Transcript Document
Koduleht
Põhimõisted
Internet
Internet on oma olemuselt arvutite ning teiste sarnaste masinate vaheline suhtlemisviis. Suhtlemisel kasutatakse ühtseid standardseid protokolle. Meid huvitavad peamiselt kaks sellist protokolli -
FTP
. Selles artiklis mainin ära vaid selle, et
HTTP
ja esimest,
HTTP
-protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede (kodulehekülgede) edastamiseks kasutajatele. Teine,
FTP
-protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise.
Järgmine asi, mida peaks kohe mõistma, on asjaolu, et weebi leheküljed säilitatakse ja edastatakse HTML keeles ning
HTTP
abil edastatav informatsioon kuvatakse weebilehitseja (brauseri) abil lõppkasutajale
dokumendina
.
Veel ümber seletatuna - kui kasutaja loeb seda lehte (ehk dokumenti) siin, siis klõpsates mõnel lingil sellel lehel (näiteks link „Avaleht”), viiakse teid uuele dokumendile.
Internet järg
Internetidokumendid pannakse kokku mitmetest erinevatest failidest. Kõige viimaste standardite järgi võiks neid koostisosasid jaotada järgmiselt: 1.
2.
HTML võrgulehe esitlusviisi struktuuri kuvamiseks; CSS kujunduse määramiseks; 3.
4.
pildifailid (.jpg, .png, .gif) - pildid/fotod, aga ka disainielemendid; teised tänapäeva võrgulehed võivad kasutada veel väga palju erinevaid tehnoloogiaid, mõned näited oleks FLASH, JavaScript, Java, PHP jms...
HTML
WWW (World Wide Web) poolt teenindatavad tekstid on üldiselt spetsiaalses HTML (HyperText Markup Language)-keeles kirjutatud dokumendid. HTML-keele peaülesandeks on peegeldada teksti struktuuri WWW klientprogrammile (lugemisprogrammile, brauserile) arusaadaval viisil. Selle kõrval sisaldab HTML-keel ka teksti välimust mõjutavaid koode.
Lisaks sellele võimaldab HTML-keel tekstile ka piltide ja heli lisamist, samuti antud tekstist teistele HTML tekstidele ning teiste võrkude ressurssidele viidata (linkida).
HTML-keele elementideks on tagid ehk koodid (tag), mille alusel toimub teksti töötlemine. Kõik koodid kirjutatakse erimärkide ( < ja > ) vahele. Osa koode on nn paariskoodid, millest esimene määrab mõjupiirkonna alguse, teine aga selle lõpu: näiteks kirjutises Pealkiri
määrab kood
pealkirja alguse, kood aga selle lõpu.
HTML
Näide:
Salvestame selle ja vaatame brauseriga,näeme:
My First HTML Document !
Tiitliribal näeme:
My First Webpage - Windows Internet Explorer
PHP
HTML kirjeldab kodulehe välimust (ka sisu) PHP abil tekitatakse sobiv HTML keelne dokument HTML Tekstifail Pildifail Andmebaas
PHP
HTML
HTML- ja CSS-redaktorid
Minimaalselt on kodulehekülje-meisterdajal vaja järgmist tüüpi tarkvara: HTML- ja CSS redaktor; Kui läheb kodulehe avalikuks tegemiseks, siis on üldjuhul vaja ka FTP-klientprogrammi. • • HTML ja CSS redaktorid • Täpsem programmivalik peaks olema www-ehitaja enda teha. Siinkohal toon siiski välja mõned. Pea meeles - üldjuhul vajad järgnevast loetelust vaid ühte programmi, kuid proovida võid mitmeid.
ConTEXT - Windows. Toetab nii HTML (sh. XHTML) kui CSS vormingut + väga palju programmeerimiskeeli; Crimson Editor - Windows. Toetab nii HTML (sh. XHTML) kui CSS vormingut + mitmeid programmeerimiskeeli. Arendus peatunud alates 2004. aastast. Araneae Windows. Olemas eestikeelne tõlge. Toetab HTML (sh. XHTML) ja CSS vorminguid.
CSS-redaktorid
CSS ehk Cascading Style Sheets abil määratakse ärasee,kuidas võrgulehitseja (brauser) koostatud HTML dokumenti kuvab: • Määrata elemendile/elementidele stiilid • Määrata elemendi/elementide paigutuse HTML/XHTML dokumendis (XHTML on laiendatud HTML) • Muuta lehekülje kujundust ilma serveris olevate lehekülgede läbikäimist • Määrata erinev kujundus – Printimiseks – Vastavalt brauserile näiteks mobiiltelefonile – Kuvatava teksti suuruse muutmine • Vähendada allalaadimise aega ja mahtu
Serveriruum
Kui eesmärgiks on vaid HTMLi ja CSSi õppimine, võib vastavaid faile teha ainult oma arvutisse ning neid sealt ka võrgulehitsejaga vaadata. Selline lähenemine sobib suurepäraselt seni, kuni ei ole kindel, et võrguleht on avaldamiseks sobiv.
Oma arvutist saab serveri teha. Seda nii endale kui ka laiale maailmale serveerimiseks. Arendustööks võib küll ka oma kasutuses olevasse arvutisse paigaldada serveritarkvara, kuid www-lehe avaldamiseks ei sobi täiesti juhusliku arvuti serveriks seadistamine Pealegi on vaja iseseisva kodulehe aadress registreerida.
Serveriruum
Seetõttu vaatleme lähemalt kahte üldlevinud võimalust.
1.
Koduleht tasuta ruumi pakkuvasse serverisse; 2.
Virtuaalserveri tellimine. Esimesel juhul on Eestis võimalik valida kahe põhilise teenusepakkuja vahel: ZONE.ee (aadress kujul www.zone.ee/sobivnimi) ning HOT.ee (aadress kujul www.hot.ee/sobivnimi). Lisaks neile pakuvad tasuta (või õigemini lisapakkumisena) kodulehe majutamist ka mitmed internetiühenduse teenusepakkujad (näiteks TELE2). Lingid tasuta teenusepakkujatele leiad viidete osast.
Virtuaalserver võimaldab palju enamat. Kesktasemele mõeldud artiklites tuleb juttu täpsemini sellest, mida kõike saab ära teha, tellides sellise teenuse. Siinkohal võiks lühidalt mainida vaid seda, et virtuaalserver on (peaaegu alati) tasuline teenus, mille abil on võimalik luua koduleht aadressikujule www.soovitudvabanimi.com, www.soovitudvabanimi.eu, teoreetiliselt ka www.soovitudvabanimi.ee jpm. Lisaks võimaldab virtuaalserver kasutada mitmeid olulisi tehnoloogiaid nagu www-programmid ning andmebaasid.
Võimalik serveriruum
• • • • ZONE.ee
- Tasuta serveriruum ning aadress kujul www.zone.ee/valitavnimi/ HOT.ee
- Tasuta serveriruum ning aadress kujul www.hot.ee/valitavnimi/ NETI.ee Andmeside ja Internet teenusepakkujad Eestis - Virtuaalserverite W3C - World Wide Web Consortium
Staatiline ja dünaamiline www dokument
Staatiline www dokument kirjutatakse valmis tervikuna ja teda saab muuta muutes kirjutatud HTML koodi ja salvestades selle serverile Dünaamiline www dokument genereeritakse serveri poolt alles siis,kui keegi soovib seda vaadata. Vaadatava informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks andmebaase ja teisi faile CGI – Common Gateway Interface Gateway programs CGI WWW HTTP HTTP Server Klient browser
Mõned kasulikud lingid
Viited inglise keeles juhenditele Weebidisain http://www.aksi.net/website-design-tutorial.htm
HTML keel http://www.aksi.net/html-tutorial.htm
Weebimajutuse viited http://www.aksi.net/web-hosting-packages.htm