Transcript Ettepanekud ja soovitused - Põllumajandusministeerium
Slide 1
Ettepanekud ja soovitused
põllumajandus- ja
metsmajandusmaa kasutamise
parandamiseks
Põllumajandusministeerium
28.08.2013
Slide 2
Keskkonna muutused
• Kliimamuutuse, loodusressursside efektiivse
kasutuse ja territoriaalse tasakaalu küsimused on
EL’is olulisel kohal
• Inimeste arv kasvab pidevalt
– sellega kaasneb suurem vajadus toidu järele
• Põllumajandusliku maa hulk väheneb pidevalt
• Konkurents senisele põllumajandusmaa
kasutamiseks kasvab.
• Tuleb kasutada võimalusi põllumajandusmaa
optimaalse kasutamise tagamiseks.
2
Slide 3
Maareform ja selle mõju
põllumajandusmaa kasutusele
• Iseseisvuse taastamisele järgnes maareformi
läbiviimine
– Eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad
suhted ümber peamiselt maa eraomandil
põhinevateks suheteks.
• Maareformi läbiviimine on muutnud maakasutust
(ka põllumajandusmaa kasutust)
• Maakasutuses mindi tagasi ennesõjaaegsesse
olukorda:
– Maareformi käigus jagati suured majandusüksused
väikesteks maaüksusteks
3
Slide 4
Maareform ja selle mõju
põllumajandusmaa kasutusele
• Maareformi käigus taastati ennesõjaaegne
maakasutus, mis tõi kaasa maakasutuse
killustatuse
– mõnel juhul suurenes maakasutuse killustatus veelgi,
mis on tingitud
• loodusliku situatsiooni muutustest
• maade jagamisest tagastamise või ka tagastamise ja
ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel
• Uuringud maakasutuse muutuste osas puuduvad
4
Slide 5
Peamised maakasutuse puudused
• Katastriüksused on väikesed
• Ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused
paiknevad hajutatult
• Katastriüksuste kuju on halb
– Need ei ole kompaktsed
– Esineb sisemist killustatust
– Katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange
kokku
• Puudub juurdepääs
5
Slide 6
Maade administreerimise süsteem
• Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud
poliitikat.
• Maaressursi otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat
ülevaadet
– maa seisundi kohta
• nt kas maa on kasutuses või kasutusest välja langenud
– maaga toimuvatest protsessidest
• nt mis toimub kasutusest väljalangenud maaga
• kas see võsastub ja kui kiiresti
– protsesse tingivatest asjaoludest
• nt miks jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja
• Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse
tingivate asjaolude kohta
– Sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel
• Ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid
6
Slide 7
Maade administreerimise süsteem
• Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne
ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema
–
–
–
–
iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes
ülevaade muutustest
analüüs toimunud muudatustest
töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele
• Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida:
– eesmärkides,
• mida soovitatakse saavutada
• millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada
• kuidas seda infot vahetada
• Vajadusel tuleb täiendada olemasolevate andmebaaside ja registrite sisu
– nt tuleks lisada maaparandussüsteemide registrisse kuivendussüsteemide
alade mullastiku andmed
• võimalus täpsemalt hinnata maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadust, mahtu
ja maksumust
7
Slide 8
Põllumajandusmaa kasutamine ja kaitse
• Maakasutust on võimalik suunata:
–
–
–
–
Regulatsioonidega
Planeeringutega
Maksustamisega
Toetustega
• Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku
kasutusse
– Kuidas seda tagada?
• Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ei ole üheselt selge
• Viljaka ehk siis väärtusliku põllumajandusmaa kaitse
– Üheks võimaluseks on jagada kogu haritav maa viljakuse ja
põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse
• õigusaktid peavad seda toetama
8
Slide 9
Maakasutuse suunamine maksustamise ja
toetuste abil
• Maksustamist ja toetusi võib kasutada eraldi või siis kombineeritult koos
• Enne rakendamist peavad olema selged eesmärgid, mida soovitakse
maksustamise või toetustega saavutada
• Pidev monitooring, kas liigutakse soovitavas suunas
– Kui ilmnevad mittesoovitavad tagajärjed, siis tuleb välja selgitada põhjused,
mis neid on tinginud
– Võimalusel tuleb muuta maksustamise või toetuste süsteemi
• Kas maksustada põllumajandusmaad turuväärtuse või kasutusväärtuse
alusel?
– Põllumajandusmaa turuväärtuse alusel maksustamine võib tuua kaasa selle
maa põllumajandusliku kasutusotstarbe muutmise mittepõllumajanduslikuks
• Kõrge turuväärtusega kaasnev kõrge maksukohustus võib õhutada maaomanikke maad
arendama ja seda kasutama mittepõllumajanduslikul otstarbel
– Teiseks võimaluseks on maksustada põllumajanduslikult kasutatavat maad
turuväärtuse alusel, aga alandada maksumäära.
• Maksustamise mõju maakasutusele vajab Eestis uurimist
9
Slide 10
Valglinnastumine
• Uusarendused on sageli rajatud viljakale põllumajandusmaale.
• Äärelinnade maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt
detailplaneeringuid, millest aga pooled on realiseerimata.
• Linnalähedased arendused võivad viia põllumajandusmaa välja
tootmisest nii otseselt kui kaudselt
• Valglinnastumise vältimiseks tuleb parandada planeerimisega
seotud tegevusi
• Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu
– väärtusliku maa ja mullastiku kaitsele
– olemasolevatele maaparandussüsteemidele
• Maaelu suunamiseks tuleks koostada vastavad teemaplaneeringud
– Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid,
maaparandussüsteemid, jne) seonduv
10
Slide 11
Maakorraldus
• Maakorraldus ja ümberkruntimine on spetsiifiline abinõu, mis aitab
liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku
majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole.
– paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust ja maade haldamist
eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks
• Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju,
muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale
kasutusele.
• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise
kulusid.
• Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes
põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid,
ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi
– Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset
abivahendit maaelu arengu küsimustes
11
Slide 12
Uuringu kokkuvõte
•
•
Erinevates registrites olevad andmed erinevad nii sisu kui ka täpsuse poolest
Olemasolevate andmetega on võimalik teha väga erineva sisuga päringuid ja saada
täiendavat teavet:
– Õige/vajaliku tulemuse saamiseks peab selgelt sõnastama küsimused, millele vastust
soovitakse saada
•
Erinevates registrites on ruumiandmed erineva täpsusega
– objektid ei lange kaardil kokku
•
•
Põllumajanduslike terminite ja mõistete defineerimisel lähtuvad erinevad
ametkonnad oma tegevuse eesmärkidest.
Põllumajanduskõlvikute tegeliku kasutamise uurimine näitas, et haritava maa
võsastumine testaladel ei ole väga ulatuslik.
– Vajalik on uurida võsastumise põhjuseid
•
•
•
•
Põllumajandusmaa pind ekspertarvamuste kohaselt lähiaastatel ei vähene
Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse
seisundi ja kasutamise kohta.
Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni.
Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu kõikidele
erinevatele komponentidele
– et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist
12
Slide 13
13
Ettepanekud ja soovitused
põllumajandus- ja
metsmajandusmaa kasutamise
parandamiseks
Põllumajandusministeerium
28.08.2013
Slide 2
Keskkonna muutused
• Kliimamuutuse, loodusressursside efektiivse
kasutuse ja territoriaalse tasakaalu küsimused on
EL’is olulisel kohal
• Inimeste arv kasvab pidevalt
– sellega kaasneb suurem vajadus toidu järele
• Põllumajandusliku maa hulk väheneb pidevalt
• Konkurents senisele põllumajandusmaa
kasutamiseks kasvab.
• Tuleb kasutada võimalusi põllumajandusmaa
optimaalse kasutamise tagamiseks.
2
Slide 3
Maareform ja selle mõju
põllumajandusmaa kasutusele
• Iseseisvuse taastamisele järgnes maareformi
läbiviimine
– Eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad
suhted ümber peamiselt maa eraomandil
põhinevateks suheteks.
• Maareformi läbiviimine on muutnud maakasutust
(ka põllumajandusmaa kasutust)
• Maakasutuses mindi tagasi ennesõjaaegsesse
olukorda:
– Maareformi käigus jagati suured majandusüksused
väikesteks maaüksusteks
3
Slide 4
Maareform ja selle mõju
põllumajandusmaa kasutusele
• Maareformi käigus taastati ennesõjaaegne
maakasutus, mis tõi kaasa maakasutuse
killustatuse
– mõnel juhul suurenes maakasutuse killustatus veelgi,
mis on tingitud
• loodusliku situatsiooni muutustest
• maade jagamisest tagastamise või ka tagastamise ja
ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel
• Uuringud maakasutuse muutuste osas puuduvad
4
Slide 5
Peamised maakasutuse puudused
• Katastriüksused on väikesed
• Ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused
paiknevad hajutatult
• Katastriüksuste kuju on halb
– Need ei ole kompaktsed
– Esineb sisemist killustatust
– Katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange
kokku
• Puudub juurdepääs
5
Slide 6
Maade administreerimise süsteem
• Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud
poliitikat.
• Maaressursi otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat
ülevaadet
– maa seisundi kohta
• nt kas maa on kasutuses või kasutusest välja langenud
– maaga toimuvatest protsessidest
• nt mis toimub kasutusest väljalangenud maaga
• kas see võsastub ja kui kiiresti
– protsesse tingivatest asjaoludest
• nt miks jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja
• Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse
tingivate asjaolude kohta
– Sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel
• Ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid
6
Slide 7
Maade administreerimise süsteem
• Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne
ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema
–
–
–
–
iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes
ülevaade muutustest
analüüs toimunud muudatustest
töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele
• Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida:
– eesmärkides,
• mida soovitatakse saavutada
• millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada
• kuidas seda infot vahetada
• Vajadusel tuleb täiendada olemasolevate andmebaaside ja registrite sisu
– nt tuleks lisada maaparandussüsteemide registrisse kuivendussüsteemide
alade mullastiku andmed
• võimalus täpsemalt hinnata maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadust, mahtu
ja maksumust
7
Slide 8
Põllumajandusmaa kasutamine ja kaitse
• Maakasutust on võimalik suunata:
–
–
–
–
Regulatsioonidega
Planeeringutega
Maksustamisega
Toetustega
• Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku
kasutusse
– Kuidas seda tagada?
• Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ei ole üheselt selge
• Viljaka ehk siis väärtusliku põllumajandusmaa kaitse
– Üheks võimaluseks on jagada kogu haritav maa viljakuse ja
põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse
• õigusaktid peavad seda toetama
8
Slide 9
Maakasutuse suunamine maksustamise ja
toetuste abil
• Maksustamist ja toetusi võib kasutada eraldi või siis kombineeritult koos
• Enne rakendamist peavad olema selged eesmärgid, mida soovitakse
maksustamise või toetustega saavutada
• Pidev monitooring, kas liigutakse soovitavas suunas
– Kui ilmnevad mittesoovitavad tagajärjed, siis tuleb välja selgitada põhjused,
mis neid on tinginud
– Võimalusel tuleb muuta maksustamise või toetuste süsteemi
• Kas maksustada põllumajandusmaad turuväärtuse või kasutusväärtuse
alusel?
– Põllumajandusmaa turuväärtuse alusel maksustamine võib tuua kaasa selle
maa põllumajandusliku kasutusotstarbe muutmise mittepõllumajanduslikuks
• Kõrge turuväärtusega kaasnev kõrge maksukohustus võib õhutada maaomanikke maad
arendama ja seda kasutama mittepõllumajanduslikul otstarbel
– Teiseks võimaluseks on maksustada põllumajanduslikult kasutatavat maad
turuväärtuse alusel, aga alandada maksumäära.
• Maksustamise mõju maakasutusele vajab Eestis uurimist
9
Slide 10
Valglinnastumine
• Uusarendused on sageli rajatud viljakale põllumajandusmaale.
• Äärelinnade maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt
detailplaneeringuid, millest aga pooled on realiseerimata.
• Linnalähedased arendused võivad viia põllumajandusmaa välja
tootmisest nii otseselt kui kaudselt
• Valglinnastumise vältimiseks tuleb parandada planeerimisega
seotud tegevusi
• Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu
– väärtusliku maa ja mullastiku kaitsele
– olemasolevatele maaparandussüsteemidele
• Maaelu suunamiseks tuleks koostada vastavad teemaplaneeringud
– Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid,
maaparandussüsteemid, jne) seonduv
10
Slide 11
Maakorraldus
• Maakorraldus ja ümberkruntimine on spetsiifiline abinõu, mis aitab
liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku
majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole.
– paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust ja maade haldamist
eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks
• Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju,
muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale
kasutusele.
• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise
kulusid.
• Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes
põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid,
ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi
– Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset
abivahendit maaelu arengu küsimustes
11
Slide 12
Uuringu kokkuvõte
•
•
Erinevates registrites olevad andmed erinevad nii sisu kui ka täpsuse poolest
Olemasolevate andmetega on võimalik teha väga erineva sisuga päringuid ja saada
täiendavat teavet:
– Õige/vajaliku tulemuse saamiseks peab selgelt sõnastama küsimused, millele vastust
soovitakse saada
•
Erinevates registrites on ruumiandmed erineva täpsusega
– objektid ei lange kaardil kokku
•
•
Põllumajanduslike terminite ja mõistete defineerimisel lähtuvad erinevad
ametkonnad oma tegevuse eesmärkidest.
Põllumajanduskõlvikute tegeliku kasutamise uurimine näitas, et haritava maa
võsastumine testaladel ei ole väga ulatuslik.
– Vajalik on uurida võsastumise põhjuseid
•
•
•
•
Põllumajandusmaa pind ekspertarvamuste kohaselt lähiaastatel ei vähene
Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse
seisundi ja kasutamise kohta.
Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni.
Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu kõikidele
erinevatele komponentidele
– et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist
12
Slide 13
13