Transcript Noored,_yhiskond_ja_internet
Noored , ühiskond ja internet
Marju Lauristin Tartu õpetajate foorum 24 august 2011
Haridusstrateegia 2012-2020 eesmärgid
– – – Õppimine isiksuse arengu ning õppija ja õpetaja koostöö keskseks Õpetaja rolli ja staatuse muutumine ühiskonnas Õppes võrdsete osalemisvõiomaluste tagamine – Hariduse vastavus innovatiivse teadmusmajanduse ja infoühiskonna väljakutsetele
Kool peab senisest rohkem teadvustama oma osa noorte kodanikuks kasvamise keskkonnana
Milline on noorte suhe ühiskonnas toimuvaga?
Enesekeskne Olevikukeskne Pragmaatiline Hedonistlik Lünklik, seosetu Emotsionaalne, pildiline Traditsioonilisi hierarhiaid eirav
Noorte poliitikahuvi on suhteliselt vähene Poliitikahuvi ja vanus
100% 80% 60% 40% 20% 0% 27 55 18 11 56 33 16 50 34 11 52 37 10 42 48 12 45 43 7 30 63 19 29 52 15-17 18-21 22-26 27-35 36-45 46-59 60-69 70+
Vanusrühmad
Puudub täiesti Kaunis väike Suur
Noored saavad põhilise info ühiskonna kohta internetist, sh eeskätt sotsiaalvõrgustikest
Infoallikad ja vanus 7 6 8 Euroopa Sotsiaaluuring 2010 Estonia 5 4 3 2 1 0 15-17 22-26 18-21 36-45 27-35 60-69 46-59 70+ TVuudised, poliitika Raadiouudised, pol Internetikasutus Poliitikahuvi Vanusrühm
Internetikasutuse ‘redel’ (Pille Pruulmann-Vengerfeldt)
1. aste: kättesaadavus ja kasutaja elementaarsed oskused 2. aste: praktiline info kasutamine (näiteks õppeülesannete täitmiseks) ja meelelahutus 3. aste: loominguline eneseväljendus 4. aste: aktiivne osalus
Noorte (15-19 a) tegevused internetis (Vastused 'tegelen k
ü
llaltki palju' või
‘
v
ä
ga palju', MeeMa okt 2008) Suhtlemine sõprade ja tuttavatega Meelelahutuse otsimine (mängud, muusika, filmid) Õpingutega seotud info otsimine E-kooli kasutamine Huvitava ja erutava info otsimine Info otsimine-haldamine suhtlusportaalides
0
Piltide-fotode üles laadimine Raadio ja tv jälgimine Osalemine foorumites, blogides Muusika, filmide, programmide jagamine Online andmebaaside kasutamine Online ajakirjanduse ja infoportaalide jälgimine Kultuuri tarbimine Ostmine ja ostuinfo kogumine Videote üles laadimine Oma kodulehe või blogi täiendamine Foorumides sõna võtmine
10 20 30 40 23 30 34 25 23 29 22 25 21 6 16 20 17 24 16 21 15 15 12 10 8 11 10 8 34 46 50 60 70 66 80 77 81 79 90 56 53 47 52 Poisid Tüdrukud
Eesti on esirinnas laste internetikasutuse poolest ja viimane laste ja vanemate internetiainelise kontakti tiheduse poolest ( Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008 )
Poliitika kohaneb noortekultuuriga ja muutub internetikeskseks
Mängulisus Pragmaatilisus Personaalsus Hetkelisus Emotsionaalsus Pildilisus Lööksõnalisus
Internetipõhise ühiskonnapildi eripära
Tavameediast erinev uudiste väärtustamise viis, erinev agenda Klikipõhisus Meelelahutuslikkus Sensatsioonilisus Persoonikesksus Simulaakrumid reaalsuse asemel Seosed jäävad arusaamatuks Ei teki seost reaalse eluga Virtuaalsed kampaaniad kergesti manipuleeritavad
Noorte ühiskonnapildi katkendlikkus ja vähene mõtestatus muudab nad kättesaadava info üliküllusele vaatamata (või just selle tõttu) kergesti mõjutatavaks
Millist vastukaalu ja tuge saab kool noortele pakkuda?
Väärtuspõhisus contra meelelahutuslikkus Reaalsus contra virtuaalsus Mõtestatus contra ignorantsus Osalus contra ükskõiksus Terviklikkus contra katkendlikkus Ühine tegevus contra üksijäetus
Infokirjaoskuse arendamine
Arendama oskust vajalikku infot leida, seostada ja tõlgendada Arendama loomingulist, nii visuaalset kui sõnalist eneseväljendusoskust Kujundama kriitilist suhet infoallikatesse ja erinevatesse avalikesse tekstidesse Arendama empaatiat, ‘teise’ seisukoha mõistmist Harjutama (sh internetisuhtluses) veenvalt ja arusaadavalt väljendama ja põhjendama oma arusaamasid ja hinnanguid Harjutama ühiskonnas orienteerumist: kes, kus, miks, kuidas oma eesmärkide nimel tegutseb?
Harjutama seostama ja kriitiliselt hindama välist infot, uudiseid ja arutlusi ühiskonnast oma enda huvide, oma elukeskkonna perspektiivist
Noor peaks koolist saama kaasa oskused, harjumuse ja julguse toimida aatelise ja aktiivse kodanikuna nii virtuaalses kui reaalses maailmas
Tänan tähelepanu eest!