Sissejuhatus ADS menetlusrakenduse kasutamisse

Andre Kaptein

Maa-amet

25. aprill 2012

ADS?

• AaDressiandmete Süsteem • Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 251 “Aadressiandmete

süsteem”

• Ruumiandmete seadus (vastu võetud 17.02.2011) • INSPIRE

INSPIRE

• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa

Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur

(

INSPIRE - Infrastructure for Spatial Information in the European Community

). • Eesmärgiks parandada ühenduse ruumiandmete kättesaadavust ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.

Milleks ADS?

• Ühtsed reeglid aadresside määramiseks ja töötlemiseks.

• Aadressid on seotud aadressiobjektidega looduses.

• Aadressimuudatuste (näiteks asustusüksuse piiride muutmine) kiire kajastamine ülejäänud infosüsteemides.

• Riiklikud infosüsteemid, mis sisaldavad aadresse on kohustatud liidestuma ADS’ga.

• Tagab, et aadress viib kohale!

ADS riigi infosüsteemis

• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud infosüsteemidest (106 215st).

• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja tarbijate vahel.

• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR) kaudu.

Aadressiobjekte hoidvad süsteemid Aadressitoimingutes olulist panust andvad süsteemid

MIS EHR

ADSi IS

Terviklust tagav kesksüsteem

ETAK EHAK register KNR

Aadressisubjekte aadressidega seostavad süsteemid

RR ÄR

100+

Andmetootjad

• Eesti Topograafia AndmeKogu (ETAK) • Maa-ameti andmekogu ja geoinfosüsteem • Sisaldab endas kaardistatud vektrorkujul ruumiandmeid mitmete nähtuste (veekogud, kõlvikud, teed, ehitised, pinnamood jne) kohta • Andmed ortofotodelt, andmevahetusest ja välitöödelt.

• ADS’s ETAK’st hoonete ruumikujud–ETAK ID

Andmetootjad

• EHitisRegister (EHR) • Haldaja ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Registri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine.

• Ehitisregistri objektiks on ehitatav ja kasutatav ehitis.

• Hetkel käivad arendustööd.

AKP

• Aadressiandmete Korrastamise Projekt • 2010. aastal koguti kokku Eesti hoonete ja korterite aadressid ning hoonete kasutusotstarvete andmed ning viidi ADS’i. • Andmekorrastustööde teostajaks olid AS Eesti Post ja AS Regio. • Kogutud andmed seostati piisava info olemasolu korral ehitisregistri andmetega. Juhul, kui seostamine ei olnud võimalik, jäid andmed ADS mitteametlikule kihile ja loodi võimalus andmete süsteemseks kasutamiseks ehitisregistri poolt.

EHAK

• Eesti Haldus- ja Asustusjaotuse Klassifikaator (EHAK) • Haldab Statistikaamet • Territoriaalse paiknevuse tähistamiseks. • EHAK-isse kantakse maakonnad, omavalitsused (linnad, vallad) ja asustusüksused (külad, alevid, alevikud, vallasisesed linnad). • ADS muudatusteks peab KOV Maa-ametit volitama.

Aadressid

• Koha-aadress – objekti asukohta kirjeldav tekst. Aadress koosneb struktuurielementidest (kokku 8) ning igal tasandil tohib olla ainult üks komponent. Mõned tasandid võivad puududa, mõned tasandid võivad olla kohustuslikud. Iga objektiliigi korral on teada, millise tasandini tema aadress tohib määratud olla. • Lähiaadress - koha-aadressi haldus- ja asustusüksusest täpsem osa.

• 27.jpg

Mõistete paljusus

• Ruumiaadress • Koodaadress • Koordinaataadress • Normaliseeritud koha-aadress • Paralleelaadress • Unikaalaadress • Optimeeritud aadressid • Täisaadressid

Ruumiandmete seadus:

• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult). • § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa koha aadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone kasutusloa andmist. • Varem määratud koha-aadressid loeti ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADS is ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.

ADS-IS

• Põhisüsteem ehk tuum sisaldab ADS kehtivaid andmeid koos ajalooga. Teatud objektide kohta (EHAK objektid, kohanimed) esitatakse aadressiandmed otse põhisüsteemi ilma, et need läbiksid menetlussüsteemi.

• Menetlussüsteemi kuulub Menetlusrakendus, mille kaudu haldavad kohalikud omavalitsused ja Maa-ameti töötajad hoonete, hooneosade ja KÜ’de aadressiandmeid. Menetluse lõpetamisel kirjutatakse muudetud andmed ümber põhisüsteemi ja menetlus jääb viitama põhisüsteemis olevatele andmetele.

• •

ADS menetlusrakendus

• • Alustas tööd 01.01.2012

Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle 9116 menetluse (nädalas u. 700 menetlust) Alustatud on üle 18732 menetluse Enim jõustatud menetlusi: • Sauga vald – 896 • • • Saku vald – 389 Sõmerpalu vald – 321 Üle 200: Viimsi, Ridala, Rapla ja Kuusalu vald ning Tallinna linn

Milleks menetlusrakendus?

• Võimaldab süsteemselt korrastada seni eri andmekogudes paiknenud aadresse – Näiteks tagada hoonete ja katastriüksuste aadresside kooskõla • Seob ruumianalüüsi põhjal aadressiobjekte • Lihtsustab kõigile aadressiobjektidele kuju omistamist • Tõkestab nõuetele mittevastavate aadresside lisandumise

Menetlusrakendus

• ADS menetlusrakendus on kasutamiseks sisseloginud kasutajatele ning vastavalt omistatud kasutusõigustele on süsteemis nähtaval ja kasutusel erinevad tegevused. • http://www.maaamet.ee/ADSMenetlusrakendus/

• Rakenduse tegevusi aadressiandmetega teostatakse menetlustena. • Ühte menetlusse võib lisada kuni 50 objekti – Näiteks kõik ühe õigusliku alusega objektid • Menetlejaks on organisatsioon ning menetlusi saavad teostada kõik selle organisatsiooni vastavates õigustes kasutajad. • Iga kasutaja on seotud organisatsiooniga ning kasutaja siseneb süsteemi selle organisatsiooni esindajana.

• Organisatsioonile on omakorda määratud tööpiirkond.

Kasutajad

• Tavakasutaja – omab vaatajaõiguseid • Menetleja – tavamenetlusõigusega kasutaja, kes saab süsteemis teha kõiki menetlustoiminguid, jõustada muudatusi ning märkida mitteaktuaalseks neid menetluse käigus tekkivaid probleeme, mida on lubatud muuta menetleja õigustega.

• Kohaliku omavalitsuse kasutajate administraator – omab õigust luua uusi kasutajaid oma omavalitsuse tööpiirkonnas .

• ADS haldaja– saab teha menetlustoiminguid juhul, kui omavalitsus on andnud loa oma valdusala piires mingeid toiminguid teostada ning mitteaktuaalseks määrata probleeme, mis nõuavad haldaja kontrolli.

Aadressid

• Aadressiobjekt - maaga seotud objekt, millele on määratud koha-aadress. Aadressiobjektil on alati olemas üks konkreetne ruumikuju ning temaga on alati seotud üks või mitu koha-aadressi (paralleelaadressi). • Levinuimad: – hooned (900 000) – hooneosad (520 000) – katastriüksused (610 000)

ADS-OID

• Aadressiandmete Süsteemi - Objekti

IDentifikaator

• Veerus

Liik

kuvatakse objekti liiki tähistavat ikooni, liigi tähis on nähtav ka andmevälja ADS-OID kahes esimeses tähes, näiteks (ikoon-kood-nimetus)

LP VK CU KN EE ME Kood MK OV AY LO ER MR TT Nimetus

maakond omavalitsus asustusüksus linnaosa liikluspind väikekoht maaüksus kohanimi elukondlik hoone mitteelukondlik hoone eluruum mitteeluruum teeregistri tee

Päritoluregister Maaregister Maaregister Maaregister Maaregister Kohanimeregister Kohanimeregister Maaregister Kohanimeregister Ehitisregister, ETAK Ehitisregister, ETAK Ehitisregister Ehitisregister Kohanimeregister

Vers.ID

• Versiooni Identifikaator (versiooni ID) • Menetlussüsteemis paiknevate objektide identifikaator

Aadressipunkt

• Aadressi ruumilist asukohta väljendav punkt.

• Peab asuma ühe aadressiobjekti ruumikuju ala sees või joone peal, punktobjekti korral vastavas punktis millel on seos vastava koha aadressiga.

• Üldjuhul objekti tsentroidis.

• Iga aadressiobjekt omab ka aadressipunkti.

Menetluste liigid

• Algatab kasutaja: – ADS menetlus KOV-idele (O) – KÜ Maakorraldustoiming (K) • Algatab süsteem: – Muutmine (M) – Automaatne muutmine (A) – ETAK muutmine (E) – Andmesiire (S)

ADS menetlus KOV-idele

• Muuta maakatastris registreeritud katastriüksuse koha-aadressi.

• Lisada uusi maareformi käigus tekkivaid katastriüksusi • Lisada selliseid hooneid ja nende osi, mida ei ole ehitisregistris (EHR-is) ja mida ei ole ka kavas ehitisregistris registreerida; • Ühendada EHR ja ETAK hooneid • Teha eelloetletud objektide andmete osas muudatusi

ADS menetlus KOV-idele 2

• Saab luua ja muuta eelloetletud objektide: – koha-aadresse (välja arvatud juhul, kui tegu on EHR objektiga); – ruumikuju (välja arvatud katastritunnusega katastriüksuse ja EHR objekti ruumikuju); – õiguslikku alust (välja arvatud juhul, kui tegu on EHR objektiga); – nihutada aadressipunkti asukohta; – ühendada EHR ja ADS hooneid, tehes eelnevalt kindlaks, et tegu on sama hoonega. Süsteem võtab aluseks ADS-is oleva ETAK ruumikuju ignoreerides EHR ruumikuju.

NÄIDISJUHTUM 1: REFORMIMATA RIIGIMAALE KATASTRIÜKSUSE LOOMINE

KÜ maakorraldustoiming

• Lisada uusi maakorraldustoimingute

– jagamine, – liitmine, – piiride muutmine – jmt

• käigus tekkivaid katastriüksusi, mida ei ole veel maakatastris registreeritud.

KÜ maakorraldustoiming 2

• Luua ja muuta maakorraldustoimingus tekkiva katastriüksuse: 1) ruumikuju; 2) koha-aadresse; 3) õiguslikku alust; 4) nihutada aadressipunkti asukohta.

NÄIDISJUHTUM 1: REFORMIMATA RIIGIMAALE KATASTRIÜKSUSE LOOMINE

NB!

Ehitisregistrist pärit objektide andmeid saab muuta ainult ehitisregistris.

EHR objektid

• Ainus lubatud tegevus on EHR objekti ETAK objektiga ühendamine – EHR objekt saab ADS’s külge ETAK ID ja ruumikuju • EHR’s tehtud muudatused jõuavad ADSi põhisüsteemi 15-30 minutiga.

• Menetlussüsteemi ei jõuagi, seega kui muudatuste ajal on objekt menetluses tuleb ta menetlusest eemaldada ja uuesti menetlusse lisada.

• • •

Veateadete tühistamine

Probleemid menetluse jõustamisel: Tühistamise tase 2 – veateadet saab mitteaktuaalseks märkida KOV menetleja Tühistamise tase 1 – veateadet saab mitteaktuaalseks märkida ADS haldaja Tühistamise tase 0 – veateadet üldjuhul ei tühistata Veateate mitteaktuaalseks märkimisel on kohustuslik lisada kommentaar.

Veateated

• Esineb ka menetluse jõustamist mittetakistavaid probleeme (veateateid), mis on informatiivsed.

Levinuimad veateated:

155 - Objekti aadress sisaldab 6. taseme komponenti, vajab ADS haldaja kontrolli 88 - Ehitise aadress ei sobi katastriüksusega: [1] aadress [2] 134 - Objekti kuju kattub samaliigilise objekti kujuga põhisüsteemis ADS-OID: [1] 85 - Aadress ei ole unikaalne, vaid esineb teistel samaliigilistel objektidel [1]

Veateated 2

• 145 - Objektil ei tohiks esineda liikluspinna aadress [1] • 146 - Objektil ei või esineda liikluspinna aadress [1] • 8 - Objekti kuju on kohustuslik • 154 - EHR-st pärit objekti aadresse ei saa ADS-i kaudu muuta

Jõustamisvalmiks märkimine

1) Jõusta menetlus 2) Valiku kinnitamine 3) Märkida menetlus jõustamisvalmiks vastates JAH küsimusele:

Haldaja poolne jõustamine:

PRAKTILISED NÄIDISMENETLUSED

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Andre Kaptein

[email protected]

tel 6 750 894 peaspetsialist Aadressandmete osakond Maa-amet