Transcript 1 küünar

Füüsikalise looduskäsitluse alused
MÕÕTMINE
MÕÕTMINE

Mõõtmine

Mõõtühik

Mõõtetulemus
Mõõtmine

Vaatlus

Hüpotees

Eksperiment

Andmetöötlus

Järeldus
Mõõtmine


Otsene mõõtmine- füüsikalise suuruse väärtus
vahetult loetav mõõteriista skaalalt
Kaudne mõõtmine – mõõtetulemus leitakse
arvutamise teel otsemõõdetud suuruste kaudu
Mõõtmine

Mõõtmises peavad kehtima ranged kokkulepped

Mõõteseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13343121?leiaKehtiv

Mõõtesuurus- nähtuse, keha ja aine oluline omadus, mida
saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata

Mõõtevahend- tehniline vahend, mida kasutatakse
mõõtmiseks

Mõõteriist- vahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale
vahetult tajutaval kujul

Etalon- materiaalmõõt,mida kasutatakse teiste väärtuste
määratlemiseks

Ebakorrektse mõõtmise alusel esitatud
pretensioon on õigustühine.
Mõõtmine




pr.k. estalon – ideaalne hobune
Kalibreerimine- mõõteriista vea
kindlaksmääramine
Taatlemine- protseduur, kus võrreldakse riista
etalonide või täpsete taatlemisvahenditega
ning tehakse kindlaks, kas riist vastab
kehtivatele standarditele. (pannakse kleeps)
Näide. Bensiinijaamas 10 l + 0,2 l
Mõõtmine






1 toll – pöidla laius;
1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme
vaheline kaugus;
1 jalg – jalalaba pikkus;
1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud
sõrmeotstest kuni küünarnukini;
1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe.
Minevikus oli kombeks arvata, et üks süld
võrdub kolme küünra või kuue jalaga.
Praktiline töö



Mõõdame, kui mitu küünart, jalga või vaksa on
koolilaua pikkus.
Võrdleme mõõtmistulemusi pinginaabri
omadega.
Kasutades mõõtjoonlauda või mõõdulinti,
teeme kindlaks, kui mitme sentimeetriga võrdub
omaenda käe järgi määratud toll, vaks ja
küünar.
Vene pikkusmõõtude süsteem
(kuni 1917)

1 toll = 2,54 cm;

1 küünar = 12 verssokit = 21 tolli = 53,3 cm;

1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,7 cm;

1 süld = 3 arssinat = 2,13 m;

1 verst = 500 sülda = 1,067 km;

1 penikoorem = 7 versta = 7,468 km.
Kodune ülesanne


Leida,millal võeti Eestis kasutusele
meetermõõdustik
Leida, mille järgi võetakse põhiühikute etalonid
Rahvusvaheline mõõtühikute (SI)
süsteem

Põhiühikud

Pikkusühik 1 m
 Massiühik- 1 kg
 Ajaühik – 1 s
 Voolutugevuse ühik- 1 A
 Temperatuuri ühik – 1K
 Valgustugevuse ühik – 1cd (kandela)
 Ainehulga ühik – 1 mol
Eesliited

peta- P
1015

detsi-d
10 -1

tera- T
1012

senti-c
10 -2

giga-
10 9

milli- m
10 -3

mega- M
10 6

mikro-μ
10 -6

kilo- k
10 3

nano-n
10 -9

hekto-h
10 2

piko- p
10 -12

deka- da
10

femto-f
10 -15
G
Mõõteviga


Mõõtmisviga- pool
väiksemaist ühikust
l = 20 + 0,5 mm

Riistavead

Protseduurivead

Suuruse
muutlikusega seotud
(inimese pikkus)
Mõõtemääramatus

Mõõtmisviga- pool
väiksemaist ühikust

Määramatus ≠ viga

I = 20 mm (nüüd)

u(l) = 0,5 mm

Graafikule märgime
ristiga

Riistavead

Protseduurivead

Suuruse
muutlikusega seotud
(inimese pikkus)
Praktiline töö

Pikkuse mõõtmine

Klotsiga laua pikkus- 10 mõõtmist