Transcript LENSS_Ettekanne Viljandis 2014-03

Tervist!
Karl Viiol
Tartu Teaduspark
Üha vananev elanikkond
Viimase 40 aasta jooksul on kahekordistunud 85+ elanike osakaal,
viimaste aastate juurdekasv üle 6% aastas.
Täna sündinutest eestlastest rohkem kui pooled elavad enam kui 80aastaseks.
Eestlaste keskmine vanus on 130 aasta jooksul kasvanud üle 16 aasta
(23,5 =>39,5).
Vananev elanikkond
Hiina rahvastikupüramiid
Enamik maailma rahvastikust elab Hiinas ja teistes Aasia nn
“uutes majandustes” (emerging economies) - need on tulevikus
peamised tööjõu pakkujad ja tarbijad!
Shares of world population in 2015 (World Bank)
4%
5%
20%
5%
12%
9%
5%
6%
1%
17%
9%
6%
China
Rest of Asia and Pacific
India
Rest of South Asia
Latin America
Turkey
Rest of Europe and Central Asia
Middle East
Sub-Saharan Africa
US
Eurozone
Rest of high income
Kellel on raha investeeringuteks?
The World’s Largest 20 Sovereign Wealth Funds, 2012
Eesti nutikas spetsialiseerumine
1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite sealhulgas:
a) IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika);
b) küberturvalisus;
c) tarkvara arendamine.
2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused
a) biotehnoloogia (tugev teaduslik baas);
b) e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).
3. Ressursside väärindamine
a) materjalide väärindamisega seotud tööstus;
b) teadmistepõhine ehitus;
c) tervist toetav toit;
d) keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine).
Viis suurima ja väikseima osakaaluga majandusvaldkonda Lõuna-Eestis, Tallinnas
ja Tartu 2011. aastal
Lõuna Eesti
Tallinn
Põllumajandus,
metsamajandus ja kalapüük
Töötlev tööstus
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Ehitus
37% Info ja side
20% Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
19% Haridus
Tartu
90% Kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus
82% Kinnisvaraalane tegevus
14%
11%
8%
18% Haldus- ja abitegevused
79% Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
75% Ehitus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane
tegevus
Haridus
17% Kinnisvaraalane tegevus
71% Majutus ja toitlustus
7%
9%
Ehitus
3%
Info ja side
7%
Veondus ja laondus
7%
3%
45% Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
30% Kunst, meelelahutus ja
vaba aeg
20% Veevarustus;
kanalisatsioon,
jäätmekäitlus
2%
Veevarustus; kanalisatsioon,
jäätmekäitlus
Kunst, meelelahutus ja vaba
aeg
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja
vaba aeg
Töötlev tööstus
54% Muud teenindavad
tegevused
52% Veondus ja laondus
2%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
Allikas: Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime ja kasvualade
analüüs
7%
3%
2%
1%
Biotehnoloogia
Punane biotehnoloogia
Roheline biotehnoloogia
Punase biotehnoloogia ettevõtted
• FibroTx – nahahaiguste diagnoosimine ja ravi
• Asper Biotech – geenitestid, reproduktiivmeditsiin
• Biatlas – molekulaarbioloogia toodete müümine TA tegevusteks
• Solis Biodyne – ensüümide tootmine DNA valmistamiseks
• Icosagen – immuunanalüüs, molekulaarbioloogiliste toodete arendus
ja müük
• Quattromed HTI – erinevate laborianalüüside teostamine
• SportsGene – geenianalüüsid spordis ja elukvaliteedi tõstmiseks
• Tervisliku Piima Teadusarenduskeskus
Biotehnoloogia hetkeseis Lõuna-Eestis
• Enamus ettevõtteid tegutsevad teenuseid ja kaupu müües või teadusja arendustegevusele suunatud ettevõtetes.
• Eksport moodustab 75% käibest.
• Investeeringute väga pikk tasuvusaeg = kohaliku risikikapitalituru
nõrkus.
• Tehnoloogiasiirdega tegeleva meeskonna puudumine.
Allikas: Biotehnoloogia arengukava 2008-2013
Kitsaskohad
• Tööjõu mittevastamine sektori erinevatele vajadustele.
• Investeeringute tagasihoidlik maht ning ettevõtete finantsvahendite
nappus.
• Vähene koostöö nii sektori siseselt kui ka avaliku ja erasektori vahel.
• Puudub kriitiline mass vajalike oskustega ja kogemustega inimesi, et
tulevasele „biotehnoloogia revolutsioonile“ vastu minna.
Eesti biotehnoloogia strateegia 2008-2013
Kuidas võidab Lõuna-Eesti biotehnoloogia
ettevõtete arengust?
Tööstus
Toiduainetööstus
Põllumajandus
Ravi ja tervishoid
Terviseturism
Ülevaade hetkeolukorrast
2011. aastal said Eesti ravispaades ravi 121 952 inimest:
• - 56% (n=68444) välismaalased;
• - 44% (n=53508) eestlased.
• Alla 19-aastased lapsed ja noored moodustasid kogu klientuurist 2%
• 2012. a oli Eesti turismiteenuste eksport 1,236 miljardit eurot
Allikas: Eesti riiklik turismi arengukava 2014-2020
Spaad
• Ravispaad – Värska, Loodus
BioSpa, Dorpat SPA
• Spaad – Kubija spaa, Hotell
Bernhard Veeilm, Energia
Öko-Spa, Pühajärve Spa ja
Puhkekeskus, Peetrimõisa
• Tervisekeskused – Mustvee,
Aura
Trendid
Aktiveerivate teraapiate osakaalu suurendamine ravispaades
Personaalse ennetusravi arendamine
Tervisliku toitumise kontseptsioonide rakendamine spaades
Sihtturgude vajadustele vastavate uuenduslike ning eristuvate
terviseturismitoodete ja -teenuste väljaarendamine, sh piiriülese
tervishoiuteenuse osutamise võimaluste laialdasem rakendamine.
Eesti kui raviturismi sihtkoha potentsiaali parem kasutamine koostöös
sektori ettevõtjatega ja asjaomaste avaliku sektori asutustega.
Terviseturismitoodete ja -teenuste tutvustamine prioriteetsetel
sihtturgudel.
Allikas: Kuurortravi arengukava 2013-2020
Millised on sihtturud?
Algtase 2012
593 783
Ööbimiste arv
Sihttase 2020
1 300 000
Lisaks:
Risk vs kasu - aasia
Allikas: Lõuna-Eesti turismi arengukava 2020
Kasv 2020/12
119%
Ohud ja võimalused
Ohud
Võimalused
Majanduslangusest tingitud turismiteenuste tarbimise
ja pakkumise vähenemine
Erinevate organisatsioonide ja ettevõtjate
koostöövalmidus. Välja töötada madalhooaegadel
pakutavaid teenuseid ja tooteid
Eesti-sisese ja lähivälismaa konkurentsi tihenemine
turismisihtkohana tutvustamisel
Olulise suure keskuse asetsemine regiooni keskel
Ebaühtlane ühistranspordi ühendus (lennud, rong)
Riia lennujaama lähedus ning lennuühendus Tartust
Riiga ja Tartust Stockholmi
Turismiinfo kättesaadavus on ebaühtlane ja ei ole
sihtgruppidele sobivas keeles
Tehnoloogia areng, WiFi, GPS, jne. Moodsad tehnilised
lahendused võimaldavad regiooni paremini turundada
Külastajate madal keskkonnateadlikkus
Keskkonnasäästliku (öko, mahe, roheline) mõtteviisi
kasv
Eesti on sihtriigina veel avastamata (uudsuse võlu)
Turismiarenduse toetusprogrammid
Piiriäärne asukoht (lähedus välisturgudele)
Lõuna-Eesti turismi arengukava 2014-2020
Lõuna-Eesti turismi visioon 2020
Tootepõhine turismiarendus (loodusturismi toode, aktiivse puhkuse toode,
tervise- ja lõõgastusturismi toode, äriturismi toode, ajaloo- ja kultuuriturismi toode)Eesti
on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ja info turismivõimaluste kohta on kergesti
kättesaadav nii reisi planeerimisel kui reisil viibimisel.
Lõuna-Eesti ehedus
Ligipääsetavuse jätkuv parandamine ning sellest teavitamine
Ühisturunduse ja koostööprojektide arendamine
Allikas: Lõuna-Eesti turismi arengukava 2020
Kokkuvõte
Lõuna-Eesti tugevus tervise valdkonnas on biotehnoloogia ja terviseturism,
mida toetab tugev teaduslik baas.
Biotehnoloogia sidusvaldkondade mitmekesisus.
Vähene koostöö nii sektori siseselt kui ka avaliku ja erasektori vahel.
Sektor vajab tehnoloogiasiirde eksperte ja kommertsialiseerimist.
Terviseturismi edendamiseks on vaja ühiselt turustada oma tooteid ja
teenuseid.
Spaade turundus ja Kliinikumi ning LE haiglate võimekus ühendada.
Koostööprojektide arendamine.
Saab toetuda Lõuna-Eesti unikaalsusele.
Tänan!
Karl Viiol
Tartu Teaduspark