Transcript Miks on nii palju lapsi ohutsoonis?
Slide 1
Miks on nii palju lapsi
ohutsoonis?
Ülo Vooglaid
Tallinn – Lohu
2006
Slide 2
Käsitlemisloogika
3
4
MILLEST
SÕLTUB LASTE
SATTUMINE
OHUTSOONI
ÜHISKONNA JA KULTUURI NING
OHUTSOONIS KASVAVATE
LASTE PROBLEMAATIKA
KÄSITLEMISE
EELDUSED
1
KÄSITLEMISE OBJEKTLAPS OHUTSOONIS
2
MIS SÕLTUB
LASTEST, KES
KASVAVAD
OHUTSOONIS
-MÄÄRATLUS
-VAATEPUNKTID
-STRUKTUUR
-GENEES
-DÜNAAMIKA JMS
5 MÕNED ABINÕUD OHUTSOONI SATTUMISE TÕENÄOSUSE VÄHENDAMISEKS NING OHUSTATUD LASTELE NORMAALSEKS RENGUKS
VAJALIKE TINGIMUSTE LOOMISEKS
Slide 3
Kelle probleemiks on ja peaks olema
“laps ohutsoonis”?
•
•
•
•
•
•
•
•
Lapse enda,
lapsevanemate,
vana-vanemate,
õpetajate-koolijuhtide,
kohaliku omavalitsuse,
kõigi ühiskondlike institutsioonide,
valitsuse,
rahvusvaheliste organisatsioonide...
• Kõigil on oma õigused, kohustused ja vastutus.
• Kõik saavad luua üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi.
• Kõigi hoolimatus võib nurjata teiste pingutused.
Slide 4
Alkoholisõltuvuse kui probleemi
käsitlemise aspektid
POLIITILINE
IDEOLOOGILINE
MEDITSIINILINE
Y
ADMINISTRATIIVNE
MAJANDUSLIK
SOTSIAALNE
X
ORGANISATSIOONILINE
KULTUURILINE
ÕIGUSLIK
PEDAGOOGILINE
H
A
R
I
D
U
S
L
Slide 5
Mõned eeldused probleemist ja
selle põhjustest aru saamiseks
TEADUSLIKUD
UURINGUD
METODOLOOGIA
TEOORIAD
METOODIKA
KÕLBELISTE
ARUSAAMADE
SÜSTEEM
KORREKTSED
KIRJELDUSED
sellest
PRAKTIKAST
Mis on Eestis
kujunenud
Slide 6
Konverents ei saa vahetult ja otse
ühiskonnas, perekonnas, koolis ega
ajakirjanduses midagi teha.
Küll aga saab konverents
• koondada tähelepanu alkoholiga kaasnevatele
eksistentsiaalse tähendusega probleemidele;
• avada senisest täpsemalt ja sõnastada senisest
selgemalt laste alkoholisõltuvus koos selle otseste ja
kaudsete põhjustega;
• avastada, sõnastada ja avalikustada laste alkoholi
tarvitamise tõttu ohutsooni sattumise avalikud ja
varjatud tagajärjed ning seosed;
Slide 7
Ehk kujuneb käesolev konverents
mitte ainult kokkuvõtete tegemiseks
senisest tegevusest ja selle
tulemustest, vaid ka senisest
põhimõtteliselt täiuslikuma
strateegia loomise ning
efektiivsemaks tegutsemiseks
vajaliku organisatsiooni loomise
lähtekohaks?
Slide 8
Kõik teavad, et lapsed elavad
keskkonnas
Kui aga üritada terasemalt vaadata,
milline see keskkond on, milles lapsed
elavad, siis selgub, et näpud on põhjas
nii vanematel kui ka õpetajatel.
Enamasti neil ei ole olnud aega ega
võimalust vaadata-kuulda, millest
keskkond koosneb, millest sõltub ja
mis omakorda sõltub elukeskkonnast.
Slide 9
Inimese elukeskkond on kõik, mis
teda ümbritseb
1. AINELINE VÕI MATERIAALNE KESSKOND,
MILLES ON LOODUSKESKKOND, TEHISKESKKOND JA FÜÜSILINE
KESKKOND
2. MITTEMATERIAALNE KESKKOND,
MILLES ON
VAIMNE,
PSÜÜHILINE,
KULTUURILINE JA
SOTSIAALNE KESKKOND
3. VIRTUAALNE KESKKOND
OMA IGALIIKI KANDJATEL
Slide 10
Vaatame põgusalt psüühilist
keskkonda.
Ohutsooni on sattunud ja satub jätkuvalt
palju lapsi seetõttu, et
nad tunnevad end
• mitte valiku, vaid sundsituatsioonis
• mitte probleemses, vaid absurdses situatsioonis,
• mitte stabiilses, vaid labiilses situatsioonis,
• mitte tõeses, vaid mängulises situatsioonis.
Pole vaja kahelda, et laps, kes tunneb end sunnituna
elama mängulises, absurdses, arusaamatus, ent
labiilses situatsioonis, hakkab otsima mingisugust
väljapääsu.
Slide 11
Alkoholitõrjes ja lastehoius on
olulised nii
• otsesed kui ka kaudsed,
• lokaalsed ja globaalsed,
• avalikud ja latentsded ,
• kohe ja hiljem avalduvad meetmed.
Luua ja rakendada on võimalik
regulatsioonimehhanisme, aga vaja oleks
nende toimemehhanisme, täpsemalt,
nende ootuspäraseid toimeid.
Slide 12
Paraku ei ole Eestis ikka veel kuigi palju
kirjandust ega õpet sotsiaalse, vaimse ja
psüühilise regulatsiooni kohta.
Intuitsiooni varal on pidanud peavad ka edaspidi läbi
ajama nii
• lapsevanemad ja vanavanemad,
• õpetajad kui ka
• arstid ja
• omavalitsustegelased.
Enam-vähem professionaalne ettevalmistus on neil,
kes tegutsevad teisel pool barrikaadi (mida alles
ehitatakse).
Slide 13
Kahjuks on täna veel nii Riigikogu
Sotsiaalkomisjonis kui ka ministeeriumides
ning omavalitsustes ette nähtud mõelda
sõna “sotsiaalne” all nende inimeste
muresid, kes mingil põhjusel ei saa veel või
enam ise endaga hakkama.
Osa seetõttu, et on jäänud vanaks, osa
seetõttu, et on jäänud haigeks, tööta või
invaliidistunud jpm.
Nii on tekkinud sellised “terminid”, nagu
“sotsiaalabi”, “sotsiaalhooldus”, “sotsiaalmaja”...
Slide 14
Enamtuntud sotsiaalsed nähtused
ja protsessid ühiskonnas on
•
•
•
•
•
•
•
•
võõrdumine,
võõrandumine,
indolentsus,
marginaalsus,
deprivaatsus,
konformsus,
dissidentsus,
anoomia...
Slide 15
Nimetatud nähtusi ja protsesse,
rääkimata nende põhjustest ja
toimemehhanismidest,
Eestis veel kuigi hästi ei tunta.
Sestap peame (ehkki kellelgi võib olla
piinlik) meenutama ja rõhutama, et
• SOTSIAALNE, NAGU KA VAIMNE JA
PSÜÜHILINE, ON MITTEMATERIAALNE
FENOMEN ÜHISKONNAS JA
• ISIKSUSKI ON INIMESE SOTSIAALNE
KVALITEET.
Slide 16
Meil ei ole kahtlust, et alkoholi ja
muude meelemürkide või nn
mõnuainete kasutamine on
eeskätt sotsiaalsete pingete
akumuleerumise tagajärg.
Slide 17
Meil ei ole põhjust kahelda ka selles, et kui
sotsiaalne problemaatika on
lapsevanemate, pedagoogide, arstide,
juristide, haldus- ja noorsootegelaste ning
teiste “spetsialistide” eest varjul, siis oleks
võimalik jõuda rahuldavate tulemusteni
sotsiaalses regulatsioonis.
Sellise arvamuse levitamist tuleks
käsitleda pigem katsena petta
ennast ja rahvast.
Üks oleks mõttetu, teine vääritu tegu
Slide 18
Kui sotsiaalne problemaatika püsib
aastast aastasse praktiliselt
käsitlemata, sest sõnale “sotsiaalne”
on antud primitiivne ja eksitav
tähendus, siis ei ole midagi imestada,
et
sotsiaalne problemaatika on
kasvanud ühiskonda ängistavaks
jõuks.
Slide 19
Tuleb tõdeda, et seni, kuni...
inimese õigused ei ole tegelikult kaitstud
kommertshuvidest lähtuva agressiooni
eest, ei ole perekonnal ega kogukonnal
jõudu selleks, et nooremad põlvkonnad
saaksid kasvada tervena ja jääda
terveks, alkoholist ja teistest
meelemürkidest kahjustamata.
Slide 20
Küllap tuleb tunnistada, et...
ei lapsevanemad ega õpetajad, isegi
kui nad on väga mures, teadlikud,
hoolsad ja järjekindlad, ei suuda täita
oma kohustust sellistes oludes, kus
iga päev igal nurgal tulvab igast
infokanalist ahvatlusi alkoholi
tarbima.
Slide 21
Võitluses laste tervise ja
arenguvõime säilimise eest on vaja
aduda, et
• efektiivseks saab osutuda vaid meetmete
süsteem,
• üksikute meetmete rakendamine võib heal
juhul anda vaid sooja ja jätta mingi mulje
murest ja tegutsemisest,
• tuleb ära tunda need poliitilised jõud, kelle
eesmärgiks on olnud uinutada rahvast ja teha
kõik selleks, et alkoholitootjad ja turustajad
saaksid segamatult oma ülikasumeid korjata.
Slide 22
Nähtavasti tuleb ühiskonna
liikmetel
• oma kodanikupositsioon senisest
selgemalt sõnastada ja
• rakendada meetmeid, mida nii
seadusandjad kui ka valitsus on
kohustatud arvestama.
• selgemalt teadvustada, et Eesti on
demograafiliselt hävinguteel ja püsimine
sellel teel oleks nii häbiväärne, et neil, kes
sellest aru ei saa, ei oleks valimistele
enam mõtet minna .
Slide 23
Mida teha täna, homme ja
edaspidi?
Nähtavasti tuleb ühiskonna liikmetel oma
kodanikupositsioon ja kategooriliselt eitav
hoiak nii alkoholitootjate ja levitajate kui
ka seda tegevust mahitajate suhtes
senisest selgemalt sõnastada ja
hakata rakendama meetmeid, mida on
kohustatud arvestama nii seadusandja
kui ka valitsus.
Slide 24
Teisalt peaksime hoolikamalt
vaatama, kas see maailm, milles
lapsed elavad ja kasvavad, on
neile küllalt
•
•
•
•
turvaline,
huvitav,
sõbralik,
arusaadav...
Slide 25
Tegin üliõpilaste abil üpris ulatusliku
vaatluse kodudes, lasteaedades ja
koolides.
Palusin paberitüki pooleks jagada ja teha
“linnuke” vasakule poole siis, kui lapsele
anti järjekordne käsk või keeld
ja paremale poole siis, kui lastele räägiti
midagi muud.
Kas on mõtet küsida, kummale poole tuli “linnukesi”
rohkem?
Palju, väga palju, oli selliseid lapsi, kellega räägiti
ainult kõrgendatud toonil ja selleks, et teda käskida
või keelata.
Slide 26
Muidugi oli ka selliseid kodusid,
lasteaedu ja koole, kus
personaalselt ei räägita lapsega
üldse, kus võib öelda, et
lapsega ei suhelda.
Varem või hiljem osutub selline elu lapsele
talumatuks ja kuna väljapääsu reaalses olemises
ei nähta, hakatakse otsima võimalusi pääseda
illusoorsesse maailma.
See on võimalik põgenemise teel, kus vajalikeks
vahenditeks osutuvad algul alkohol ja tubakas,
hiljem kõik muu... (Vt. Eskapismi)
Slide 27
Laste ohutsooni sattumise
arvestatavalt olulisteks põhjusteks
võib olla ja üha enam ka on
• Vanemate ja õpetajate ülinõuded, millega
toime tulek ei ole lapse meelest võimalik;
• laste meelest uimased, andetud, ängistavalt
aeglased ja hoolimatud inimesed, kelle
arusaamatuid ja mõttetuid käske peab täitma;
• reproduktiivse tegevuse domineerimine,
vähene produktiivne, sh kreatiivne koormus.
Slide 28
Palju poisse on langenud ohutsooni
seetõttu, et
• õpe, mis on tütarlastele enam-vähem
jõukohane, on neile põhikoolis liiga raske
(tüdrukud arenevad kiiremini!);
• suhted kaaslaste, oma vanemate ja
õpetajatega on muutunud otlikul määral
pingeliseks;
• elu-olu on halvasti korraldatud (õppimiseks
ette nähtud aeg ulatub 10-12 tunnini...) ja
• omaette rahus mõtlemiseks ja loomiseks aega
ei olegi.
Slide 29
Ohutsooni võib laps sattuda seetõttu,
et tegevussüsteem on muutunud
absurdseks (andmed: noorem kooliiga)
KOHT
KOOLIS
KODUS
LASTEAIAS
TEGEVUSED
KOOLIVÄLISTES
LASTEASUTUSTES
1. EESMÄRGIPÄRANE
1
20
30
40
2. SIHIPÄRANE
10
20
25
30
3. SITUATIIVNE
40
30
30
10
4. SUNDUSLIK
1
5
2
1
5. KAOOTILINE
48
25
13
19
Slide 30
Küllap tuleks toimida tuleks
nii, et
• enesehävingu teel püsimine oleks ka erakondadele
ja igale saadikule nii häbiväärne, et keegi neist ei
söandaks kõlbmatuks vananenud arusaamadega
vanaviisi valimistele minna,
• Valitsusel tervikuna ja ühelgi ministril ei oleks enam
võimalik hämada, nagu nad ei ole veel saanud aru
oma tegevuse ja tegevusetuse tagajärgedest,
• kõik, ka omavalitsustegelased, ajakirjanikud ja
igaliiki toimetajad teadvustaksid oma õigused,
kohustused ja vastutuse tulevaste põlvede ees.
Slide 31
Tänan
kuulamast ja kaasa
mõtlemast!
Küsimuste, täienduste, laienduste ja
paranduste eest on autor tänulik. Neid
võib esitada siin ja kohe või hiljem
aadressil [email protected]
Miks on nii palju lapsi
ohutsoonis?
Ülo Vooglaid
Tallinn – Lohu
2006
Slide 2
Käsitlemisloogika
3
4
MILLEST
SÕLTUB LASTE
SATTUMINE
OHUTSOONI
ÜHISKONNA JA KULTUURI NING
OHUTSOONIS KASVAVATE
LASTE PROBLEMAATIKA
KÄSITLEMISE
EELDUSED
1
KÄSITLEMISE OBJEKTLAPS OHUTSOONIS
2
MIS SÕLTUB
LASTEST, KES
KASVAVAD
OHUTSOONIS
-MÄÄRATLUS
-VAATEPUNKTID
-STRUKTUUR
-GENEES
-DÜNAAMIKA JMS
5 MÕNED ABINÕUD OHUTSOONI SATTUMISE TÕENÄOSUSE VÄHENDAMISEKS NING OHUSTATUD LASTELE NORMAALSEKS RENGUKS
VAJALIKE TINGIMUSTE LOOMISEKS
Slide 3
Kelle probleemiks on ja peaks olema
“laps ohutsoonis”?
•
•
•
•
•
•
•
•
Lapse enda,
lapsevanemate,
vana-vanemate,
õpetajate-koolijuhtide,
kohaliku omavalitsuse,
kõigi ühiskondlike institutsioonide,
valitsuse,
rahvusvaheliste organisatsioonide...
• Kõigil on oma õigused, kohustused ja vastutus.
• Kõik saavad luua üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi.
• Kõigi hoolimatus võib nurjata teiste pingutused.
Slide 4
Alkoholisõltuvuse kui probleemi
käsitlemise aspektid
POLIITILINE
IDEOLOOGILINE
MEDITSIINILINE
Y
ADMINISTRATIIVNE
MAJANDUSLIK
SOTSIAALNE
X
ORGANISATSIOONILINE
KULTUURILINE
ÕIGUSLIK
PEDAGOOGILINE
H
A
R
I
D
U
S
L
Slide 5
Mõned eeldused probleemist ja
selle põhjustest aru saamiseks
TEADUSLIKUD
UURINGUD
METODOLOOGIA
TEOORIAD
METOODIKA
KÕLBELISTE
ARUSAAMADE
SÜSTEEM
KORREKTSED
KIRJELDUSED
sellest
PRAKTIKAST
Mis on Eestis
kujunenud
Slide 6
Konverents ei saa vahetult ja otse
ühiskonnas, perekonnas, koolis ega
ajakirjanduses midagi teha.
Küll aga saab konverents
• koondada tähelepanu alkoholiga kaasnevatele
eksistentsiaalse tähendusega probleemidele;
• avada senisest täpsemalt ja sõnastada senisest
selgemalt laste alkoholisõltuvus koos selle otseste ja
kaudsete põhjustega;
• avastada, sõnastada ja avalikustada laste alkoholi
tarvitamise tõttu ohutsooni sattumise avalikud ja
varjatud tagajärjed ning seosed;
Slide 7
Ehk kujuneb käesolev konverents
mitte ainult kokkuvõtete tegemiseks
senisest tegevusest ja selle
tulemustest, vaid ka senisest
põhimõtteliselt täiuslikuma
strateegia loomise ning
efektiivsemaks tegutsemiseks
vajaliku organisatsiooni loomise
lähtekohaks?
Slide 8
Kõik teavad, et lapsed elavad
keskkonnas
Kui aga üritada terasemalt vaadata,
milline see keskkond on, milles lapsed
elavad, siis selgub, et näpud on põhjas
nii vanematel kui ka õpetajatel.
Enamasti neil ei ole olnud aega ega
võimalust vaadata-kuulda, millest
keskkond koosneb, millest sõltub ja
mis omakorda sõltub elukeskkonnast.
Slide 9
Inimese elukeskkond on kõik, mis
teda ümbritseb
1. AINELINE VÕI MATERIAALNE KESSKOND,
MILLES ON LOODUSKESKKOND, TEHISKESKKOND JA FÜÜSILINE
KESKKOND
2. MITTEMATERIAALNE KESKKOND,
MILLES ON
VAIMNE,
PSÜÜHILINE,
KULTUURILINE JA
SOTSIAALNE KESKKOND
3. VIRTUAALNE KESKKOND
OMA IGALIIKI KANDJATEL
Slide 10
Vaatame põgusalt psüühilist
keskkonda.
Ohutsooni on sattunud ja satub jätkuvalt
palju lapsi seetõttu, et
nad tunnevad end
• mitte valiku, vaid sundsituatsioonis
• mitte probleemses, vaid absurdses situatsioonis,
• mitte stabiilses, vaid labiilses situatsioonis,
• mitte tõeses, vaid mängulises situatsioonis.
Pole vaja kahelda, et laps, kes tunneb end sunnituna
elama mängulises, absurdses, arusaamatus, ent
labiilses situatsioonis, hakkab otsima mingisugust
väljapääsu.
Slide 11
Alkoholitõrjes ja lastehoius on
olulised nii
• otsesed kui ka kaudsed,
• lokaalsed ja globaalsed,
• avalikud ja latentsded ,
• kohe ja hiljem avalduvad meetmed.
Luua ja rakendada on võimalik
regulatsioonimehhanisme, aga vaja oleks
nende toimemehhanisme, täpsemalt,
nende ootuspäraseid toimeid.
Slide 12
Paraku ei ole Eestis ikka veel kuigi palju
kirjandust ega õpet sotsiaalse, vaimse ja
psüühilise regulatsiooni kohta.
Intuitsiooni varal on pidanud peavad ka edaspidi läbi
ajama nii
• lapsevanemad ja vanavanemad,
• õpetajad kui ka
• arstid ja
• omavalitsustegelased.
Enam-vähem professionaalne ettevalmistus on neil,
kes tegutsevad teisel pool barrikaadi (mida alles
ehitatakse).
Slide 13
Kahjuks on täna veel nii Riigikogu
Sotsiaalkomisjonis kui ka ministeeriumides
ning omavalitsustes ette nähtud mõelda
sõna “sotsiaalne” all nende inimeste
muresid, kes mingil põhjusel ei saa veel või
enam ise endaga hakkama.
Osa seetõttu, et on jäänud vanaks, osa
seetõttu, et on jäänud haigeks, tööta või
invaliidistunud jpm.
Nii on tekkinud sellised “terminid”, nagu
“sotsiaalabi”, “sotsiaalhooldus”, “sotsiaalmaja”...
Slide 14
Enamtuntud sotsiaalsed nähtused
ja protsessid ühiskonnas on
•
•
•
•
•
•
•
•
võõrdumine,
võõrandumine,
indolentsus,
marginaalsus,
deprivaatsus,
konformsus,
dissidentsus,
anoomia...
Slide 15
Nimetatud nähtusi ja protsesse,
rääkimata nende põhjustest ja
toimemehhanismidest,
Eestis veel kuigi hästi ei tunta.
Sestap peame (ehkki kellelgi võib olla
piinlik) meenutama ja rõhutama, et
• SOTSIAALNE, NAGU KA VAIMNE JA
PSÜÜHILINE, ON MITTEMATERIAALNE
FENOMEN ÜHISKONNAS JA
• ISIKSUSKI ON INIMESE SOTSIAALNE
KVALITEET.
Slide 16
Meil ei ole kahtlust, et alkoholi ja
muude meelemürkide või nn
mõnuainete kasutamine on
eeskätt sotsiaalsete pingete
akumuleerumise tagajärg.
Slide 17
Meil ei ole põhjust kahelda ka selles, et kui
sotsiaalne problemaatika on
lapsevanemate, pedagoogide, arstide,
juristide, haldus- ja noorsootegelaste ning
teiste “spetsialistide” eest varjul, siis oleks
võimalik jõuda rahuldavate tulemusteni
sotsiaalses regulatsioonis.
Sellise arvamuse levitamist tuleks
käsitleda pigem katsena petta
ennast ja rahvast.
Üks oleks mõttetu, teine vääritu tegu
Slide 18
Kui sotsiaalne problemaatika püsib
aastast aastasse praktiliselt
käsitlemata, sest sõnale “sotsiaalne”
on antud primitiivne ja eksitav
tähendus, siis ei ole midagi imestada,
et
sotsiaalne problemaatika on
kasvanud ühiskonda ängistavaks
jõuks.
Slide 19
Tuleb tõdeda, et seni, kuni...
inimese õigused ei ole tegelikult kaitstud
kommertshuvidest lähtuva agressiooni
eest, ei ole perekonnal ega kogukonnal
jõudu selleks, et nooremad põlvkonnad
saaksid kasvada tervena ja jääda
terveks, alkoholist ja teistest
meelemürkidest kahjustamata.
Slide 20
Küllap tuleb tunnistada, et...
ei lapsevanemad ega õpetajad, isegi
kui nad on väga mures, teadlikud,
hoolsad ja järjekindlad, ei suuda täita
oma kohustust sellistes oludes, kus
iga päev igal nurgal tulvab igast
infokanalist ahvatlusi alkoholi
tarbima.
Slide 21
Võitluses laste tervise ja
arenguvõime säilimise eest on vaja
aduda, et
• efektiivseks saab osutuda vaid meetmete
süsteem,
• üksikute meetmete rakendamine võib heal
juhul anda vaid sooja ja jätta mingi mulje
murest ja tegutsemisest,
• tuleb ära tunda need poliitilised jõud, kelle
eesmärgiks on olnud uinutada rahvast ja teha
kõik selleks, et alkoholitootjad ja turustajad
saaksid segamatult oma ülikasumeid korjata.
Slide 22
Nähtavasti tuleb ühiskonna
liikmetel
• oma kodanikupositsioon senisest
selgemalt sõnastada ja
• rakendada meetmeid, mida nii
seadusandjad kui ka valitsus on
kohustatud arvestama.
• selgemalt teadvustada, et Eesti on
demograafiliselt hävinguteel ja püsimine
sellel teel oleks nii häbiväärne, et neil, kes
sellest aru ei saa, ei oleks valimistele
enam mõtet minna .
Slide 23
Mida teha täna, homme ja
edaspidi?
Nähtavasti tuleb ühiskonna liikmetel oma
kodanikupositsioon ja kategooriliselt eitav
hoiak nii alkoholitootjate ja levitajate kui
ka seda tegevust mahitajate suhtes
senisest selgemalt sõnastada ja
hakata rakendama meetmeid, mida on
kohustatud arvestama nii seadusandja
kui ka valitsus.
Slide 24
Teisalt peaksime hoolikamalt
vaatama, kas see maailm, milles
lapsed elavad ja kasvavad, on
neile küllalt
•
•
•
•
turvaline,
huvitav,
sõbralik,
arusaadav...
Slide 25
Tegin üliõpilaste abil üpris ulatusliku
vaatluse kodudes, lasteaedades ja
koolides.
Palusin paberitüki pooleks jagada ja teha
“linnuke” vasakule poole siis, kui lapsele
anti järjekordne käsk või keeld
ja paremale poole siis, kui lastele räägiti
midagi muud.
Kas on mõtet küsida, kummale poole tuli “linnukesi”
rohkem?
Palju, väga palju, oli selliseid lapsi, kellega räägiti
ainult kõrgendatud toonil ja selleks, et teda käskida
või keelata.
Slide 26
Muidugi oli ka selliseid kodusid,
lasteaedu ja koole, kus
personaalselt ei räägita lapsega
üldse, kus võib öelda, et
lapsega ei suhelda.
Varem või hiljem osutub selline elu lapsele
talumatuks ja kuna väljapääsu reaalses olemises
ei nähta, hakatakse otsima võimalusi pääseda
illusoorsesse maailma.
See on võimalik põgenemise teel, kus vajalikeks
vahenditeks osutuvad algul alkohol ja tubakas,
hiljem kõik muu... (Vt. Eskapismi)
Slide 27
Laste ohutsooni sattumise
arvestatavalt olulisteks põhjusteks
võib olla ja üha enam ka on
• Vanemate ja õpetajate ülinõuded, millega
toime tulek ei ole lapse meelest võimalik;
• laste meelest uimased, andetud, ängistavalt
aeglased ja hoolimatud inimesed, kelle
arusaamatuid ja mõttetuid käske peab täitma;
• reproduktiivse tegevuse domineerimine,
vähene produktiivne, sh kreatiivne koormus.
Slide 28
Palju poisse on langenud ohutsooni
seetõttu, et
• õpe, mis on tütarlastele enam-vähem
jõukohane, on neile põhikoolis liiga raske
(tüdrukud arenevad kiiremini!);
• suhted kaaslaste, oma vanemate ja
õpetajatega on muutunud otlikul määral
pingeliseks;
• elu-olu on halvasti korraldatud (õppimiseks
ette nähtud aeg ulatub 10-12 tunnini...) ja
• omaette rahus mõtlemiseks ja loomiseks aega
ei olegi.
Slide 29
Ohutsooni võib laps sattuda seetõttu,
et tegevussüsteem on muutunud
absurdseks (andmed: noorem kooliiga)
KOHT
KOOLIS
KODUS
LASTEAIAS
TEGEVUSED
KOOLIVÄLISTES
LASTEASUTUSTES
1. EESMÄRGIPÄRANE
1
20
30
40
2. SIHIPÄRANE
10
20
25
30
3. SITUATIIVNE
40
30
30
10
4. SUNDUSLIK
1
5
2
1
5. KAOOTILINE
48
25
13
19
Slide 30
Küllap tuleks toimida tuleks
nii, et
• enesehävingu teel püsimine oleks ka erakondadele
ja igale saadikule nii häbiväärne, et keegi neist ei
söandaks kõlbmatuks vananenud arusaamadega
vanaviisi valimistele minna,
• Valitsusel tervikuna ja ühelgi ministril ei oleks enam
võimalik hämada, nagu nad ei ole veel saanud aru
oma tegevuse ja tegevusetuse tagajärgedest,
• kõik, ka omavalitsustegelased, ajakirjanikud ja
igaliiki toimetajad teadvustaksid oma õigused,
kohustused ja vastutuse tulevaste põlvede ees.
Slide 31
Tänan
kuulamast ja kaasa
mõtlemast!
Küsimuste, täienduste, laienduste ja
paranduste eest on autor tänulik. Neid
võib esitada siin ja kohe või hiljem
aadressil [email protected]