Transcript Infootsioskused
Slide 1
INFOOTSIOSKUSED
loeng
Tallinn
2013
Liidia Šeina
[email protected]
620 3554
Slide 2
Teemad
(sisaldavad aktiivseid linke -
•
Info käsitlemisega seotud teadmised ja oskused
•
Teadusajakirjade tunnused ja mõjufaktor
•
E-ajakirjad A-to-Z
•
Teaduslikud artiklid
•
Andmebaasid
•
Publitseerimine
•
TTÜ Raamatukogu
)
Slide 3
Info käsitlemisega seotud teadmised
ja oskused
Slide 4
Infokirjaoskus on …
•
infovajaduse tunnetamine,
•
sobilike infoallikate määratlemine,
•
infoallikate leidmine ja valik,
•
informatsiooni ja infoallikate hindamine,
•
leitud informatsiooni korrastamine,
•
informatsiooni ja infoallikate kasutamine
ülesande täitmiseks.
Slide 5
Infootsingu strateegia
• Sirvimine - mingi hulga dokumentide läbilehitsemine, et leida
päringule vastust.
• Kiirotsing - ühekordne sõnaotsing, mille tulemusena saadakse
mõned relevantsed dokumendid.
• Ploki ehitamine ehk analüütiline strateegia - tehakse kindlaks
peamised otsinguks vajalikud mõistete või teemade grupid ning
kombineeritakse neid Boole’i loogikaga (AND, OR, NOT),
kuni jõutakse soovitud tulemuseni.
• Pärlotsing
-
alustatakse täpseima/kitsama termini (nn pärli)
järgi otsimist ja seejärel laiendatakse otsingut
vastavalt saadud tulemustele.
Slide 6
Infootsingu taktika
•
Uurimisteema sõnastamine ja eesmärgi määratlemine.
•
Millist informatsiooni ma juba oman uuritava teema
kohta?
•
Kas informatsioon peab olema uus või olen huvitatud
ka vanematest dokumentidest?
•
Märksõnade valimine.
Slide 7
Teosta otsing erinevates andmebaasides
• Proovi läbi võimalikult palju erinevaid otsiprofiile.
• Erinevates infoallikates võib kasutusel olla erinev
terminoloogia.
• Erialaandmebaasides kasuta teemaspetsiifilisi
märksõnu, multidistsiplinaarsetes andmebaasides
üldiseid märksõnu.
Slide 8
Stop sõnad
Stop sõnad on sageli kasutatavad tavasõnad,
mis esinevad andmebaasi kirjes, artikli täistekstis
või veebilehel ja need on:
a, an, the, in, of, on, are, be, if, into, which.
NB!
Mõnedes andmebaasides stop sõnu otsingul arvesse ei võeta.
Slide 9
Fraasiotsing
Erinevad andmebaasid interpreteerivad fraasiotsingut erinevalt
ja tulemused on erinevad.
•
•
•
•
Enamik andmebaase otsivad fraasina sõnu, mis on sisestatud
üksteise järel.
Osa andmebaase panevad märksõnade vahele automaatselt
operaatori AND tingimusel, et need mõlemad sõnad on
tulemuses esitatud, kuid mitte tingimata üksteise järel.
Jutumärkide ( „“ ) kasutamine märksõnade ümber („transport
logistics“) on meetod, et andmebaas otsiks neid fraasina
(mitte kõik andmebaasid ei kasuta seda meetodit).
Fraasiotsingut on lihtne teha kasutades kompleks- või
laiendatud otsingut : Advanced või Guided search, kus on
olemas vastav valikuvõimalus fraasiotsinguks.
Slide 10
Sõna katkestamine
Sõna katkestamine on tehnika, mis võimaldab otsida
erinevaid sõnalõppe ja kirjaviise korraga.
•
Kasutades tärni (*) sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna
eri vorme (näiteks: employ*, saad vastusesse ka employment,
employer, employee).
•
Kasutades küsimärki (?) või tärni (*) sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme (colo?r , leitakse nii color
kui colour, wom?n , leitakse nii women kui woman)
•
Katkestamissümbolid on erinevates andmebaasides erinevad.
Kõige enam kasutatakse sümboleid *, !, ? või #.
•
Kasuta andmebaasi abiinfot Help - leiad õiged sümbolid.
Slide 11
Loogikaoperaatorid
Vaata lisaks
Otsisõnade kombineerimiseks kasuta loogikaoperaatoreid.
AND
OR
NOT
kirjes peavad esinema
kirjes peab esinema
kirjes ei tohi esineda
vähemalt üks otsisõnadest
operaatorile järgnev otsisõna
kõik otsisõnad
Boole`i operaatorid kujundavad andmebaasi otsingu matemaatilise loogika,
neid kasutatakse otsitulemuste piiramiseks (and),
otsitulemuste laiendamiseks (or)
või kitsendamiseks (not).
Slide 12
Otsivõimalused
Slide 13
Üldised põhimõtted infootsingu läbiviimiseks
•
Kasuta jutumärke fraasiotsingul.
•
Kasuta kärpimismärki (*) mitmuse ja erinevate sõnavormide
leidmiseks.
•
Kasuta otsiprofiili koostamiseks Boole`i operaatoreid
AND, OR, NOT.
•
Kasuta sünonüüme ja pane nende vahele OR
•
OR kasutamisel sünonüümide sisestamisel tuleb need
panna sulgudesse.
•
Kui saad palju vastuseid, kasuta sõna AND asemel SAME ,
siis leitakse otsisõnad samas lauses.
Slide 14
Otsitulemuste ja leitud allikate hindamine
•
Kui palju relevantseid tulemusi saadi.
•
Tulemuste vastavus teemale.
•
Kas dokumendid on kättesaadavad.
•
Autorite tuntus ja ajakirja teaduslikkus.
•
Kui relevantseid tulemusi on palju, kitsenda otsingut
ajavahemiku, keele või dokumendi tüübiga.
•
Sageli tuleb infootsingu hindamise järel muuta otsiprofiili ja teha uus otsing.
NB! Kui juurdepääs allika täistekstile puudub, telli see RVL kaudu!
Slide 15
Viitamine
Viitamissüsteeme on palju.
Viited peavad sisaldama kogu vajalikku infot
artikli leidmiseks:
•
autori nimi,
•
artikli pealkiri,
•
ajakirja nimetus,
•
ilmumise aasta,
•
ajakirja köide,
•
ajakirja number,
•
lk. numbrid.
Slide 16
Viitamine
Vaata lisaks
• Millele on vaja viidata?
Uued teooriad, ideed, faktid, joonised, statistika.
• Millele ei ole vaja viidata?
Käibefraasid, üldlevinud faktid.
NB! Kui ei tea, kas tegemist on üldlevinud väitega
või mitte, on parem viidata leitud allikale!
• Kust ma leian viiteid oma tööde kohta?
Viitamise andmebaasid : Web of Science, Scopus.
Slide 17
Märksõnad
Ükskõik millist infoallikat kasutada -
(e-kataloog ESTER, andmebaasid, Internet...),
otsingu edukuse tagavad õigesti valitud otsisõnad.
Slide 18
Märksõnade valimisel arvesta
•
sünonüüme ja seotud sõnu
( head väärtpaberid – blue chip, blue chip stocks, gilt
edged securities, gilt-edged stocks, first class papers,
gilts, top-grade securities ),
•
sõnade ainsust ja mitmust, sõnade erinevaid vorme
( organization* – organizational, organizationally )
•
õigekirja (ameerika / briti)
( organisation / organization ),
•
akronüüme ja lühendeid
( HRM / human resource management )
Slide 19
Grupeeri märksõnad
•
Üldised märksõnad.
•
Teemaspetsiifilised märksõnad, mille abil on
võimalik otsingut laiendada ja kitsendada.
•
Välista soovimatud märksõnad, nii on võimalik
otsingut täpsustada.
Slide 20
Vabalt valitud märksõnad
sõnad tavakeeles, mis iseloomustavad sinu
teemat – hea algus infootsinguks
Tesaurus
“kontrollitud sõnastik”, mis kirjeldab ja
iseloomustab iga allikat (raamat,
ajakirjaartikkel) andmebaasis
Märksõnade leidmiseks kasuta …
• erialateatmeteoseid,
kõige paindlikum
otsimeetod – võimaldab
kombineerida otsingut
sõnastikke,
käsiraamatuid,
vähem paindlikum
otsimeetod – on vaja teada
täpset tesauruse terminit
• õpikuid, andmebaaside indekseid ja tesauruseid,
andmebaas otsib sõna igast väljast
• interneti otsimootoreid, andmebaas otsib sõna ainult tesauruse või
deskriptori väljast, kus esitatakse kõige
sõnad
• kogu kokku sünonüümid,relevantsemad
seotud terminid,
kitsamad
ja laiemad terminid vastava teema kohta.
võib saada väga palju või väga vähe vastuseid
kui on palju vastuseid – on võimalik kasutada
laiema ainevaldkonna alajaotusi, et
keskenduda ühele aspektile
Andmebaasi tesaurus on märksõnastik,
mis peale märksõnade sisaldab ka ekvivalentseid
kasutusreegleid
.
võib saada paljutermineid,
mitterelevantseidvastastikseoseid
vastuseid
vastused on ja
tavaliselt
väga relevantsed
Slide 21
Märksõna otsing ESTER’is
http://tallinn.ester.ee
ava
„Eesti märksõnastik“ (EMS) on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik
raamatute, perioodikaväljaannete, artiklite, nootide, helisalvestiste, kaartide jm teavikute
eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks.
Otsitulemused: e-kataloogis ESTER, artiklite andmebaasis ISE ja Google`is
Slide 22
Teadusajakirjade tunnused ja
mõjufaktor
Slide 23
Teadusajakirjad
vaata lisaks
• Ajakiri on eelretsenseeritav.
• Ajakirjal on ISSN number – ajakirja identifitseerimist
võimaldav rahvusvaheline standardnumber.
• Ajakirjal on rahvusvaheline toimetuskolleegium ja
rahvusvaheline levik.
• Ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste,
akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste poolt.
•
Teadusajakirjas ei avaldata kommertsreklaami.
Slide 24
Teadusajakirjad ja ETIS
vaata lisaks
ava
Eesti Teadusinfosüsteemiga ETIS seotud küsimustega
on soovitav pöörduda bibliograafiaosakonda 5. korrusel, XI-515.
ETIS-e spetsialist on Katrin Bobrov
620 3551
[email protected]
Slide 25
Ajakirja mõjufaktor
•
impact faktor - IF
Ajakirja mõjufaktori võttis kasutusele Eugene Garfield,
et hõlbustada ajakirjade valimist Web of Science andmebaasi.
•
Mõjufaktori arvutamise aluseks on viited.
•
Artikli viidete arv näitab, kui mõjukas on autor ning kui
oluline on artikkel konkreetses teadusvaldkonnas.
•
Mõjufaktor näitab, kui suur on keskmine viitamiste arv
mingi ajakirja artiklitele mingi ajaperioodi jooksul.
•
Viitamisperiood on üks aasta ja ilmumisperiood sellele
eelnevad kaks aastat.
Slide 26
Ajakirja mõjufaktor
impact faktor - IF
Andmebaas Journal Citation Report (JCR)
• Sisaldab infot ca 8,000 ajakirja kohta:
- JCR Science Edition ca 6,500 ajakirja
- JCR Social Sciences ca 1,900 ajakirja
• IF on võimalik määrata viimase 5 aasta jooksul
ilmunud ajakirjadel (jooksev aasta välja arvatud).
• Ajakirjal on IF, kui ta on andmebaasis olnud 3 aastat.
Slide 27
Ajakirja mõjufaktor
Web of Knowledge
Slide 28
Ajakirja mõjufaktor
ajakirja otsing
Slide 29
Ajakirja Oil Shale mõjufaktor
ajakirja otsing
Slide 30
Ajakirja Oil Shale IF 2011.a.
ajakirja mõjufaktor
Slide 31
Ajakirja Oil Shale IF 2011.a.
mõjufaktori arvutamine
Slide 32
Eesti ajakirjade esindatus andmebaasis JCR
JCR Science Edition
- Oil Shale, alates 1994. a.
- Estonian Journal of Earth Sciences, alates 2007. a.
- Proceedings of the Estonian Academy of Sciences,
alates 2008. a.
JCR Social Sciences Edition
- Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat,
alates 2008. a.
- Estonian Journal of Archaeology, alates 2008. a.
- Folklore, alates 2011. a.
- Linguistica Uralica, alates 2008. a.
- TRAMES-Journal of the Humanities and Social Sciences,
alates 2008. a.
Slide 33
Ajakirja mõjufaktor
ava
vaata lisaks
ava
Slide 34
E-ajakirjad A-to-Z
Slide 35
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
A-to-Z on EBSCO e-ajakirjade haldamise süsteem,
mis koondab ühte nimestikku kõik elektroonilised ajakirjad,
millele raamatukogu on ostnud juurdepääsu
erinevatelt vahendajatelt.
Slide 36
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
• Elektroonilised ajakirjad ja raamatud, mille täistekstid
on avatud TTÜ arvutivõrgus.
• Organiseeritud tähestikuliselt ja ainevaldkondade järgi.
• Iga nimetuse juures antakse teada, millises andmebaasis
otsitav sisaldub ja mis ajast mis ajani on täistekstid
kättesaadavad (embargo – täisteksti keeluaeg).
• Andmebaasi nimetuselt on võimalik linkida vastava
ajakirja aastakäikudele või raamatu täistekstile.
Slide 37
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
tähestikuline
sirvimine
ainevaldkonnad
vali ajakiri või raamat
andmebaas,
kus otsitav
sisaldub
raamat
Slide 38
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
• Oled leidnud huvitava artikli, mille täistekst ei ole
veebis vabalt kättesaadav.
• Teada on artikli autor, pealkiri ja info ajakirja kohta:
ajakirja nimetus, aasta, köide, number ja artikli
leheküljed.
• A-to-Z aitab kindlaks teha, millise andmebaasi
vahendusel on ajakiri kättesaadav.
Slide 39
E-ajakirjad A-to-Z
näide
A-to-Z
Slide 40
E-ajakirjad A-to-Z
näide
A-to-Z
Slide 41
Teaduslikud artiklid
Slide 42
Miks peaks kasutama artikleid?
• Artikkel on tavaliselt esimene koht, kus
diskuteeritakse uue uurimisteema või probleemi üle.
• Artikleid leidub paljudes väljaannetes: ajakirjades,
ajalehtedes, raamatute peatükkides, konverentsimaterjalides, reklaamides.
Slide 43
Teadusliku artikli tunnused
• Artikkel sisaldab midagi uut ja esmakordset.
• Avaldatakse uurimustöö käik ja tehakse kättesaadavaks selle tulemused.
• Artiklid on pikad, keel on erialane.
• Artiklid sisaldavad tabeleid, jooniseid, valemeid.
• Artikli juurde kuulub referaat e. sisukokkuvõte
(abstract).
• Artikli lõpus on kasutatud kirjanduse nimestik.
Slide 44
Teadusartiklid on eelretsenseeritud
(peer-reviewed, refereed)
•
Artikli on läbi lugenud 2-3 sõltumatut eksperti
(sama valdkonna teadlased).
•
Eksperdid annavad hinnangu:
- artikli kvaliteedile,
- tasemele,
- originaalsusele.
Slide 45
Teadusartikli ülesehitus
vaata lisaks
• Andmed autori kohta - millise ülikooli või teadusasutusega
on autor seotud, tema kontaktandmed (Author Affiliation).
• Artikli sisukokkuvõte (Abstract).
•
Märksõnad (Keywords).
•
Töö eesmärk (Purpose, Aim).
•
Uurimismaterjal (Materials, Data).
•
Metoodika (Methods).
•
Tulemused (Results).
• Arutelu (Discussion).
•
Kasutatud allikate loetelu (References).
Slide 46
Artikli täisteksti kättesaadavus
Enamikus TTÜ raamatukogu andmebaasides
näitavad täisteksti olemasolu lingid
Full text, HTML või PDF
Linkserver SFX
Linkserveri SFX põhiülesandeks on pakkuda
linkimisteenuseid infootsingus leitud allikatele.
Slide 47
Linkserver SFX
vaata edasi
Slide 48
Andmebaasid
Andmebaas on elektrooniliselt salvestatud
ühise kasutajaliidese ja tarkvaraga andmekogum
informatsiooni taasesituseks (otsimiseks) ja
kasutamiseks.
Slide 49
Andmebaaside sisu
•
Andmebaasid sisaldavad andmeid teaduslikest
uurimistöödest, tehnoloogiatest, patentidest,
seadustest, turust, koostööpartneritest jm.
• Andmebaasid võivad kajastada mitut erinevat
ainevaldkonda või keskenduda ühele alale
Slide 50
Andmebaaside tüübid
•
Bibliograafilised, referaat- ja viiteandmebaasid
sisaldavad kirjeid ajakirjade artiklitest, teadustööde
aruannetest, raamatutest, konverentsimaterjalidest jne.
•
Faktiandmebaasid annavad otsese vastuse küsimusele
(keemilised valemid või spektrid, firmade aadressid,
telefoninumbrid).
•
Täistekstandmebaasid sisaldavad ajakirjade, ajalehtede
ja raamatute originaalteksti, seaduste kogusid, sõnaraamatuid.
•
Segavariant, kus bibliograafilises andmebaasis on lingid
täistekstidele, mis avanevad ajakirjade kaudu, milledele
raamatukogu on ostnud juurdepääsu.
Slide 51
Andmebaaside jaotus
Slide 52
Sign In
Registreeri end andmebaasi personaalseks
kasutajaks.
•
•
•
Saad oma otsinguid salvestada.
Saadetakse e-postiga huvipakkuva(te) ajakirja(de)
sisukordi.
Saadetakse informatsiooni andmebaasi lisandunud
uutest artiklitest sinu poolt valitud märksõna kohta
- Alert teenus.
Slide 53
Sign In
EBSCOhost Web
Slide 54
EBSCOhost Web
Mugav kasutada ka väljaspool TTÜ arvutivõrku
paroolid saab
infokonsultandilt
NB! Kasutades andmebaasi väljaspool ülikooli võrku on juurdepääs
ainult EBSCO täistekstidele, ristviited teistesse andmebaasidesse
ei toimi.
Slide 55
EBSCOhost Web
näiteks
Täistekst ei avane
Slide 56
EBSCOhost Web
otsivõimalused
• Lihtotsing (basic, quick) – andmebaasi esilehel
• Liitotsing (advanced, guided)
• Visual Search - soovitatakse väheste kogemustega
otsingute tegijatele.
Slide 57
EBSCOhost Web
märksõna - logistics
lihtotsing
Slide 58
EBSCOhost Web
limiteerime
kinnitame valiku
lihtotsing
Slide 59
EBSCOhost Web
vaata edasi
lihtotsing
Slide 60
EBSCOhost Web
lihtotsing
kitsenda
Slide 61
EBSCOhost Web
otsingu kitsendamise tulemus
lihtotsing
Slide 62
EBSCOhost Web
Boole’i
operaatorid
kompleksotsing
Slide 63
EBSCOhost Web
Visual Search
•
Visual Search - soovitatakse väheste
kogemustega, esimeste otsingute tegijatele.
•
Pakub ideid otsingu täpsustamiseks.
Slide 64
EBSCOhost Web
Visual Search
näide 1
vaata edasi
Slide 65
EBSCOhost Web
näide 1
Visual Search
Slide 66
EBSCOhost Web
näide 2
Visual Search
Slide 67
NB! Kui täistekst ei avane
näide 2
kontrolli A-to-Z’st
Slide 68
NB! Kui täistekst ei avane
A-to-Z
täistekst
Slide 69
NB! Kui täistekst ei avane
A-to-Z
juurdepääs
piiratud
avaneb
täistekst
Slide 70
Publitseerimine
Slide 71
Mida on kasulik teada seoses publitseerimisega
•
Kuidas teha kindlaks, millistes rahvusvahelistes andmebaasides ajakiri kajastub?
•
Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on eelretsenseeritud
(peer- refereed) teadusajakirjaga?
•
Kuidas leida rahvusvaheliste kirjastuste kontaktandmeid,
autorijuhiseid?
Nendele küsimustele aitab leida vastust
bibliograafiline ajakirjade andmebaas Ulrich's Web
Slide 72
Ulrich’s Web
•
andmebaas võimaldab erinevaid perioodilisi väljaandeid
identifitseerida ja võrrelda,
•
leida kirjastuste kontaktandmeid ja ajakirjade hindu,
•
teha kindlaks, kas huvipakkuv ajakiri on eelretsenseeritud,
•
millises rahvusvahelises andmebaasis ajakiri kajastub,
•
kui suur on tema mõjufaktor jne.
Slide 73
Ulrich’s Web
Slide 74
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
vaata edasi
Slide 75
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
kitsenda
Slide 76
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
näide 1
Slide 77
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
näide 2
Ulrich’s Web
Slide 78
Web of Science
viiteandmebaasid
Slide 79
Artikkel X autori Q poolt
Slide 80
Artikkel X autori Q poolt
Slide 81
Artikkel X autori Q poolt
Artikli kaudu jõuab ajakirja mõjufaktorini
Slide 82
Artiklid, mis viitavad autorile Q
Slide 83
Artiklid, mis viitavad autorile Q
Kõik artiklid, mis viitavad autorile Q
Kõik artiklid, mis viitavad artiklile X
Slide 84
Raamatukogu
•
Miks on raamatukogu kasulik,
miks on raamatukogu vajalik?
•
Raamatukogus
- on ressursid ja võimalused
- leiab täiendava materjali.
Slide 85
TTÜ Raamatukogu
TTÜR
www.ttu.ee/raamatukogu
leiad ka:
www.ttu.ee
Raamatukogu
TTÜ
Slide 86
TTÜ Raamatukogu
otsivõimalused
Slide 87
Teaduskonnale
•
•
•
•
•
•
TTÜR
Teadusajakirjad, publitseerimine,
evalveerimine
Andmebaasid ainevaldkonniti
Kaugtöö
RVL
Ainespetsialistid
Abiinfo
Slide 88
„Kaugtöö“
TTÜ infotehnoloogia osakonna teenus
võimaldab ülikooli töötajail ja üliõpilastel
VPN - kaugtöö-portaali kaudu kasutada
raamatukogu andmebaaside täistekste
ka väljaspool ülikooli võrku.
Küsimuste ja
probleemide korral
aitab:
IT HelpDesk
(620) 3333
[email protected]
Slide 89
Kokkuvõtteks
TTÜ Raamatukogu – www.ttu.ee/raamatukogu
Erialainfo - vali oma teaduskond.
„Kaugtöö“
- kasuta kaugtööportaali kaudu raamatukogu
andmebaaside täistekste ka väljaspool ülikooli võrku.
Kindlasti tasub proovida mitut artiklite andmebaasi,
kuna erinevad andmebaasid sisaldavad erinevaid ajakirju
isegi ühes ainevaldkonnas.
Kasuta RVL teenust, kui puudub juurdepääs allikatele.
Eesti Teadusinfosüsteemiga (ETIS) seotud küsimustega
on soovitav pöörduda bibliograafiaosakonda (5. k., XI-515).
ETIS-e spetsialist on Katrin Bobrov.
Slide 90
Kui vajad koolitust
või tekivad küsimused,
pöördu
[email protected]
INFOOTSIOSKUSED
loeng
Tallinn
2013
Liidia Šeina
[email protected]
620 3554
Slide 2
Teemad
(sisaldavad aktiivseid linke -
•
Info käsitlemisega seotud teadmised ja oskused
•
Teadusajakirjade tunnused ja mõjufaktor
•
E-ajakirjad A-to-Z
•
Teaduslikud artiklid
•
Andmebaasid
•
Publitseerimine
•
TTÜ Raamatukogu
)
Slide 3
Info käsitlemisega seotud teadmised
ja oskused
Slide 4
Infokirjaoskus on …
•
infovajaduse tunnetamine,
•
sobilike infoallikate määratlemine,
•
infoallikate leidmine ja valik,
•
informatsiooni ja infoallikate hindamine,
•
leitud informatsiooni korrastamine,
•
informatsiooni ja infoallikate kasutamine
ülesande täitmiseks.
Slide 5
Infootsingu strateegia
• Sirvimine - mingi hulga dokumentide läbilehitsemine, et leida
päringule vastust.
• Kiirotsing - ühekordne sõnaotsing, mille tulemusena saadakse
mõned relevantsed dokumendid.
• Ploki ehitamine ehk analüütiline strateegia - tehakse kindlaks
peamised otsinguks vajalikud mõistete või teemade grupid ning
kombineeritakse neid Boole’i loogikaga (AND, OR, NOT),
kuni jõutakse soovitud tulemuseni.
• Pärlotsing
-
alustatakse täpseima/kitsama termini (nn pärli)
järgi otsimist ja seejärel laiendatakse otsingut
vastavalt saadud tulemustele.
Slide 6
Infootsingu taktika
•
Uurimisteema sõnastamine ja eesmärgi määratlemine.
•
Millist informatsiooni ma juba oman uuritava teema
kohta?
•
Kas informatsioon peab olema uus või olen huvitatud
ka vanematest dokumentidest?
•
Märksõnade valimine.
Slide 7
Teosta otsing erinevates andmebaasides
• Proovi läbi võimalikult palju erinevaid otsiprofiile.
• Erinevates infoallikates võib kasutusel olla erinev
terminoloogia.
• Erialaandmebaasides kasuta teemaspetsiifilisi
märksõnu, multidistsiplinaarsetes andmebaasides
üldiseid märksõnu.
Slide 8
Stop sõnad
Stop sõnad on sageli kasutatavad tavasõnad,
mis esinevad andmebaasi kirjes, artikli täistekstis
või veebilehel ja need on:
a, an, the, in, of, on, are, be, if, into, which.
NB!
Mõnedes andmebaasides stop sõnu otsingul arvesse ei võeta.
Slide 9
Fraasiotsing
Erinevad andmebaasid interpreteerivad fraasiotsingut erinevalt
ja tulemused on erinevad.
•
•
•
•
Enamik andmebaase otsivad fraasina sõnu, mis on sisestatud
üksteise järel.
Osa andmebaase panevad märksõnade vahele automaatselt
operaatori AND tingimusel, et need mõlemad sõnad on
tulemuses esitatud, kuid mitte tingimata üksteise järel.
Jutumärkide ( „“ ) kasutamine märksõnade ümber („transport
logistics“) on meetod, et andmebaas otsiks neid fraasina
(mitte kõik andmebaasid ei kasuta seda meetodit).
Fraasiotsingut on lihtne teha kasutades kompleks- või
laiendatud otsingut : Advanced või Guided search, kus on
olemas vastav valikuvõimalus fraasiotsinguks.
Slide 10
Sõna katkestamine
Sõna katkestamine on tehnika, mis võimaldab otsida
erinevaid sõnalõppe ja kirjaviise korraga.
•
Kasutades tärni (*) sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna
eri vorme (näiteks: employ*, saad vastusesse ka employment,
employer, employee).
•
Kasutades küsimärki (?) või tärni (*) sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme (colo?r , leitakse nii color
kui colour, wom?n , leitakse nii women kui woman)
•
Katkestamissümbolid on erinevates andmebaasides erinevad.
Kõige enam kasutatakse sümboleid *, !, ? või #.
•
Kasuta andmebaasi abiinfot Help - leiad õiged sümbolid.
Slide 11
Loogikaoperaatorid
Vaata lisaks
Otsisõnade kombineerimiseks kasuta loogikaoperaatoreid.
AND
OR
NOT
kirjes peavad esinema
kirjes peab esinema
kirjes ei tohi esineda
vähemalt üks otsisõnadest
operaatorile järgnev otsisõna
kõik otsisõnad
Boole`i operaatorid kujundavad andmebaasi otsingu matemaatilise loogika,
neid kasutatakse otsitulemuste piiramiseks (and),
otsitulemuste laiendamiseks (or)
või kitsendamiseks (not).
Slide 12
Otsivõimalused
Slide 13
Üldised põhimõtted infootsingu läbiviimiseks
•
Kasuta jutumärke fraasiotsingul.
•
Kasuta kärpimismärki (*) mitmuse ja erinevate sõnavormide
leidmiseks.
•
Kasuta otsiprofiili koostamiseks Boole`i operaatoreid
AND, OR, NOT.
•
Kasuta sünonüüme ja pane nende vahele OR
•
OR kasutamisel sünonüümide sisestamisel tuleb need
panna sulgudesse.
•
Kui saad palju vastuseid, kasuta sõna AND asemel SAME ,
siis leitakse otsisõnad samas lauses.
Slide 14
Otsitulemuste ja leitud allikate hindamine
•
Kui palju relevantseid tulemusi saadi.
•
Tulemuste vastavus teemale.
•
Kas dokumendid on kättesaadavad.
•
Autorite tuntus ja ajakirja teaduslikkus.
•
Kui relevantseid tulemusi on palju, kitsenda otsingut
ajavahemiku, keele või dokumendi tüübiga.
•
Sageli tuleb infootsingu hindamise järel muuta otsiprofiili ja teha uus otsing.
NB! Kui juurdepääs allika täistekstile puudub, telli see RVL kaudu!
Slide 15
Viitamine
Viitamissüsteeme on palju.
Viited peavad sisaldama kogu vajalikku infot
artikli leidmiseks:
•
autori nimi,
•
artikli pealkiri,
•
ajakirja nimetus,
•
ilmumise aasta,
•
ajakirja köide,
•
ajakirja number,
•
lk. numbrid.
Slide 16
Viitamine
Vaata lisaks
• Millele on vaja viidata?
Uued teooriad, ideed, faktid, joonised, statistika.
• Millele ei ole vaja viidata?
Käibefraasid, üldlevinud faktid.
NB! Kui ei tea, kas tegemist on üldlevinud väitega
või mitte, on parem viidata leitud allikale!
• Kust ma leian viiteid oma tööde kohta?
Viitamise andmebaasid : Web of Science, Scopus.
Slide 17
Märksõnad
Ükskõik millist infoallikat kasutada -
(e-kataloog ESTER, andmebaasid, Internet...),
otsingu edukuse tagavad õigesti valitud otsisõnad.
Slide 18
Märksõnade valimisel arvesta
•
sünonüüme ja seotud sõnu
( head väärtpaberid – blue chip, blue chip stocks, gilt
edged securities, gilt-edged stocks, first class papers,
gilts, top-grade securities ),
•
sõnade ainsust ja mitmust, sõnade erinevaid vorme
( organization* – organizational, organizationally )
•
õigekirja (ameerika / briti)
( organisation / organization ),
•
akronüüme ja lühendeid
( HRM / human resource management )
Slide 19
Grupeeri märksõnad
•
Üldised märksõnad.
•
Teemaspetsiifilised märksõnad, mille abil on
võimalik otsingut laiendada ja kitsendada.
•
Välista soovimatud märksõnad, nii on võimalik
otsingut täpsustada.
Slide 20
Vabalt valitud märksõnad
sõnad tavakeeles, mis iseloomustavad sinu
teemat – hea algus infootsinguks
Tesaurus
“kontrollitud sõnastik”, mis kirjeldab ja
iseloomustab iga allikat (raamat,
ajakirjaartikkel) andmebaasis
Märksõnade leidmiseks kasuta …
• erialateatmeteoseid,
kõige paindlikum
otsimeetod – võimaldab
kombineerida otsingut
sõnastikke,
käsiraamatuid,
vähem paindlikum
otsimeetod – on vaja teada
täpset tesauruse terminit
• õpikuid, andmebaaside indekseid ja tesauruseid,
andmebaas otsib sõna igast väljast
• interneti otsimootoreid, andmebaas otsib sõna ainult tesauruse või
deskriptori väljast, kus esitatakse kõige
sõnad
• kogu kokku sünonüümid,relevantsemad
seotud terminid,
kitsamad
ja laiemad terminid vastava teema kohta.
võib saada väga palju või väga vähe vastuseid
kui on palju vastuseid – on võimalik kasutada
laiema ainevaldkonna alajaotusi, et
keskenduda ühele aspektile
Andmebaasi tesaurus on märksõnastik,
mis peale märksõnade sisaldab ka ekvivalentseid
kasutusreegleid
.
võib saada paljutermineid,
mitterelevantseidvastastikseoseid
vastuseid
vastused on ja
tavaliselt
väga relevantsed
Slide 21
Märksõna otsing ESTER’is
http://tallinn.ester.ee
ava
„Eesti märksõnastik“ (EMS) on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik
raamatute, perioodikaväljaannete, artiklite, nootide, helisalvestiste, kaartide jm teavikute
eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks.
Otsitulemused: e-kataloogis ESTER, artiklite andmebaasis ISE ja Google`is
Slide 22
Teadusajakirjade tunnused ja
mõjufaktor
Slide 23
Teadusajakirjad
vaata lisaks
• Ajakiri on eelretsenseeritav.
• Ajakirjal on ISSN number – ajakirja identifitseerimist
võimaldav rahvusvaheline standardnumber.
• Ajakirjal on rahvusvaheline toimetuskolleegium ja
rahvusvaheline levik.
• Ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste,
akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste poolt.
•
Teadusajakirjas ei avaldata kommertsreklaami.
Slide 24
Teadusajakirjad ja ETIS
vaata lisaks
ava
Eesti Teadusinfosüsteemiga ETIS seotud küsimustega
on soovitav pöörduda bibliograafiaosakonda 5. korrusel, XI-515.
ETIS-e spetsialist on Katrin Bobrov
620 3551
[email protected]
Slide 25
Ajakirja mõjufaktor
•
impact faktor - IF
Ajakirja mõjufaktori võttis kasutusele Eugene Garfield,
et hõlbustada ajakirjade valimist Web of Science andmebaasi.
•
Mõjufaktori arvutamise aluseks on viited.
•
Artikli viidete arv näitab, kui mõjukas on autor ning kui
oluline on artikkel konkreetses teadusvaldkonnas.
•
Mõjufaktor näitab, kui suur on keskmine viitamiste arv
mingi ajakirja artiklitele mingi ajaperioodi jooksul.
•
Viitamisperiood on üks aasta ja ilmumisperiood sellele
eelnevad kaks aastat.
Slide 26
Ajakirja mõjufaktor
impact faktor - IF
Andmebaas Journal Citation Report (JCR)
• Sisaldab infot ca 8,000 ajakirja kohta:
- JCR Science Edition ca 6,500 ajakirja
- JCR Social Sciences ca 1,900 ajakirja
• IF on võimalik määrata viimase 5 aasta jooksul
ilmunud ajakirjadel (jooksev aasta välja arvatud).
• Ajakirjal on IF, kui ta on andmebaasis olnud 3 aastat.
Slide 27
Ajakirja mõjufaktor
Web of Knowledge
Slide 28
Ajakirja mõjufaktor
ajakirja otsing
Slide 29
Ajakirja Oil Shale mõjufaktor
ajakirja otsing
Slide 30
Ajakirja Oil Shale IF 2011.a.
ajakirja mõjufaktor
Slide 31
Ajakirja Oil Shale IF 2011.a.
mõjufaktori arvutamine
Slide 32
Eesti ajakirjade esindatus andmebaasis JCR
JCR Science Edition
- Oil Shale, alates 1994. a.
- Estonian Journal of Earth Sciences, alates 2007. a.
- Proceedings of the Estonian Academy of Sciences,
alates 2008. a.
JCR Social Sciences Edition
- Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat,
alates 2008. a.
- Estonian Journal of Archaeology, alates 2008. a.
- Folklore, alates 2011. a.
- Linguistica Uralica, alates 2008. a.
- TRAMES-Journal of the Humanities and Social Sciences,
alates 2008. a.
Slide 33
Ajakirja mõjufaktor
ava
vaata lisaks
ava
Slide 34
E-ajakirjad A-to-Z
Slide 35
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
A-to-Z on EBSCO e-ajakirjade haldamise süsteem,
mis koondab ühte nimestikku kõik elektroonilised ajakirjad,
millele raamatukogu on ostnud juurdepääsu
erinevatelt vahendajatelt.
Slide 36
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
• Elektroonilised ajakirjad ja raamatud, mille täistekstid
on avatud TTÜ arvutivõrgus.
• Organiseeritud tähestikuliselt ja ainevaldkondade järgi.
• Iga nimetuse juures antakse teada, millises andmebaasis
otsitav sisaldub ja mis ajast mis ajani on täistekstid
kättesaadavad (embargo – täisteksti keeluaeg).
• Andmebaasi nimetuselt on võimalik linkida vastava
ajakirja aastakäikudele või raamatu täistekstile.
Slide 37
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
tähestikuline
sirvimine
ainevaldkonnad
vali ajakiri või raamat
andmebaas,
kus otsitav
sisaldub
raamat
Slide 38
E-ajakirjad A-to-Z
A-to-Z
• Oled leidnud huvitava artikli, mille täistekst ei ole
veebis vabalt kättesaadav.
• Teada on artikli autor, pealkiri ja info ajakirja kohta:
ajakirja nimetus, aasta, köide, number ja artikli
leheküljed.
• A-to-Z aitab kindlaks teha, millise andmebaasi
vahendusel on ajakiri kättesaadav.
Slide 39
E-ajakirjad A-to-Z
näide
A-to-Z
Slide 40
E-ajakirjad A-to-Z
näide
A-to-Z
Slide 41
Teaduslikud artiklid
Slide 42
Miks peaks kasutama artikleid?
• Artikkel on tavaliselt esimene koht, kus
diskuteeritakse uue uurimisteema või probleemi üle.
• Artikleid leidub paljudes väljaannetes: ajakirjades,
ajalehtedes, raamatute peatükkides, konverentsimaterjalides, reklaamides.
Slide 43
Teadusliku artikli tunnused
• Artikkel sisaldab midagi uut ja esmakordset.
• Avaldatakse uurimustöö käik ja tehakse kättesaadavaks selle tulemused.
• Artiklid on pikad, keel on erialane.
• Artiklid sisaldavad tabeleid, jooniseid, valemeid.
• Artikli juurde kuulub referaat e. sisukokkuvõte
(abstract).
• Artikli lõpus on kasutatud kirjanduse nimestik.
Slide 44
Teadusartiklid on eelretsenseeritud
(peer-reviewed, refereed)
•
Artikli on läbi lugenud 2-3 sõltumatut eksperti
(sama valdkonna teadlased).
•
Eksperdid annavad hinnangu:
- artikli kvaliteedile,
- tasemele,
- originaalsusele.
Slide 45
Teadusartikli ülesehitus
vaata lisaks
• Andmed autori kohta - millise ülikooli või teadusasutusega
on autor seotud, tema kontaktandmed (Author Affiliation).
• Artikli sisukokkuvõte (Abstract).
•
Märksõnad (Keywords).
•
Töö eesmärk (Purpose, Aim).
•
Uurimismaterjal (Materials, Data).
•
Metoodika (Methods).
•
Tulemused (Results).
• Arutelu (Discussion).
•
Kasutatud allikate loetelu (References).
Slide 46
Artikli täisteksti kättesaadavus
Enamikus TTÜ raamatukogu andmebaasides
näitavad täisteksti olemasolu lingid
Full text, HTML või PDF
Linkserver SFX
Linkserveri SFX põhiülesandeks on pakkuda
linkimisteenuseid infootsingus leitud allikatele.
Slide 47
Linkserver SFX
vaata edasi
Slide 48
Andmebaasid
Andmebaas on elektrooniliselt salvestatud
ühise kasutajaliidese ja tarkvaraga andmekogum
informatsiooni taasesituseks (otsimiseks) ja
kasutamiseks.
Slide 49
Andmebaaside sisu
•
Andmebaasid sisaldavad andmeid teaduslikest
uurimistöödest, tehnoloogiatest, patentidest,
seadustest, turust, koostööpartneritest jm.
• Andmebaasid võivad kajastada mitut erinevat
ainevaldkonda või keskenduda ühele alale
Slide 50
Andmebaaside tüübid
•
Bibliograafilised, referaat- ja viiteandmebaasid
sisaldavad kirjeid ajakirjade artiklitest, teadustööde
aruannetest, raamatutest, konverentsimaterjalidest jne.
•
Faktiandmebaasid annavad otsese vastuse küsimusele
(keemilised valemid või spektrid, firmade aadressid,
telefoninumbrid).
•
Täistekstandmebaasid sisaldavad ajakirjade, ajalehtede
ja raamatute originaalteksti, seaduste kogusid, sõnaraamatuid.
•
Segavariant, kus bibliograafilises andmebaasis on lingid
täistekstidele, mis avanevad ajakirjade kaudu, milledele
raamatukogu on ostnud juurdepääsu.
Slide 51
Andmebaaside jaotus
Slide 52
Sign In
Registreeri end andmebaasi personaalseks
kasutajaks.
•
•
•
Saad oma otsinguid salvestada.
Saadetakse e-postiga huvipakkuva(te) ajakirja(de)
sisukordi.
Saadetakse informatsiooni andmebaasi lisandunud
uutest artiklitest sinu poolt valitud märksõna kohta
- Alert teenus.
Slide 53
Sign In
EBSCOhost Web
Slide 54
EBSCOhost Web
Mugav kasutada ka väljaspool TTÜ arvutivõrku
paroolid saab
infokonsultandilt
NB! Kasutades andmebaasi väljaspool ülikooli võrku on juurdepääs
ainult EBSCO täistekstidele, ristviited teistesse andmebaasidesse
ei toimi.
Slide 55
EBSCOhost Web
näiteks
Täistekst ei avane
Slide 56
EBSCOhost Web
otsivõimalused
• Lihtotsing (basic, quick) – andmebaasi esilehel
• Liitotsing (advanced, guided)
• Visual Search - soovitatakse väheste kogemustega
otsingute tegijatele.
Slide 57
EBSCOhost Web
märksõna - logistics
lihtotsing
Slide 58
EBSCOhost Web
limiteerime
kinnitame valiku
lihtotsing
Slide 59
EBSCOhost Web
vaata edasi
lihtotsing
Slide 60
EBSCOhost Web
lihtotsing
kitsenda
Slide 61
EBSCOhost Web
otsingu kitsendamise tulemus
lihtotsing
Slide 62
EBSCOhost Web
Boole’i
operaatorid
kompleksotsing
Slide 63
EBSCOhost Web
Visual Search
•
Visual Search - soovitatakse väheste
kogemustega, esimeste otsingute tegijatele.
•
Pakub ideid otsingu täpsustamiseks.
Slide 64
EBSCOhost Web
Visual Search
näide 1
vaata edasi
Slide 65
EBSCOhost Web
näide 1
Visual Search
Slide 66
EBSCOhost Web
näide 2
Visual Search
Slide 67
NB! Kui täistekst ei avane
näide 2
kontrolli A-to-Z’st
Slide 68
NB! Kui täistekst ei avane
A-to-Z
täistekst
Slide 69
NB! Kui täistekst ei avane
A-to-Z
juurdepääs
piiratud
avaneb
täistekst
Slide 70
Publitseerimine
Slide 71
Mida on kasulik teada seoses publitseerimisega
•
Kuidas teha kindlaks, millistes rahvusvahelistes andmebaasides ajakiri kajastub?
•
Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on eelretsenseeritud
(peer- refereed) teadusajakirjaga?
•
Kuidas leida rahvusvaheliste kirjastuste kontaktandmeid,
autorijuhiseid?
Nendele küsimustele aitab leida vastust
bibliograafiline ajakirjade andmebaas Ulrich's Web
Slide 72
Ulrich’s Web
•
andmebaas võimaldab erinevaid perioodilisi väljaandeid
identifitseerida ja võrrelda,
•
leida kirjastuste kontaktandmeid ja ajakirjade hindu,
•
teha kindlaks, kas huvipakkuv ajakiri on eelretsenseeritud,
•
millises rahvusvahelises andmebaasis ajakiri kajastub,
•
kui suur on tema mõjufaktor jne.
Slide 73
Ulrich’s Web
Slide 74
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
vaata edasi
Slide 75
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
kitsenda
Slide 76
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
Ulrich’s Web
näide 1
Slide 77
Eestis väljaantavad teadusajakirjad
näide 2
Ulrich’s Web
Slide 78
Web of Science
viiteandmebaasid
Slide 79
Artikkel X autori Q poolt
Slide 80
Artikkel X autori Q poolt
Slide 81
Artikkel X autori Q poolt
Artikli kaudu jõuab ajakirja mõjufaktorini
Slide 82
Artiklid, mis viitavad autorile Q
Slide 83
Artiklid, mis viitavad autorile Q
Kõik artiklid, mis viitavad autorile Q
Kõik artiklid, mis viitavad artiklile X
Slide 84
Raamatukogu
•
Miks on raamatukogu kasulik,
miks on raamatukogu vajalik?
•
Raamatukogus
- on ressursid ja võimalused
- leiab täiendava materjali.
Slide 85
TTÜ Raamatukogu
TTÜR
www.ttu.ee/raamatukogu
leiad ka:
www.ttu.ee
Raamatukogu
TTÜ
Slide 86
TTÜ Raamatukogu
otsivõimalused
Slide 87
Teaduskonnale
•
•
•
•
•
•
TTÜR
Teadusajakirjad, publitseerimine,
evalveerimine
Andmebaasid ainevaldkonniti
Kaugtöö
RVL
Ainespetsialistid
Abiinfo
Slide 88
„Kaugtöö“
TTÜ infotehnoloogia osakonna teenus
võimaldab ülikooli töötajail ja üliõpilastel
VPN - kaugtöö-portaali kaudu kasutada
raamatukogu andmebaaside täistekste
ka väljaspool ülikooli võrku.
Küsimuste ja
probleemide korral
aitab:
IT HelpDesk
(620) 3333
[email protected]
Slide 89
Kokkuvõtteks
TTÜ Raamatukogu – www.ttu.ee/raamatukogu
Erialainfo - vali oma teaduskond.
„Kaugtöö“
- kasuta kaugtööportaali kaudu raamatukogu
andmebaaside täistekste ka väljaspool ülikooli võrku.
Kindlasti tasub proovida mitut artiklite andmebaasi,
kuna erinevad andmebaasid sisaldavad erinevaid ajakirju
isegi ühes ainevaldkonnas.
Kasuta RVL teenust, kui puudub juurdepääs allikatele.
Eesti Teadusinfosüsteemiga (ETIS) seotud küsimustega
on soovitav pöörduda bibliograafiaosakonda (5. k., XI-515).
ETIS-e spetsialist on Katrin Bobrov.
Slide 90
Kui vajad koolitust
või tekivad küsimused,
pöördu
[email protected]