide 6
ÉDOURAD MANET „Kontsert vabas õhus“
1832 – 1883
prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja;
(seda pilti koolis pole)
6
Slide 7
CLAUDE MONET „Moonid“ /Les coquelicots (1873)
Musée d’Orsay, Pariis
selle maaliga esines
Monet’ juba
impressionistide
esimesel näitusel
(1874) fotograaf Nadari
ateljees;
ka see teos langes
esialgu pilkenoolte alla:
leiti, et kunstnik ei
oska üldse joonistada
ja värve kasutada;
(teose repro paikneb
koolis 1. korrusel)
7
Slide 8
CLAUDE MONET
„Mulje. Tõusev päike“ / Impression. Soleil levant
Monet (1840–1926) maal andis kunstivoolule nime;
(repro paikneb 1. korrusel valvelaua lähistel)
8
Slide 9
CLAUDE MONET
„Daam Saint-Adresse’i aias“ (“Daam aias”)
Ermitaaž, Peterburi
Monet’ (1840–1926)
varaimpressionistlik
maal;
Peterburi Ermitaaži
kolmandal korrusel
on eksponeeritud
prantsuse
impressionistide
looming;
(teose repro asub
koolis 1. korrusel)
9
Slide 10
CLAUDE MONET
„The Thames at Westminster“
(1871)
õli lõuendil
47 x 72,5 cm
National Gallery, London
1840 – 1926
prantsuse
impressionist;
(repro paikneb
koolis 3. korrusel)
10
Slide 11
CLAUDE MONET „Sirelid“ ehk “Puhkus sirelite all” / Les lilas
I impressionistide
ühisnäitus (1874)
toimus fotograaf
Nadari ateljees;
ipressionistid
korraldasid kokku 8
näitust
(pilt paikneb koolis
2. korrusel
arstikabineti kõrval)
11
Slide 12
CLAUDE MONET
„Eine roheluses”
Orsay muuseum, Pariis
1840 – 1926
Rahapuuduses Monet’ pantis oma varaimpressionistliku suurmaali tuttavale,
too aga hoidis taiest pööningul, kus see kopitama läks; kui Monet’ teose tagasi
sai, lõikas ta selle tükkideks, säilitades ainult kahjustamata kohad;
Orsay muuseumil ei ole õnnestunud kõiki tükke omandada;
Mitte segi ajada Manet’ samanimelise maaliga!
(Monet’ maali repro paikneb koolis 1. korrusel)
12
Slide 13
CLAUDE MONET
„Londoni parlamendihoone“ (1904)
Orsay muuseum, Pariis
vanemas eas
jõudis prantsuse
impressionist
Monet (1840–1926)
oma maalidel välja
nonfiguraalsuseni
(seetõttu võib teda
pidada Vassili
Kandinski
eelkäijaks)
(repro paikneb
koolis 1. korrusel)
13
Slide 14
CLAUDE MONET „Roueni katedraal“
1840 – 1926
Monet maalis kahe aasta jooksul (1892 – 1894) 28 pilti Roueni katedraalist:
ernevatel kellaaegadel ja eri ilmastikutingimustega;
maalid on laiali erinevates muuseumides; ühele näitusele pole neid õnnestunud
kokku koguda;
(seeriat esindavd reprod paiknevad 0-korrusel ja 2. korrusel)
14
Slide 15
Claude Monet
„Argenteuil“ (1875)
õli lõuendil
56.0 x 67.0cm
Musée de l'Orangerie, Pariis
1840 – 1926
prantsuse
impressionist
15
Slide 16
CLAUDE MONET „Vesiroosid“ /
Les nymphéas
Orangerie’ muuseum, Pariis
prantsuse impressionist (1840–1926)
maalinud seeria maale, millel on
kujutatud vesiroose, sest vesiroos
oli kunstniku lemmiklill;
suur hulk vesiroose kujutavaid
maale on eksponeeritud Tuileries’
aias paiknevas Orangerie’
muuseumis;
vesiroosi-maalidel jõudis Monet’
välja nonfiguraalsuseni;
TPL-i valvelaua kohal oleva pannoo
kinkis kunstnik Prantsusmaale I
maailmasõjas saavutatud võidu
puhul;
16
Slide 17
EDGAR DEGAS „Ooperihoone tantsufuajees“
Musée d'Orsay, Pariis
1834–1917
prantsuse impressionist, ehkki ise end impressionistiks ei pidanud; nägi
halvasti, ere valgus pani ta silmi kissitama, seetõttu ei saanud maalida
väljas;
maalinud palju tantsijaid, liikumist, üürikesi hetkemuljeid;
poolpimedana loobus õlimaalist ja kasutas pastelle, leiutas nn märja pastelli
tehnika: pastell-joonistus valatakse üle vee või piimaga, värvid sulavad
kokku;
17
Slide 18
EDGAR DEGAS
„Tantsijannad sinises“
1834 – 1917
prantsuse impressionist
maalinud meelsasti
tantsijaid;
(praegu seda reprot
koolis pole)
18
Slide 19
EDGAR DEGAS
„Täht ehk tantsijatar laval“
1834 – 1917
prantsuse impressionist;
maalinud meelsasti
tantsijaid;
(praegu seda reprot koolis
pole)
19
Slide 20
AUGUSTE RENOIR –
„Tütarlaps lehvikuga“
Ermitaaž, Peterburi
1841–1919
seda maali peetakse
vaieldamatuks šedöövriks,
Ermitaaži kollektsiooni
pärliks;
(repro paikneb 3. korrusel)
šedööver – meistriteos,
tippteos;
ermitaaž – erakla (eremiit –
erak);
20
Slide 21
AUGUSTE RENOIR –
„Tantsupidu maal“
La dance à la campagne
Renoiril (1841–1919) on kaks
sarnast ja mõõtmetelt
identset maali;
Renoir osales I
impressionistide näitusel
(1874) fotograaf Nadari
ateljees;
ipressionistid korraldasid 8
näitust; nende järgijad on
neo- ja postimpressionistid;
(repro paikneb orvas 1. ja 2.
korruse vahelisel trepil)
21
Slide 22
AUGUSTE RENOIR
„Tantsupidu linnas“
La dance à la ville
(1883)
(repro paikneb orvas 0korruse ja 1. korruse
vahelisel trepil)
22
Slide 23
AUGUSTE RENOIR
„Poeg Claude klouni
kostüümis“
Musée de l’Orangerie, Pariis
Renoir’ile (1841–1919) poseerisid
kõik ta pereliikmed: abikaasa,
lapsehoidja, pojad Paul, Jean,
Claude (Coco);
(repro paikneb 1. korrusel)
23
Slide 24
AUGUSTE RENOIR –
„Laps piitsaga“ (1885)
Ermitaaž, Peterburg
Renoir’i (1841–1919) maali modelliks oli
poeg Paul, kellele pandi poseerimise
ajaks selga kleit;
selle maali loomise ajaks oli
impressionistide esimesest näitusest
(1874) möödas juba üle 20 aasta ja
Renoirist saanud kuulsus; ta oli
hämmastavalt produktiivne, valminud
oli juba üle 6000 maali;
Renoir säilitas loomevõime kõrge
vanuseni; kui ta halvatud käsi enam ei
liikunud, seoti pintsel talle käe külge;
tema viimane soov oli maalida lillevaasi
aknalaual; töö lõpetanud, lausus ta:
“Mulle tundub, et viimaks hakkan ma
maalikunsti olemust mõistma.” Seejärel
ta suri.
(repro paikneb 1. korrusel)
24
Slide 25
AUGUSTE RENOIR „Pannkoogijahuveski“
1841–1919
impressionist
(seda pilti praegu enam koolis pole)
25
Slide 26
Camille PISSARRO „Montmartre’i bulvar “
Ermitaaž, Peterburi
1830 – 1903
osales kõigil kaheksal
impressionistide ühisnäitusel;
maalis meelsasti linna
(erinevalt teistest
impressionistidest, kes
eelistasid maailda maal);
Pissarro on maalinud
Montmartre’i bulvarit eri aastaja kellaaegadel;
ainsana impressionistidest olid
Pissarrol õpilased; tema juures
said õpetust Césanne, van Gogh
ja Gauguin; tema innukaim
õpilane Georges Seurat ütles, et
puäntillismini jõudis ta tänu
õpetaja Pissarrole;
26
Slide 27
AUGUSTE RODIN
“Põrgu väravad”
Rodini muuseumi aed, Pariis
skulptor Rodini (1840 – 1917) looming
kannab impressionismi pitserit;
suur kompositsioon “Põrgu väravad”
on eksponeeritud Rodini muuseumi
aias Pariisis;
teos on inspireeritud Dante poeemist
“Jumalik komöödia”;
kompositsioonis on kujutatud üle 200
inimfiguuri;
kesksel kohal on mees mõtisklemas elu
ja surma üle (sellest kujunes hiljem
iseseisev skulptuur “Mõtleja”;
et hiiglaslik kompositsioon ei leidnud
algul mõistmist, raius Rodin
marmorisse või valas pronksi teose
üksikud osad (nt marmorist
“Suudlus”);
(foto skulptuurist paikneb 1. korrusel)
27
Slide 28
AUGUSTE RODIN
“Mõtleja”
pronks
skulptor Rodini (1840 – 1917)
looming kannab impressionismi
pitserit;
algselt oli “Mõtleja” osa suurest
kompositsioonist “Põrgu
väravad”, kuid meister valmistas
ka iseseisva skulptuuri;
mõlemad kujud on
eksponeeritud Rodini
muuseumi aias Pariisis;
(foto skulptuurist paikneb 1.
korrusel välisukse kõrval)
28
Slide 29
Cézanne, van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec
29
Slide 30
Kordamine
Mitut puhkajat näete C. Monet’ maalil “Sirelid”?
On need puhkajad mehed või naised?
Kolm naist
30
Slide 31
Paul CÉZANNE „La montagne Saint-Victoire“
akvarell
Césanne’i (1839–1906)
looming esindab
postimpressionismi;
üheks Cézanne’i
meelismotiiviks oli
kodukoha maastik;
Saint-Victoire’i mäge, mis
tema koduaknast paistis,
maalis ta u 60 korda;
reprol olev maal inspireeris
XX saj alguses kubiste;
(repro paikneb koolis 1.
korrusel)
31
Slide 32
Paul CÉZANNE
„Vaikelu kardinaga“ / Nature morte avec rideau et pichet fleuri
Ermitaaž, Peterburi
Césanne’i (1839–1906)
looming esindab
postimpressionismi;
kunstnik armatas maalida
natüürmorte: lilli vaasis,
puuvilju laual, toidunõusid,
potte, panne, jahisaaki jm;
natüürmort (pr nature
morte ‘surnud loodus’) ehk
vaikelu – maal, millel
kujutatakse elutuid
esemeid: lilli vaasis, puu- ja
köögivilju, jahisaaki,
nõusid;
(teos paikneb koolis 0korrusel)
32
Slide 33
Paul CÉZANNE
„Sinine vaas“ /
Le vase bleu
Orsay muuseum, Pariis
(teos paikneb koolis 1.
korrusel)
33
Slide 34
Vincent van GOGH „Viljapõld küpressiga“
õli lõuendil
hollandlane van Gogh (1853–
1886) esindab postimpressioniste;
tema loomingut käsitletakse
prantsuse kunsti all, sest 1888
asus ta elama Prantsuse
väikelinna Arles’i;
Provence’i päikese all kujuneski
välja van Goghi stiil: jõuline
vorm, äge ja hoogne pintslitöö,
säravad värvid;
kunstnikku piinas vaimuhaigus;
sageli viibis ta hullumajas või
sanatooriumis; haigushoogude
vahel loodud teoseid pidasid
kaasaegsed hullumeelse
sonimiseks;
ameeriklane Annenberg omandas
maali 1993. a oksjonil 57 miljoni
dollari eest
(repro paikneb koolis 1. korrusel)
34
Slide 35
Vincent van GOGH „Keskpäevauinak“
Orsay muuseum, Pariis
postimpressionist van Gogh (1853–
1886) elas Provence’i väikelinnas
Arles’is;
kunstnikku vaevas vaimuhaigus;
kord lõikas ta haigushoo ajal
endal habemenoaga ära kõrva ja
saatis selle ümbrikuga ühele
“daamile”; selle sündmuse mõjul
sündis mitu autoportreed;
van Goghil õnnestus oma eluajal
müüa vaid üks maal – tema töid
peeti haige inimese sonimiseks;
tema arst näiteks kattis oma
portreega kinni kanakuudi katkise
akna;
37-aastaselt lõpetas kunstnik
revolvrilasuga oma elu haigla
lähedal viljapõllul;
(teose repro paikneb koolis 1.
korrusel)
uinak
35
Slide 36
Vincent van GOGH
„Päevalilled“
Neue Pinakothek, München
hollandlane van Gogh (1853–
1886) esindab
postimpressioniste;
tema loomingut käsitletakse
prantsuse kunsti all;
van Gogh armastas kollaseid
sooje toone, säravaid värve;
talle sobis maalimiseks kõik:
voodi, tool, päevalilleõis, paar
vanu saapaid...;
(teos paikneb koolis 1.
korrusel)
36
Slide 37
Paul GAUGUIN
„Barbaarsed lood“
(seeriast “Tahiti naised”)
Moodsa Kunsti Muuseum
(MOMA), New York
Gauguin (1848–1903) on mõjukamaid
postimpressioniste;
kujutas tsivilisatsioonist puutumata
looduslapsi eksootilise looduse
keskel;
nooruses töötas börsimaaklerina ja
külastas Pissarro ateljeed;
äkki hülgas töö, naise, lapsed ja
pühendus maalikunstile;
alates 1891 elas peamiselt Tahiti
saarel või Markiisisaartel, sinna on ta
ka maetud (lähedal paikneb ka laulja
Jacques Breli haud);
(repro paikneb koolis 3. korrusel)
37
Slide 38
Paul GAUGUIN
„Naine puuviljaga“
seeriast Tahiti naised”
Ermitaaž, Peterburi
Gauguin oli autodidakt
(iseõppija);
Eesti kunstnik Konrad Mägi
oli Gauguini imetleja ja
järgija;
W. S. Maugham kirjutas
Gauguini elust raamatu “Kuu
ja kuuepennine”
(repro asub koolis 0korrusel)
38
Slide 39
Paul GAUGUIN „Vairumati“ (1897), sarjast “Tahiti naised”
Orsay muuseum, Pariis
Gauguin oli autodidakt
(iseõppija);
(repro paikneb koolis 3.
korrusel)
39
Slide 40
Henry de TOULOUSE-LAUTREC
„Moulin Rouge“ (afišš)
(1864–1901)
Toulouse-Lautrec on suuremaid
postimpressioniste;
tema teostes on palju irooniat;
ta oli pärit kuulsast aadliperest,
kuid juba lapsena jäi lonkuriks ja
küürakaks; Pariisis külastas
üliandekas invaliidist kunstnik
kabareesid ja igasugu
lõbustuskohti ning maalis seal
nähtud inimesi;
oma teatriafiššidega pani aluse
reklaamikunstile;
(repro paikneb 3. korrusel)
40
Slide 41
TOULOUSE-LAUTREC
„Divan Japonaise“
(afišš)
(repro paikneb 3. korrusel)
41
Slide 42
TOULOUSE-LAUTREC
„Aristide Bruant oma
kabarees“
(afišš)
(1864 – 1901)
neoimpressionist;
eriti kuulsad on ToulouseLautreci pildid
kabareeartistidest;
(repro paikneb 3. korrusel)
42
Slide 43
Signac, Seurat
43
Slide 44
Paul SIGNAC „Paadid St. Tropez’ sadamas“
Signac (1863 – 1935) ja Seurat
esindavad neoimpressionismi;
nad paigaldasid värve
lõuendile punktikestena,
seetõttu nimetatakse neid
puäntillistideks (pr point
‘punkt’);
eesti kunstnikest oli
neoimpressionismist
mõjutatud Konrad Mägi;
(repro paikneb 3. korrusel,
sept viimasel nädalal
molbertil)
44
Slide 45
Paul SIGNAC
„Roheline puri –
Veneetsia“
neoimpressionistid ehk
puäntillistid uurisid,
kuidas inimese silm
näeb värve, ja vastavalt
sellele lõid oma teoseid;
värvid asetati lõuendile
puhtana, kindlas
suuruses punktikestena;
maalid meenutavad
eredavärvilisi mosaiike;
(repro paikneb 0korrusel)
45
Slide 46
Rousseau
46
Slide 47
Henri Rousseau „Isakese Juniet’ kaarik“
Musée de l'Orangerie, Pariis
Rousseau (1844–1910) on
naivismi ehk primitivismi
alusepanija;
naivistid on kunstnikud,
kes maalivad lapsepäraselt;
maailmamuuseumides
eksponeeritakse Rousseau’
töid koos
postimpressionistidega;
et kunstnik oli elukutselt
tolliametnik, siis
kutsutakse teda Tollimees
Rousseau’ks
(repro paikneb koolis 0korrusel)
47
Slide 48
Kordamine
Mis on natüürmort?
Natüürmort (nature morte) on asju, puuvilju,
lilli, jahisaaki, kalu jms. kujutav kunstiteos,
vaikelu.
48