Maaparandusühistute ja riigi esindajate

Download Report

Transcript Maaparandusühistute ja riigi esindajate

Slide 1

Maaparandusühistute ja
riigi esindajate infopäev
9. september 2009
Jõgevamaa


Slide 2

MAAPARANDUSÜHISTUTE
INFOPÄEV
Maaparandusühistu on eriline
&
Riik maaparandusühistus
&
Maaparandusühistud kui meetme
1.8 toetuste kasutajad


Slide 3

Maaparanduse toimimiseks peavad kõik
ühiselt pingutama!


Slide 4

Maaparandusühistu on eriline
 Maaparandusühistu on maaparandusühistu, kui

tema põhikirjaline tegevus vastab
“Maaparandusseadusest” tulenevatele nõuetele
 maaparandusühistu saavad asutada
mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras
ühistu tegevuspiirkonnas asuvad kinnisasjade
omanikud, kelle omandis on üle 1/3
maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3
ühiseesvoolu pikkusest
 Ühistu liikmed on kohustuslikud liikmed
 Ühistu liikmeks võib astuda kinnisaja omanik, kelle
kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes
saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest


Slide 5

Maaparandusühistu on eriline
 Maaparandusühistu põhikiri
- ühistu põhikirjas peavad olema määratletud lisaks
mittetulundusühingute seaduse §-s 7 sätestatud
nõuetele järgmised asjaolud:
 Osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste
maksete määramise alused
 Tegevuse avalikustamise kord
 Häälte jagunemine üldkoosolekul

Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses
sätestatuga, kohaldatakse seaduses
sätestatut


Slide 6

Maaparandusühistu on eriline
 osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete
määramise alused
 Maaparandusseaduse § 60 kehtestab nõude, et osamaksu
suurus ühistu varas on võrdeline tema kinnisasjal paikneva
maaparandussüsteemi maa-ala suurusega ja ühiseesvoolu
pikkusega
 Seaduse tegija nägi ette, et osamaks on ühekordne ehk ühistu
algkapital
 Osamaksu suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek
 Tegevuse avalikustamise kord
 Juhatuse tegevus
 Üldkoosoleku otsuste tutvustamine
 Majandusaasta aruande avalikustamine enne selle kinnitamist
 Häälte jagunemine üldkoosolekul
 Igal ühistu liikmel üks hääl
 Sõltuvalt ühistu liikmele kuuluvate kinnisasjade arvust või
maaparandussüsteemi maa-ala suurusest võib ette näha
teistsuguse häälte arvu (ühel liikmel ei või olla mitte üle kahe
viiendiku häälte üldarvust)


Slide 7

Maaparandusühistu on eriline
 Tegevuspiirkond
 Tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb

vähemalt üks maaparandussüsteem
 Tegevuspiirkond on määratletud vastavalt
maaparandusbüroo poolt väljastatud õiendile
ja tegevuspiirkonna kaardile
 Selguse mõttes peaks tegevuspiirkond olema
kirjeldatud ka põhikirjas
 Ühistu oma tegemistega ei saa väljuda
tegevuspiirkonnast


Slide 8

Maaparandusühistu on eriline
 Kohustusi ja õigusi võib teisele isikule üle

anda
 Kinnisasja omanik võib valdajat
(hoonestusõiguse omanik/ kasutusvaldaja/
rentnik) volitada täitma ühistu liikme õigusi ja
kohustusi (“Maaparandusseadus” § 58 lg 3)
 Riigi esindaja juhindub õiguste ja kohustuste
üleandmisel “Riigivaraseaduse” ja “Riigi
eraõiguslikes juriidilistes osalemise seaduse”
nõuetest


Slide 9

Riik maaparandusühistus
 Riik osaleb ühistus üksnes kohustusliku liikmena
 Riik ei saa olla maaparandusühistu asutaja
 Kohustusliku liikme määrab Vabariigi Valitsus






Põllumajandusministeeriumi ettepanekul
Riigi esindaja esindab kõiki riigivara valitsejaid, kelle
valitseda olevad maad on ühistu tegevuspiirkonnas
Riigi esindaja ≠ riigivara valitseja
Riigil on ühistus kõik seadusest tulenevad ühistu
liikme õigused ja kohustused
Ühistu koosolekul võib riiki esindada kas
liikmeõigusi teostav isik (maavalitsus, ministeerium)
või tema poolt selleks volitatud isik


Slide 10

Maaparandusühistu liige
 Maaparandusühistu asutamine
 maaparandusühistu asutavad ühistu tegevuspiirkonnas asuvad








nende kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3
maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu
pikkusest
asutajad peavad teavitama asutamise kavatsusest ja
asutamiskoosoleku toimumisest kohustuslikke liikmeid kirjalikult
vähemalt kümme tööpäeva enne asutamiskoosoleku
toimumist
asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, millega
muuhulgas kinnitatakse ühistu põhikiri
riik ei ole asutaja, kuid asutamiskoosolekule tuleb ta kutsuda
(“Maaparandusseadus” § 56 lg 3)
ühistu õigusvõime tekib tema mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse kandmisega ja lõpeb registrist
kustutamisega


Slide 11

Maaparandusühistud
 1. jaanuaril 2009 oli 111-s maaparandusühistus 4600 liiget
 1.septembril 2009 on vähemalt 140 maaparandusühistut, kus

tinglikult on 5600 liiget
 Maaparandusühistute tegevuspiirkonnas on
ca 100 000 ha reguleeriva võrgu pinda ning ca 2000 km
ühiseesvoolu
 1. septembril 2009 on riik esindatud 62-s maaparandusühistus
(46%-s maaparandusühistutest)
sh maavalitsused 53-s ühistus
Keskkonnaministeerium 9-s ühistus
 Maaparandusühistute, kus riigi esindaja määratud,
tegevuspiirkondades on
 52 000 ha reguleerivat võrku, sh riigi omandis 10 400 ha
 750 km ühiseesvoole, sh riigi omandis 150 km


Slide 12

Maaparandusühistud
Maakond

Maaparandusühistud
registris

Maaparandusseadusega kooskõlas
seisuga 01. 01. 2009

Registreeritud
2009.a

Riigi esindajad
määratud

Harju

18

4

4

4

Jõgeva

20

8

5

7

Järva

7

6

-

5

Lääne

12

6

1

6

Hiiu

2

1

-

1

Põlva

6

3

-

2

Pärnu

22

10

4

3

Rapla

24

18

1

8

Saare

10

1

1

-

Tartu

23

12

-

8

Valga

10

9

-

4

Viljandi

24

13

3

2

Lääne-Viru

16

9

2

10

Ida-Viru

8

4

2

2

Võru

14

6

4

-

KOKKU

220

111

27

62
KKM 9
Maaval-d 53


Slide 13


Slide 14

Maaparandusühistud meetmes 1.8
 2007. ja 2008. a on olnud kaks taotlusvooru
 Eelarve 250 miljonit krooni
 Taotleti toetust 294 miljonit krooni

 Taotlusi rahuldati 249 miljonit krooni,

sellest maaparandusühistud 206 miljonit krooni
 Toetuse saajaid on 145 taotlejat,
kellest 58 on maaparandusühistud, s.h 14 kahest
taotlusvoorust
 Välja on makstud 95 miljonit krooni
sellest maaparandusühistutele 72 miljonit krooni


Slide 15

Maaparandusühistu liige
 Liige peab täitma oma kohustusi ja saama

rakendada oma õigusi
 Kohustused ja õigused tulenevad ühistu
põhikirjast ja seadusest
 Osamaksu ja teiste maksete tasumine on
liikme kohustus
 Kui liige ei täida oma rahalist kohustust, on
tegemist võlgnikuga, kellelt ühistu vastavuses
“Võlaõigusseadusega” saab võla sisse nõuda
 Räägi ja suhtle oma liikmetega


Slide 16

TEIE TEGEMISED
ON VÄÄRT
TUHAT TÄNU !


Slide 17

TÄNUD KÕIGILE
HEA KOOSTÖÖ EEST!
Helve Hunt
Põllumajandusministeerium
Maaparanduse ja maakasutuse büroo
6256 511
53301261

[email protected]