Transcript Mis koolis toimub? ATH-ga noorte abistamise

Mis koolis toimub?
ATH-ga noorte abistamise
võimalused.
Kärt Käesel
www.psyhholoog.weebly.com
Teeme nii
• Pane kolmele eraldi lehele kirja kolm asja ATH
ja ATH– ga noorte kohta, mida sa juba tead,
oled kokku puutunud, oled lugenud või
kuulnud. Üks fakt iga lehe peale eraldi.
• Pane kolmele eraldi lehele kirja kolm asja,
mida sa tahaksid ATH-ga noorte ja nende
abistamise kohta teada? Üks küsimus iga lehe
peale eraldi.
Käitumisprobleemid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Juhiste eiramine
Tormakus, krahmamine, mõtlematus
Keeldumine, trots – EI!
Vaidlemine, vasturääkimine
Tähelepanu otsiv käitumine
Valetamine
Kiire tüdinemine
Abi tõrjumine
Võimetus oma käitumist muuta
Õppimisprobleemid
•
•
•
•
Häiritud keskendumine / pealamp ei tööta
Tajumise vead / ei moodustu vajalik infoühik
Mäluga seotud probleemid / töömälu
Mõtlemine on häiritud / arusaamine,
järeldamine, tuletamine, prognoosimine …
Väga head võivad olla:
• Tähelepanu ümberlülitumine
• Tähelepanu jaotuvus – võib tegeleda mitme
asjaga korraga aga kvaliteet?
Hea võimaluse pakub PGS
I tasand – Tegevused hõlmavad kõiki lapsi
ÕPETAJA
• tegeleb õpilasega individuaalselt
• kohandab õpet vastavalt õpilase vajadustele
• määrab ja organiseerib lisatunde
• teeb koostööd koduga (arenguvestlus)
• teeb koostööd aineõpetajatega
• vaatleb ja teeb märkmeid
• konsulteerib kooli tugispetsialistidega
• avab lapsevanema loal õpilase individuaalse
arengu jälgimise kaardi
II tasand koolis
KOGU KOOLI HAARAVAD TEGEVUSEDKÄITUMISE TUGIKAVA, INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA
• HEV ÕPILASTE ÕPPE KOORDINEERIJA
• SOTSIAALPEDAGOOG, KOOLIPSÜHHOLOOG
• ERIPEDAGOOG, LOGOPEED
• KOOLIÕDE, ARST
• ÕPETAJAD, ABIÕPETAJAD
• ÕPPEALAJUHATAJA, DIREKTOR
• RINGIJUHT, NOORTEJUHT
• PROJEKTID KOOLIS TERVIST EDENDAV KOOL VÕI
LASTEAED, T.O.R.E., KIVA, KIUSAMISEST VABA
LASTEAED JNE
Tugisüsteemid on kooliti
komplekteeritud erinevalt
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
HEV õpilaste õppe koordineerija igas koolis
Koolilogopeed, lasteaia logopeed
Koolipsühholoog
Eripedagoog
Abiõpetajad
Õpiabi õpetaja
Pikapäevarühma õpetajad
Sotsiaalpedagoog
Kooli sotsiaaltöötaja
Medõde
Ringijuhid, raamatukogutöötaja jne
III tasand – koolist välja
•
•
•
•
•
•
•
•
Õppenõustamiskeskuse spetsialistid
Kohaliku omavalitsuse spetsialistid (lastekaitse)
Laste nõustamiskomisjon ja Rajaleidja keskus
Vaimse tervise spetsialistid
Tervishoiutöötajad
Alaealiste komisjon ja politsei
Lapsevanemate tugigrupid (mtü)
Turvakeskus, Perekeskus, päevakeskused jne
TUGIKAVA PUHUL:
• Valmib koostöös koduga ja lapsevanema
nõusolekul - rätsepaülikond
• On selgeks tehtud põhiline probleem ja selle
võimalikud põhjused (kas kliinilised?)
• Põhjustest ja võimalustest lähtuvalt
koostatakse realistlik plaan
• Plaan kirjutatakse kokku individuaalse
õppekava või arenduskavana (võib sisaldada
käitumise tugikava)
• Oluline on tagasiside ja analüüsid
MIS TEEB AITAMISE KEERULISEKS?
• Kasvatusmeetodid on muutunud, endised ei
toimu ja uued pole levinud – kuidas teha
koostööd lastega, kolleegidega, kodudega?
• Seadusi on raske ellu viia, puuduvad oma ala
valdavad spetsialistid (teadmised ja kogemus)
• Õpetajakoolituses on palju vajalikku puudu
• Sooline ebavõrdsus haridussüsteemis
• Lastekaitsesüsteem ja vanemate
toetusprogrammid on arengu alguses
• ISEENDA TASS ON TÜHI – pole jõudu
Märksõnu ATH-ga noorte
abistamiseks
allikas: Steer, Horstman, ATH-ga laste
ja noorte abistamine õppetöös,
Kirjastus Kunst 2011
Viis põhitõde
• ATH olemuse mõistmine
• ATH-ga noor vajab eritingimusi – keskkonda ja
nõudmisi tuleb kohandada tema vajadustele
vastavaks
• Oskusi tuleb õpetada ja kinnistada
• Noorest tuleb teha aktiivne partner
• Tasub mõtelda laiemas plaanis – ATH-ga
noortele sobivad võtted sobivad ka kõigile
teistele
Eritingimused (mis sobivad kõigile)
•
•
•
•
Noor peab tundma ennast teiega turvaliselt
Kindel rutiin ja graafiline päevaplaan
Struktuur, kord, rahu, etteaimatavus
Ülesanded peaks olema lühikesed ja
kindlaksmääratud lõpptulemusega, selge
ülesehitusega, struktureeritud
• Vaja on piisavalt puhkepause
• Kasuta visuaalseid abivahendeid ja vähenda
ärritajaid
• Alati peaks olema võimalus pakkuda tunnustust,
kiita, anda positiivset tagasisidet – enesehinnang!
Suhtlemise põhimõtted
Kuuldelise teabe töötlemisel ja süstematiseerimisel on
raskused, seepärast:
• Ärgita tema erinevaid meeli (vaatamine, haistmine,
maitsmine, kompamine)
• Tekita muutusi – plaksuta, vilguta tulesid, anna
signaali, tekita vaikus, muuda rääkimisviisi
• Ära koorma verbaalselt üle, tekita pause
• Anna aega küsimuse läbitöötamiseks
• Anna juhiseid selgete etappide kaupa
• Kasuta palju kehakeelt
• Tee nalja ja ole ise rõõmus, optimistlik
• Tunne tema vastu huvi – mida tema päriselt tahab?
Kaasamine
• Väldi enda otsuste pealesurumist. Pigem tuleta
meelde, kuidas hullemat vältida, paku valikuid
• Kaasa teda plaanide tegemisse, ürituste
korraldamisse, eesmärkide püstitamisse
• Anna neile oma tegevuste planeerimiseks
selgepiirilised pidepunktid – etapid. Etapivõiduni
peaks ta jõudma ise. Teie aitate kaarti lugeda.
• Suhtu temasse võrdselt, aupaklikult ja huviga
• Ta ei ole aitamise objekt. Ta on teekaaslane.
Teeme nii
• Vali käitumisprobleemidest üks, millega oled kokku
puutunud ja too see nn lauale
• Valige välja probleem, mida võiks koos vaagida
• Koostage probleemi lahendamise plaan:
- Sõnastage probleem
• Pöörake see tagurpidi ja sõnastage eesmärk
• Planeerige sammud selle saavutamiseks
• Jagage osapoolte ülesanded ja vastutus
• Mille põhjal saad teada, et eesmärk on saavutatud?
Millal ja kuidas seda arutate?
• Mis on eesmärgi täitmisel preemiaks?