Transcript siit - Talveakadeemia

Jätkusuutlikkus ja majandus
Üllas Ehrlich
TTÜ majandusteaduskond
Keskkonnaökonoomika õppetool
Jätkusuutlik areng. Mõiste teke ja arenemine
• Jätkusuutliku arengu kontseptsioon esitati esmakordselt 1980-ndal aastal
kolme NGO (IUCN-International Union for Conservation of Nature, UNEPUnited Nations Environment Programme, WWF- World Wildlife Foundation)
poolt Maailma looduskaitse strateegias (World Conservation strategy).
• Muutus kiiresti keskseks mõisteks keskkonnapoliitika diskursuses.
• Maailma looduskaitse strateegia tegeles ökoloogilise jätkusuutlikkusega
kitsamas mõttes ilma ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja
ühiskonda.
• Jätkusuutliku arengu mõiste sai laiema tähenduse raportis Meie ühine tulevik
(Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni
poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987.
aastal ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all.
Jätkusuutlik areng. Brundtlandi raport
• ÜRO Peaassamblee moodustas Maailma keskkonna- ja
arengukomisjoni 1983. aastal nii keskkonna degradeerumise kui
majanduskriisi vastu võitlemiseks.
• Komisjoni juhtis Norra peaminister Gro Harlem Brundtland.
• Komisjon tegutses 4 aastat, kaasates spetsialiste ja
organisatsioone paljudest riikidest.
• 1987 avaldati raport Our Common Future, sellest alates muutus
mõiste Sustainable development tuntuks üle maailma.
• Raport oli algselt mõeldud põhja tööstusriikide ja lõuna
arengumaade vaheliste vastuolude ületamiseks, millest ka pealkiri
„Meie ühine tulevik”.
Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu I
Brundtlandi komisjon seadis kolm olulist eesmärki:
1) Üle vaadata (revideerida) kõige olulisemad keskkonna- ja
arenguprobleemid ning sõnastada nendega tegelemiseks mõistlikud
eesmärgid.
2)Töötada välja uued rahvusvahelise koostöö vormid
keskkonnaprobleemide lahendamiseks, mis aitaksid suunata
keskkonnapoliitikat vajalike muutuste jätkusuutlikkuse suunas.
3)Suurendada keskkonnaprobleemide mõistmist ning vastutust keskkonna
ees nii valitsuste, kodanikeühenduste kui ka indiviidide tasandil.
Läbiv põhimõte komisjoni raportis:„Säästev areng globaalse koostöö
kaudu”.
Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu II
Kõige tähtsamad keskkonnaga seotud probleemid Brundtlandi
komisjoni arvates:
1) inimeste arvu kasv (demograafiline plahvatus),
2) toiduga varustatus (toidu kättesaadavus),
3) bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteedi) vähenemine
(biodiversity loss),
4) energia,
5) ressursside ammendumine,
6) keskkonna saastumine,
7) urbaniseerumine.
Komisjon:„Lähimad aastakümned on kriitilised”.
Jätkusuutliku arengu mõiste ajalugu III
Brundtlandi komisjon defineeris esmakordselt säästva e. jätkusuutliku arengu
mõiste:
„SA on areng, mis peab tagama tänase põlvkonna vajaduste
rahuldamise, ilma, et kahjustataks tulevaste põlvkondade võimet
rahuldada oma vajadusi”
(„Sustainable development is development that meets the needs of the
present without compromising the ability of future generations to meet their
own needs”)
Komisjon oli raske ülesande ees: 1980-ndate keskpaigaks oli selge, et
tehnoloogia areng ei peata enamikke ebasoovitavaid keskkonnatrende, st
lihtsaid lahendusi keskkonnaseisundi halvenemise peatamiseks ei ole
olemas. Majanduskasvu peatumine on ühtviisi vastuvõetamatu nii
rikastele kui vaestele riikidele.
Säästva arengu definitsioon on ebamäärane
• Kuidas võime teada, mida tulevased põlvkonnad vajavad?
• Millised on praegu elavate põlvkondade vajadused?
• Autorid selgitavad:
”Eesmärgiks on saavutada majanduslik kasv, mis
tagaks kõrge elustandardi ning kaitseks ja säilitaks
samal ajal stabiilse elukeskkonna nii praegustele kui
järeltulevastele põlvkondadele.”
Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? I
•
•
•
•
Inimeste arv
Isiku tarbimine
Hüviste tootmise tehnoloogiad
Toodetud hüvised
Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? II
Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas:
1) Indiviidide hulgaga
2) Tarbitud kaupade kogusega
3) Toodetud kaupade hulgaga
4) Tootmistehnoloogiatega
Majanduse keskkonnamõju mõõtmine I
I≡P*A*T
I- mõju (impact)
P- indiviidide hulk (population)
A- jõukus (affluence)
T- tehnoloogia (technology)
Majanduse keskkonnamõju mõõtmine II
Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit.
süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide
paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi
veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule
(liitrid, tonnid jne).
Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades.
Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang
jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes.
Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või
heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta.
Majanduse keskkonnamõju mõõtmine III
Keskkonnamõju = P * A * T = mingi arv * ($/mingi
arv) * (mingi ühik/$)
NB! $ taandub valemist välja
Näide: CO2-e emissiooni arvutamine (2000. a)
P- Maa elanikkond 6 miljardit indiviidi, 6 * 109
A- keskmine SKP ühe elaniku kohta, 7000$
T- keskmine CO2-e hulk, mis paisati atmosfääri ühe SKP
$-i tootmiseks, 0,00055 tonni.
I = (6 * 109) * 7000 * 0,00055 = 23,1 * 109 = 23100 * 106 =
= 23100 miljonit tonni
Keskkonnamõju arengustsenaariumid lähitulevikuks I
Indiviidide hulk
• 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv
ca 2%
• 1975-1999 1,6%
• 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem
kui 0,5%
• 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950
Rahvastiku prognoos aastaks 2050
CO2-e emissiooni prognoos aastaks 2050
Emissioon aastal 2000
I = (6 * 109) * 7000 * 0,00055 = 23100 miljonit tonni
Majanduskasvu prognoos koos CO2-e emissiooni
kasvuga aastaks 2050
3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%
CO2-e emissiooni prognoos koos majanduskasvu ja
sündivuse kasvuga
Tehnoloogia prognoos aastaks 2050
CO2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks.
Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO2-e
emissiooni tase võrdne aastaga 2000?
23100 * 106 = (P2050 * 106) * A2050 * T2050
Avaldame võrrandist T2050
T2050 = 23100/ (P2050 * A2050)
Konservatiivne stsenaarium aastaks 2050
P = 7866 (kasv 1% aastas)
A = 11512 (kasv 1%)
T2050 = 23100/ (P2050 * A2050) = 0,0002551
(T2000 = 0,00055)
T2050 / T2000 = 0,0002551/0,00055 = 0,4638
Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral
peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $
CO2-e sisaldus langema üle 50%
Mittekonservatiivne arengustsenaarium
P = 10934 * 106 (kasv 4% aastas)
A = 49747 (kasv 4% aastas)
T2050 = 23100/ (P2050 * A2050) = 0,0000043
T2050 / T2000 = 0,0772
Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral
peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $
CO2-e sisaldus langema üle 90%
Kasvu piirid, küttimine ja korilus
Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi:
1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4
miljonit.
I≡P*A*T
• P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per
capita 1 HEE (Human Energy Equivalent)
• Keskkonnamõju väike
• P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku)
formatsiooni või väljasuremisele
Kasvu piirid, põllumajanduslik faas
2) põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900
miljonit.
Suurem ebavõrdsus küttimise-korilusega võrreldes. Suurem osa indiviide sai
rahuldada põhilised vajadused (eluase, riie, toit). Väike protsent elas
luksuslikult.
I≡P*A*T
• P palju suurem võrreldes eelmise faasiga
• A veidi suurem
• T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat
per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent)
• Arvestades P kasvu oli inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi
lõpuks sadu kordi suurem küttimise-korilusega võrreldes
• Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale
Kasvu piirid, tööstuslik faas
3) tööstuslik faas algas ca 200 a tagasi
I≡P*A*T
• Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud,
eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda
suurem
• Energiakasutus väljendab majandussüsteemi
sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui
mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju
kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud.
Rooma klubi
•1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport
“Kasvu piirid” (The Limits to Growth, Meadows, jt).
•Raport lähtus tolleaegsest
loodusressursside kasutusest
ja jõudis järeldusele,
et aastaks 2000 on
loodusvarad
ammendatud
“In 1971 the world’s proven oil reserves were 612 billion barrels. Since
then the world has produced 767 billion barrels. We should have run out
of reserves five years ago, but we didn’t. In fact, today’s proven reserves
are 1028 billion barrels, or 416 billion barrels more than in 1971.”
Steve H. Hanke
Forbes magazine Aug 16th 2004
1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit
barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat.
Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi.
Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit
barrelit rohkem kui 1971. aastal.
Steve H. Hanke
Forbes magazine 16. aug 2004
Kasutas kasvu mudeli sisendina parimat olemasolevat teadmist ja
võttis arvesse seoseid.
The limits to growth. Maailma kirjeldav mudel
Realistlik stsenaarium
Realistliku stsenaariumi seletus
Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja
selle hüpoteetilistel tagajärgedel.
21. sajandi keskel on enamik ressursse
ammendatud
I≡P*A*T
Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad,
toimub „totaalne mandumine”.
Pessimistlik stsenaarium (suurem ressursitarbimine)
Pessimistliku stsenaariumi seletus
• Ressursside ekspluateerimine on võrreldes
eelmise stsenaariumiga palju intensiivsem
• Peamiseks erinevuseks saastet kirjeldav
muutuja
• Saaste suurenemine inimpopulatsiooni
vähenemise peamiseks põhjuseks
Optimistlik stsenaarium
põhilised näitajad jäävad 1975 a tasemele, tehnoloogia paraneb
Reaktsioon uurimusele The limits to growth
• Ilmus 1972, pakkus väga suurt huvi
• Terav kriitika neoklassitsistlike majandusteadlaste
poolt
• Kritiseeriti ühekülgselt, peamiseks sõnumiks peeti
mittetaastuvate ressursside lõppemist 21. saj.
alguses
Õnn ja majandus
Mis teeb inimesed õnnelikuks? Õnne mõõdetavus
19. saj uskusid majandusteadlased, et õnnelikkust saab
mõõta.
Neoklassikaline majandusteadus ei jaganud seda optimismi.
Praegune majandusteadus mõõdab õnnelikkust.
Kaks võimalust mõõtmiseks:
1) Võttes arvesse kõiki asjaolusid, kas võite öelda, et olete;
a) väga õnnelik, b) õnnelik, c) õnnetu, d) väga õnnetu.
2) Kui rahul ja õnnelik Te olete oma eluga? Hinnake 10 palli
skaalal 1- täiesti mitterahul, 10- ülimalt rahul.
Sissetuleku mõju rahulolule. Indiviidi tasand
SKP ja õnn (õnn = rahulolu oma eluga)
Õnne ja rahulolu determinandid. Muutuste mõju rahulolule
Järeldused
• Negatiivse tulevikustsenaariumi realiseerumise tõenäosus suureneb.
• Säästva (jätkusuutliku) arengu mõiste sisu vajab ümbermõtestamist.
• Tulevikus on rõhk pigem inimese kui liigi püsimajäämisel, mitte „järjest
kasvavate vajaduste üha täielikumal rahuldamisel“.
• Tehnoloogia muutumisest olulisem on mõtlemise ja väärtushinnangute
muutumine.
• Loobumine paradigmast „rohkem on parem“ nii mõtlemises,
majanduses kui ka riikide edukuse hindamisel.
• Edukamaks võivad osutuda ühiskonnad, kus indiviidide käitumine on
enam allutatud sootsiumi huvidele.
• Praeguste arengute jätkumisel ei saabu globaalne katastroof
tõenäoliselt enne 2050-ndat aastat.
Tänan tähelepanu eest!