Transcript Document 7164047

IMPRESSIONISM
MAALIKUNSTIS
Jane Kukk
Vastseliina
Gümnaasium
Võrumaa
Juhendaja:
Aivar Halapuu
IMPRESSIONISM
• (pr k impressioon – mulje)
• Kõikidest kunstivooludest tõenäoliselt
tuntuim, sai endale nime 1874 aastal välja
pandud Monet`maali “Päikeseloojang.
Impressioon” järgi.
• Impressionistid väitsid, et tegelikkuses
suudab inimese silm selgesti näha ainult
väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub
valguse ja värvi ebaselgesse mängu.
TUNNUSED:
• Impressionistid loobusid oma maalidel
teravatest piirjoontest ja mustadest
varjudest.
• Kasutasid heledaid ja puhtaid värve.
• Maalisid väikeste komataoliste
pintslitõmmetega, mis lõid mulje otsekui
kuumal suvepäeval värelevast õhust.
Claude Monet
(1840-1926)
• Kõige puhtakujulisem
impressionist. Monet
rõhutas valguse tähtsust
seeriate maalimisega ühest
ja samast objektist
(Roueni katedraal).
Vaimustavalt suutis Monet
edasi anda looduse
muutlikkust sõltuvalt
ilmast ja kellaajast.
“Autoportree” C.Monet.
Claude Monet, “Heinasaod”
• Aastatel 1890-1891 maalis Monet sarja heinasaade erinevatel kella- ja
aastaaegadel, erineva valguse ja ilmaga, üritades jäädvustada vaate
vaheldumise poolt tekitatud erinevaid meeleolusid.
Claude Monet, “Kaputsiinide bulvar”
• Kõrgest
vaatepunktist
maalitud elegantne
Pariisi bulvar on täis
sagivaid inimesi.
Talvine päev on
edasi antud
summutatud värvide
napi valikuga. Kogu
stseen on esitatud
ühtlaselt ähmase
elava pildina.
Auguste Renoir
(1841-1919)
• Kunstnik pühendus
peamiselt inimeste
kujutamisele.Ta maalis
kauneid, lapseliku näoga
täidlaseid naisi, kujutas
linnarahva lõbustusi,
väljasõite loodusesse.
Tema suhtumine
maailma oli soe,
südamlik ja imetlev.
“Autoportree” Renoir.
Pierre Auguste Renoir, “Suplejad”
• See töö ühendab kunstniku huvi antiikkunsti vastu, impressionistliku
pintslitöö ja keskendumise sellele, kuidas päikesevalgus mõjutab
ihutoone.
Auguste Renoir, “Aerutajate eine”
Edouard Manet
(1832-1883)
• E. Manet ei olnud päris puhtakujuline impressionist. Ta oli neist
vanem ja saavutas tuntuse juba 1860-ndate aastate alguses. Ta
sokeeris publikut asetades kaasaegseid inimtüüpe vana kunsti
“suursugusesse” konteksti. Ka teistes teostes jätkas Manet vana
kunsti kompositsiooniliste “laenude” ühendamist kaasaegsete, lausa
päevakajaliste sündmustega.
Edouard Manet, “Baar Folies-Bergere`is”
•
Baaridaami
selja taga
baari
peegelpilt.
Naise poole
kummarduv
mees on
peegelpildil
talle lähemal, kui see
reaalsuses
võimalik
oleks.
Edouard Manet, “Olympia”
Edgar Degas
(1834-1917)
• E. Degas`d ühendab
impressionistidega tema
tööde nagu juhuslikuna
tunduv ülesehitus, heledad
toonid ja püüd jäädvustada
hetkemuljeid. Teda huvitas
keerukate liigutuste
tabamine ja seetõttu
kasutas ta kohati ka
selgemat joonistust.
“Autoportree” E. Degas.
Edgar Degas, “Absint”
Neisse kahte figuuri on
Degas pannud linnaelu
kogu lootusetuse.
Roheliseks haldjaks
kutsutud absint pakkus
võimalust ajutiseltki
eemalduda Pariisi elu
kalkusest. Degas` poolt
valitud rohekas koloriit
võib kujutada absindi
hukutavat mõju kogu
ühiskonnale.
Edgar Degas, “Neli tantsijannat”
Camille Pissarro
(1830-1903)
• C. Pissarro maalis peamiselt õhulisi, päikeseküllaseid
tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Tema
suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga
sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud
jalutajatega.
Camille Pissarro, “Montmartre`i
bulvar öösel”
Camille Pissarro, “Kohvi”
•
POSTIMPRESSIONISM
• “Pärast impressionismi”,nimetuse mõtles
välja briti kriitik ja maalija Roger Fry 1910.
aastal prantsuse kaasaegse kunsti näituse
tarvis.
• Praegu tähistab see termin kõiki
suundumusi, mis tekkisid Prantsusmaal
vahemikus1885-1900 impressionismist
lahkulöömise tulemusena.
TUNNUSED:
• Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas
suuruses punktikestena.
• Värvide valikul polnud kunstnik vaba,
näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud
osa täiendvärvides (punane-roheline,
kollane-lilla, sinine-oranz). Kogu maal jättis
eredavärvilise mosaiigi mulje.
• Uuriti teaduslikult seda ,kuidas inimese silm
näeb värve.
Georges Seurat
(1859-1891)
• Neoimpressionist. Püüdis erineval
viisil, kuid puhtmaaliliste vahendite
abil ületada impressionismi hajuvust,
taastada maalikunstis kompositsiooni
tähtsus. Kasutas vikerkaarevärve
korrapäraste väikeste pintslitõmmetega,
nn.punktidena (siit termin
“puäntillism”).
Georges Seurat
Georges Seurat, “Kankaan”
Paul Cezanne
(1839-1906)
• P. Cezanne lõi maastikke,
natüürmorte, portreesid.
Esemete muutliku
pealispinna alt tahtis
tatabada nende muutumatuna
püsivat ehitust. Looduses
nähtavad esemed meenutasid
talle geomeetrilisi kujundeid.
Niimoodi, soovides
võimalikult täpselt loodust
edasi anda, moonutas ta seda
siiski.
• “Autoportree.” P. Cezanne
Paul Cezanne,Vaikelu kipsist Cupidoga”
• Cezanne pühendub
objekti vormi
edasiandmisele. Laiad
pintslitõmbed juhivad
tähelepanu pildi pinnale
ja aitavad kaasa
illusiooni
loomisele.Kunstnik
kasutab laua
kaldenurga ja põranda
kujutamisel mitut
erinevat vaatepunkti.
Paul Cezanne, “Puuviljavaagen,
klaas ja õunad”
Paul Gauguin
(1848-1903)
• Varasem Gauguini looming oli
impressionismilähedane, kuid
hiljem hakkas ta ennast teadlikult
impressionistidele vastandama. Ta
otsis oma loomingule tuge
eksootilisest elukeskkonnast ja
Euroopa-välisest kunstist. Ta uskus
lihtsais arhailistes vormides ja
puhta värvi pindades väljenduvat
püsivaid, igavesi vaimseid
väärtusi. “Autoportree” P.
Gauguin.
Paul Gauguin, “Kust me oleme tulnud?
Kes me oleme? Kuhu me läheme?”
• Kunstnik hülgas ristiusu , otsis alternatiive primitiivsetest kultuuridest
(pilt maalitud Tahiti saarel). Selles maalis väljenduvad kokkuvõtlikult
tema kunsti- ja usualased ideed. “Lihtsad olendid neitsilikus
looduses,see on inimese ettekujutus paradiisist” (P. Gauguin).
Paul Gauguin, “Tahiti naised”
Vincent Van Gogh
(1853-1890)
• Van Gogh leidis, et pole
vaja püüda täpselt edasi
anda seda, mida silmad
näevad, vaid hoopid
olulisem on leida väljendus
oma hingeseisunditele ja
ideedele. Ekspressiivset
tüüpi kunsti tähtsaim rajaja.
“Autoportree seotud
kõrvaga” V. Van Gogh.
Vincent van Gogh, “Tähine öö”
• Päikese
energiast
küllastunud kuu
ja tähed, mis on
moodustunud
paksudest
reljeefsetest
värvitäppidest,
kriipsudest ja
kõverjoontest,
ujuvad ühises
pulseerivas
rütmis,
kajastades
kunstniku
üleelamisi.
Vincent van Gogh, “Päevalilled”
Kasutatud materjal:
•
•
•
•
“Kuidas mõista maalikunsti”, M.Beazley
“Üldine kunstiajalugu”, J. Kangilaski
www.neti.ee Pildid-Allari kodukas
Muusika: C.Debussy