Transcript TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE Elmo Pettai Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

TOOTMISE
AUTOMATISEERIMINE
Elmo Pettai
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
1. veebruar 2010
Kursuse nimetus ja koht erialas

Loengud ja praktikumid üliõpilastele aines





“Tootmise automatiseerimine” AAR040 ja
“Tootmise automatiseerimise erikursus” AAR070
Olemas õpik: Tootmise automatiseerimine
Automatiseerimise metoodika selgitamine
 nüüdisaegsete seisukohtade esitamine
 varemtehtud inseneritöö korduvkasutus
Eesti keelses on vähe automatiseerimise alast
õppematerjali

Abiks on internet : Automaatikavahendite tootjate ja
süsteemiintegraatorite kodulehed
Education in the scope of Industrial Automation and Mechatronics
Factory Automation
Dig Factory
ERP / MES
Mechatronics
Networking
CAD CAM CNC
Simulation
Safety
Basics
PLC
Pneumatics
Mechanics
Robotics
Electric
CNC
El Drives
Quality
Sensorics
Controller
Microcontroller
Software
Electronic
WEB
CIM / FMS
VR
C++
Toode



Toode – luuakse, koostatakse, pakendatakse ja
siis müüakse turul
Toode pannakse kokku ühest või mitmest
moodulist, komponendist ja elemendist
Toode – aineliste või mitteaineliste protsesside
teostamise tulemus


töödeldud materjal, seadmed, arvutiprogrammid,
kasutusjuhised) või toimingud ja protsessid ise
(teenused).
Toode on suunatud kliendile
Kvaliteet

Kvaliteet – toote või teenuse iseloomulike
omaduste (parameetrite) kogum, mille
struktuur ja väärtused rahuldavad kliendi
püstitatud või oletatavaid vajadusi
Tootmise automatiseerimine. Uute
tööstusrobotite rakendamine tootmisel
Uute tootmistehnoloogiate esitatud
väljakutsete lahtimõtestamine Eesti
ettevõtetes





Teadmistepõhise tootmise arendamine Eestis
Teadus ja tehnika astus aastatuhande
vahetusel järgmisse, uude (revolutsioonilisse?)
arenguetappi.
Päevakorral on toote koostamine suurtest
moodulitest.
Eesti keele kasutamine majanduse ühe olulise
arengumootorina. (Keel modelleerib mõistete tähendust)
Keele edasine areng. Terminite ja sümbolite
nüüdistähenduse selgitamine
Õppimise vormid:
1. Automatiseerimise aluste omandamine
iseseisvalt.
õpiku ja e-õppematerjalide abil
2. Tehnoloogia
tundmaõppimine
simulatsiooni abil
3. Praktiline laboritöö tegelike
seadmetega
15
LAN
10
9
5
8
7
12
6
1
2
3
13
14
11
1. Konveieri 3,0x0,50m tootepalettidega
Automatiseeritud valmistamissüsteemi pealtvaade
2. Toodete jaotusseade
3. Testimisseade
15
4. Robot (6 vabadusastmega), liigub CNC tööpinkide, puhver
konveieri ja toodete jaotusseadme vahel ning teenindab
neid
5. CNC freespink Mill 105
6. CNC treipink Turn 105
10
5
4
7. Koostemasin (station), mis on varustatud viie vabadusastmelise
tööstusrobotiga
8. Automaatladu AS/RS20
12
9. Sorteerimismasina ja konveieri vaheline eraldusseade
8
9
7
1
4
11
10. Toodete sorteerimismasin
11. Kvaliteedi visuaalse kontrolli süsteem
12. Puhverkonveier (CNC pinkide toorikud)
13. Eraldusseade II konveieri ja puurimisseadme (pingi) vahel
14. Puurimisseade (puurimistööjaam)
15. SCADA tööjaam operaatorile
6
2
13
3
14
Tootmise automatiseerimise labori sisseaseade paigutus
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, ruum 423
Projektori ekraan,2,5 m
Tahvel 120x180
Kõrge
kapp
Ruum
423
Madal
kapp
printer
Õppejõud
1. Conveyor system 3,0x0,50m
2. Distribution station
Laud 1
1400x750
Stend 2
Madal
seadmekapp
Laud 2
Stend 3
Kõrge
seadmekapp
Laud 3
3. Testing station
4. 6 axis robot with slide for CNC feeding
5. CNC milling machine Mill 105
Laud 4
Stend 5
Madal
seadmekapp
Laud 5
Stend 6
Kõrge
seadmekapp
Laud 6
Projektor
laes
6. CNC lathing machine Turn 105
7. Assembly with 5 axis robot station
Riided
8. AS/RS20 station
15
9. Handling station
10. Sorting station
10
5
8
7
9
11. Vision camera system
12
1
4
12. Buffering conveyors
13. Handling station II
11
6
2
13
3
14
14. Processing station
15. SCADA workstation
Kõrge
kapp
Automatiseeritud seadmete kirjeldamiseks
ja juhtimiseks tuleb luua, salvestada ning
kasutada mõisteid
Tüüpmõistel on täpselt kirjeldatud tähistus ja tähendus
Mõisteeksemplaril on sisulise väärtusega tähendus
Mõiste inimese peas
(ehk mõtteline tervik
ehk mõtteline süsteem)
Inimene näeb või tunnetab
muul viisil reaalseid asju ja
paneb oma mõtted teistele
esitamiseks paberile kirja
Tegelik asi või nähtus
(reaalne objekt)
Mõiste on sageli struktureeritud.
Mõiste komponendid on leitavad ka
rakendusprogrammide akendes
Inseneride vaheline mõtete vahetus ja
tähenduse kooskõlastamine toimub mudeli
abil (mõisteid kasutatakse tehniliste rakenduste kirjeldamisel)
Automatiseeritud süsteemi põhiosad
ja automatiseerimise astmed
Automatiseerimise astmel (A0) pole automaatseid
ülesandeid. Automaatika puudub. Kõike teeb inimene
Automatiseerimise astmel A(1) vabastatakse inimene
raske füüsilise töö tegemisest.
Masinale antakse energeetiline funktsioon (Energy) .
Inimese musklid asendatakse menhhaanilise ülekandega.
Automatiseerimistasemel A(2) vabastatakse
inimene protsessi ülesannete otsesest juhtimisest.
Inimeselt antakse masinale üle funktsioon, mida
nimetatakse osavuseks, väleduseks (Dexterity).
Automatiseerimistasemel (A3) toimub ühe
tehnoloogilise protsessi juhtimine automaatselt.
Masinale antakse üle usinus, hoolsus (Diligence).
Tehnoloogilise protsessi juhtimise kõrge kvaliteedi
tagamiseks antakse masinale üle hindamine ja
iseseisva otsustamise võime (Judgement)
Automatiseerimistasemel A(4) antakse inimeselt masinale üle
a) protsessi tegeliku seisundi (oleku) pidev mõõtmine ja
b) selle oleku võrdlemine teostushetkel püstitatud eesmärgiga ning
c) protsessi sihile jõudmiseks vajalike juhtimisotsuste teostamine
Automatiseerimistasemel A(5) antakse inimeselt
masinale üle valmistamise juhtimise optimeerimise
funktsioon, ehk mõõteväärtuste eesmärgipärane
hindamine (Evaluation).
Automatiseerimise kõrgeimad astmed

Iseõppimine eelnevast kogemusest.


Automatiseerimisaste A(6) masinad on võimelised
lahutama püstitatud (tekkinud) probleeme osadeks ja
nendele vastuseid leidma kasutades tehisintellekti
elemente ning ekspertsüsteeme (varasemat kogemust)
Arukas, mõistlik.

Automatiseerimisaste A(7) esindab järgmist
tehisintellekti taset, kus analüüsi tulemuste põhjal
pannakse kokku ja tehakse uusi veelgi suuremaid
otsuseid (induktiivseid otsuseid). Nende (vastavate)
otsuste alusel tehakse muudatusi valmistusseadmete
ehituses (koostises) ja juhtimises (juhtimisprogrammides)
Automatiseerimise kõrgeimad astmed

A(8) Loomisvõimeline masin.


Selle automatiseerimisetaseme seadmed suudavad
iseseisvalt hakkama saada ja on võimelised iseseisvalt
välja mõtlema ja projekteerima uusi tehnilisi
lahendusi. Inimese osalus on väike ja seisneb pigem
strateegilise ülesande püstituses.
A(9) Üleolek (Dominance).

Supermasin, mis valitseb ja käsutab teisi (masinaid ja
ka inimesi). Masin on peremees. Selliste tehniliste
lahendustega tegelevad praegu ulmekirjanikud
Kas seoses tootmise automatiseerimisega
võib nüüdisenergeetikas miski muutuda?




Elektrijaamades toodetavast (kaubanduslikus
mõttes) elektrienergiast kasutatakse 60 - 80%
elektriajamites
Elektrienergiat toodetakse praegu konkreetse
sihtaadressita ja selle edastus (ülekanne) võrgus
tarbijateni toimub elektriliinide kaudu konstantse
(standardse) pingega
Elektrienergia suunatakse tehases toote
valmistusseadmetesse jõumuundurite kaudu
Jõumuundureid (energiavooge) juhitakse
automatiseeritud juhtimissüsteemi abil vastavalt
toote valmistamise programmile
Concept

A concept is a declared elemental
operating thing of the mental system. It
is real (material) and its form can be
used as basis for modelling a behaviour
of a real-operating control or represent
a phenomenon of an energetic/physical
entity.
Concept


Concepts are internally complex and have a
structure.
General parts of the operating concept are
subject and object (or in other words source
and resource) which are “glued” together.

Suppose that a motion between these operating
parts is described with three major identifiers:
(logistic) content, (logic) name, (temporal) time
which values are represented with symbols
Concept, ehk mõiste


According to Ludwig Wittgenstein so-called
picture theory a picture as the model is
recognizable by human if it has identical
“logic form” with real objects
This means that subject part of a concept, for
example, that is created in our mind has
“spatial bindings” or “spatial membrane” to
the object part, for example, our memory.
Mõiste. Subjekti või objekti koostis
ja teostus ning nende ülesehitus
Mõiste graafiline kirjeldus esitatakse vähemalt 6 erineva vaatega
Liikumise sisu (content) väärtuste
l
Mõiste sisendi
ajadiagramm v=f(t, x, y, z, l)
y
(subjekti) mõju
andmeskeem
x
5D-objekti koostis:
süsteem,
moodul,
komponent,
element,
punkt,
ühendus
z
5D-objekti teostus:
protsess,
ülesanne,
töö,
tegevus,
toiming,
mateeria
Mõiste väljundi
(objekti) mõju
andmeskeem
v
Teostuse skeem ehk
funktsionaalne skeem
t
Mateeria geometriseerimine
Z
Inital point for the content
Source of the concept
The geographic
reference item
Origin of the
coordinate axis
system
Y
Resource of the concept
Final point for the content
Z-coordinate
Y-coordinate
X-coordinate
X
Me vajame oma mõtlemise ja mõistete
tähenduse selgemaks kirjeldamiseks
täiuslikumat raamsüsteemi



Viiemõõtmelise mõiste deklareerimine:
Piiritleme mõistes kolmemõõtmeline koostise ja ka
kolmemõõtmelise teostuse ning seome need omavahel lahutamatuks tervikuks
The opeing symbol
for name (source)
The initial geographic
point for content (source)
L
The name of source
Z
T
X
Y
The start point for
time (source)
The content of source
The time of resource
The time of source
The stop point for
time (resource)
Y
The final geographic point X
for content (resource)
T
Z
The content of
resource
The name of resource
X
The Closing symbol for
name (resource)
Teostuse ülesehitus
The opeing symbol
for name (source)
The initial geographic
point for content (source)
L
Name of the first layer of source
Z
X
T
Y
The start point for
time (source)
The content of source
The time of resource
The time of source
The stop point for
time (resource)
Y
The final geographic point X
for content (resource)
T
Z
The content of
resource
Name of the first layer of resource
L
The Closing symbol for
name (resource)
Merit telg ja teostuse mõiste
(funktsiooniploki) näitlik ülesehitus
merit telje ülesehitus, L
Elusobjektide unistus on
sümboolses vormis.
Ühisteadvust kirjeldab
filosoofia, teadus,
religioon, metodoloogia
L11
Dream
R11
Dreams
L10
Life
R10
Lives
Elusobjekt on aine väikseim osake
L9
Programme
millel säilib teovõimeline teadvus
R9
Programmes
L8
Project
An observer can really sense
R8
Projects
axis all layers using a
L7
Game
symbolic language and a
R7
Games
methods for the system
L6
Application
values measurement
R6
Applications
L5
Process
R5
Processes
L4
Task
R4
Tasks
L3
Work
R3
Works
L2
Activity
R2
Activities
First layer
L1
Act
First level
R1
Actions
L0
Logistic links
R0
Device D1 ... x (object rest mass)
RM + + + + + + + + + + + Matter (Existence of 5D space)
Matter support all realization levels
Eeldusplokk,
sisendandmed
Teostuse nimetus,
funktsiooni blokid
Teostustulem,
väljundandmed
Teostuse lõpp,
tagajärg
Mõte
Unistus
Soovi teostus
Armastus
Õnnelik olek
Läbitud elutee
Elu sündimine
Eluetapi kava
Eesmärk, raha
Tehakse käik
Tehn.probleem
Tootmiskäsk
Üles. püstitus
Meetod, energia
Takistuse määr
Lähtepinge
Ühendused
Obj. Aeg-ruum
Mõtlemist toetav teadvus
Elamise kava
Elava olendi alateadvus
Meie missioon
Programm
Programmiline ressurss
Tegel.saavutus
Projekt
Projektide ressurss, raha
Mäng
Mängu seis
Mänge toetavad reeglid
Saadi lahendus
Rakendus
Lahendusi tagav ressurss
Toode valmis
Protsess
Protsesse tagav metoodik
Üles. täidetud
Ülesanne
Ülesannete teost. meetod
Energia ülek.
Töö
Töid toetav energiasalv
Rak. võimsus
Tegevus
Tegevusi tagavad takistid
Toiming
Tehe teostatud
Toiminguid tagav kood
Liikumine, vool
Edastust toetav aine
Mateeria olemine
Eluvõimelisus
Proj. tulemus
Võit ja kaotus
Lõpplahendus
Tehtud tulem
Asi edeneb
Valmis töö
En. muundus
Obj. uus pinge
edastus kanalis
Seostatud asi
Mat-aalne asi
Teost võimalus
Liikumise (dünaamika) teostamiseks peavad
mõiste subjekt ja objekt olema omavahel
seotud
y
x
Diagram:
Input data
schema
Organization of a 5Dobject:
system,
module,
component,
element,
point,
link
z
m
Diagram:
Motion value y=f(t, x)
y
Diagram:
Input data
schema
Diagram:
Output data
schema
Realization of a 5Dobject:
process,
task,
work (energy),
activity (power),
action (tension),
matter (hided links)
v
t
x
Organization of a 5Dobject:
system,
module,
component,
element,
point,
link
z
m
Diagram:
Motion value y=f(t, x)
Diagram:
Output data
schema
Realization of a 5Dobject:
process,
task,
work (energy),
activity (power),
action (tension),
matter (hided links)
v
t
Source and Recource that form a dynamic
concept are connected using a deep matter
5-D area
Deep matter
4-D area
Tootmisprotsesside kirjeldamisel
kasutatav terminite hierarhia,
vajalik arendajatevaheline lepe

Mäng
Kõrgem

Rakendus (sisaldab inimese eesmärki)
mõtteline
tase

Protsess

Ülesanne

Töö
Madalam

Tegevus
mõtteline
tase

Toiming (teostakse seadmes)
Füüsiline
tase
Must kast
Loogilise süsteemi
ressurss on füüsiline seade
Energia kulub tehnoloogilises protsessis
töö tegemiseks
Töötegijat (energiatarbijat) iseloomustab
võime tööd teha (energia väärtus, kuipalju ta suudab)
Tehnilise eesmärgi teostamiseks vajalik rakendus
Energiaallikas
Protsess 1
Ülesanne 1
Töö 1
Töö 2
Ülesanne 2
Töö 1
Töö 2
Võimsust pidevalt pakkuvad süsteemid
(tarbija koosseisus on energiasalvesti)
Protsessiseade ehk energiatarbija
Energiaallikas
SW
SW
Töömasin
Võimsuse
edastuse siin
Energiaallikas
Võimsuse
edastuse liin
SW
SW
Energiasalvesti
Salvestusseade
Mõistes (subjektilt objektile)
edastatava energia voogu juhib
võimsus. Takistus on energiaedastust iseloomustav
suurus. Takistuse väärtus on määratav pinge ja voolu kaudu



Kui tehnoloogilise rakenduse üksikprotsesside
teostumist ei saa tagada üheegselt
(Energiaallikal pole piisavalt võimsust) siis
võiks tehnoloogilisi protsesse teostada
näiteks järjestikku
Mõiste teostuse kirjeldamisel tuleb energeetilise
protsessi juhtimiseks võtta kasutusele loogiline
tase nimega ülesanne. Ülesanded järjestatakse
Rakenduse protsessis vajaliku piisava võimsuse
tagamiseks on vaja kohapealne energiasalvesti
Tänapäevase tehnoloogilise rakenduse
tehnoloogiliste protsesside kirjeldamisel
kasutatakse funktsiooniplokke


Tootmiseks vajaliku rakenduse energeetilise protsessi
ülesandeplokid tuleb kirjeldada nii, et energiasalvestuse
ja -edastuse töid saaks kergesti juhtida
Funktsiooniplokke saab modelleerida ja simuleerida




näiteks Matlab Simulink keskkonnas,
funktsiooniplokkidel võiks olla standardsed liidestega,
Mõiste andmete struktuuri ja tähenduse kirjeldamiseks võib kasutada
XML skeeme
Hajutatud juhtimissüsteemide loomisel tuleks kasutada
funktsiooniplokkide vahelises andmesides standardse
struktuuriga andmesideplokk
Väljakutsed tootmise automatiseerijatele.
Näiteks: Scalable multivendor distributed systems
IEC 61499


How do I (as a subject) manage
100 000 objects on Ethernet?



Seadme kontrolleri programmi ühes
ülesandeplokis



Reason for Open Standard.
Standard IEC 61499 Function Blocks
Kirjeldatakse üks või enam teostatavat tööd
Töös kirjeldatakse vajalikud tegevused
Seadme energiat peab saama töö ajal
edastada
Standardi IEC61499 ala ja roll arendusel
Funktsiooniploki ülesehitus
Osa funktsiooniplokke on teostusest sõltumatud
ehk (mõttelised), osa plokke sõltuvad riistvarast
Energia ja materjal
Seade
Ressurss
Etteande parameeter
Mõõtmine,
lahendusetüüpi
funktsiooniplokk
Arvutamine
juhtimisprotsessis,
rakenduseetüüpi
funktsiooniplokk
Juhtimine,
rakendusetüüpi
funktsiooniplokk
Täiturile vajalik
info muundamine,
rakendusetüüpi
funktsiooniplokk
Täituris energia
muundamiseks
vajalik info
muundamine,
tehnoloogiatüüpi
funktsiooniplokk
Mõõtmine,
tehnoloogiatüüpi
funktsiooniplokk
Signaalid (andmed)
Valmistamise juhtimise rakendus.
Tavaliselt on need infot töötlevad
plokid tehnoloogiast sõltumatud
Valmistamise tehnoloogiast
sõltuv lahendus, mõõtmise
või täituri info töötlemine
Valmistamise
täitur või füüsiline
valmistusseade
Non-blocking network
It is re-configured on every envelope time
Seadme 1 ressurss
Port 2 IGBT
transistorist
Port 2 IGBT
transistorist
Salvesti 1
tarbib
3x3
maatriks
Salvesti 2
saadab
3x3
maatriks
Toitevõrk
saadab
3x3
maatriks
3x3
maatriks
3 faasil
ajam
gener.
3x3
maatriks
3x3
maatriks
3x3
maatriks
4x4 maatriks
3x3
maatriks
3 faasil
ajam
tarbib
Funktsiooniplokkide kogu, näited






Energiatootmisseadmete funktsiooniplokid (katelde,
generaatorite, kütuseelementide, päikesepatareide jne
mudelid)
Energiaülekandeseadmete funktsiooniplokid (mudelid)
Energiakommutaatorite funktsiooniplokid (mudelid)
Energiasalvestite (akud, ülikondensaatorid,
vesinikuballoonid, orgaanilised kütused jne) mudelid
Energiamuundurite (sagedusmuundurid, mehhaanilised
ülekanded jne) mudelid
Energiatarvitite (elektriajamid, elektrikütteseadmed,
elektrivalgustid, mjapidamisseadmed jne) mudelid
Teised olulised vaated süsteemile
(plokkidena)
Protsessi vaade
(süsteemi dünaamika)
Mõtteline ehk
loogiline vaade
funktsionaalsetele
elementidele
(süsteemi staatika)
Arenduse vaade
(taustast pärit info sidumine
loodava objektiga)
Füüsiline vaade
Stsenaariumid
objektile
lahenduse toimivuse ja
vastavuse testimiseks
ning kasutamiseks
Piki ajatelge vaadates näib, et areng
toimub tsükliliselt.
Uue süsteemi
tellimine
Uue süsteemi
üleandmine
Uue süsteemi
lahenduse valik
Uue süsteemi
projektdokumendid
Süsteemi elutsükkel
Analüüsietapp
Analüüsiülesannete järjestus
Toote arendusüksus
4. Lõpliku lahenduse
valik variantide seast
Analüüsiüksus
4
3
3. Tellija lõplike
nõudmiste dokument
4
2
3
1
2
1
2. Tootemudelite
analüüs, uurimine ja
variantide arendus
Projekteerimise
üksus (materiaalne)
Tootmisüksus A
Valmistussüsteem
Tellija A
Valmistusmoodul
Reaalne toode
Reaalne toode
Kasutaja ise
1. Toote kõigi andmete
ja tellija esialgsete
nõudmiste kirjeldamine,
mudeli deklareerimine ja
identifitseerimine
Hävitamine ja
jäätmekäitlus
Tooraine või loodusvarade
hankimine ja komponentide
valmistamine
Toormaterjali ladustamine
hoidlas või looduses
Meie kõigi lähitaust
ehk kontekst
Projekteerimise etapp
Projekteerimise etapid
Toote arendusüksus
Analüüsiüksus
4
3
4
2
4. Projekti
järelevalve ja
arhiveerimine
3
1
2
1
Meie kõigi lähitaust
ehk kontekst
Projekteerimise
üksus
Tootmisüksus A
Valmistussüsteem
Valmistusmoodul
Tellija A taust
Reaalne toode
3. Tööprojekti
koostamine
2. Tehnilise
projekti
koostamine
Reaalne toode
Kasutaja ise
Hävitamine ja
jäätmekäitlus
Tooraine või loodusvarade
hankimine ja komponentide
valmistamine
Toormaterjali ladustamine
hoidlas või looduses
1. Projekteerimisülesande koostamine
Tingmärgid:
– toote (kui terviku)
arengutee suund
– projekti ülesanne
– side üksuste vahel
Valmistamise juhtimine
Valmistusseadm ed
Valmistamise
juhtimise protsess
Valmistoode
4
Virtuaaltoote
väärtuse ülekanne
tegelikule tootele
3
Ülesanne:
elementide
valmistamine
4
2
3
1
2
Virtuaaltoode
Füüsilise
valmistamise
protsess
1
Elementide
valmistamine
Moodulite
valmistamine
Koostude
valmistamine
Terviku
montaaž
Väärtuse liikumine
Virtuaallahendus ja tegelik lahendus
integreeritakse andmebaaside kaudu
Pilt 1. Omavahel seotud projekteerimise ja valmistamise moodulid
Edastatavad andmed, info
Standardne ühenduskiht andmebaasiga
API Tööriist 1
Analüütik
API Tööriist 2
API Tööriist 3
Protsesside mudelid (funktsiooniplokid,
funktsiooniplokkide võrgud)
Ühine andmebaas
Andmebaasi sisu osad ehk vaated
Projekteerija
API Tööriist n
API Tööriist m
Programmeerija
Andmemudelid (XML-skeemid)
Andmed (XML-dokumendid, tabelid)
Füüsiline
Elektriline
Kontekst
Topoloogia Geomeetria Muu sisu
Virtuaallahendus ja tegelik lahendus
integreeritakse andmebaaside kaudu(jätk)
Pilt 2 Omavahel seotud projekteerimise ja valmistamise moodulid
Andmed, info
Standardne ühenduskiht andmebaasiga
API Tööriist 1
API Tööriist 2
Valmistaja
Valmistatava
toote eksemplar
AMI Tööriist 3
Andmete mudelid (XML-skeemid)
Andmed (XML-dokumendid, tabelid)
Protsesside mudelid (funktsiooniplokid
ja funktsiooniplokkide võrgud)
Ühine andmebaas
Andmebaasi sisu osad ehk vaated
AMI Tööriist n
AMI Tööriist m
Energia, materjal
Füüsiline
Elektriline
Kontekst
Topoloogia Geomeetria Muu sisu
Automaatikahanke põhietapid
Tellija
Hankija
Hankeks ettevalmistumine, vajaduste
täpsustamine, eeluuringud, pakkumiste
küsimise mapi koostamine, vormistamine
Hankija 1
Pakkumiste küsimine hankijatelt
Hankija 2
Pakkumiste võrdlemine, hankijate ringi
piiritlemine
Hankija n
Pakkumiste tegemine
Läbirääkimised ja nõupidamised
Tingimuste täpsustamine
Lepingute allakirjutamine
Lepingu täitmise kontrollimine
Töö vastuvõtmine
Automaatika kasutamine
Lepingulise töö tegemine
Töö üleandmine
Garantiihooldus
Väärtusliku toote edastus
(1)
Väärtuse edastus
(2)
Loogiliste tasemete telg
Sertifitseerimine
Mudelid
Mudel Projekteerimine
Projekteerimine Mudel
Mudelid
Mõõtmine, nimetamine
Valmistamise juhtimine
Valmistamise juhtimine
Mõõtmine, nimetamine
Füüsiline valmistamine
Füüsiline valmistamine
Analüüs
Port 1
Analüüs
Port 2
Ümbrus
Väärtuse ülekandmise telg
Tänan