ADS menetlusrakenduse kasutamine edasijõudnutele Andre Kaptein Maa-amet 4. mail 2012 ADS praktikute koda • Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud. Eelkõige omavalitused.
Download ReportTranscript ADS menetlusrakenduse kasutamine edasijõudnutele Andre Kaptein Maa-amet 4. mail 2012 ADS praktikute koda • Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud. Eelkõige omavalitused.
Slide 1
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 2
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 3
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 4
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 5
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 6
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 7
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 8
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 9
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 10
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 11
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 12
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 13
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 14
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 15
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 16
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 17
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 18
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 19
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 20
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 21
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 22
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 23
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 24
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 25
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 26
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 27
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 28
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 29
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 30
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 31
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 32
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 33
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 2
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 3
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 4
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 5
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 6
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 7
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 8
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 9
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 10
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 11
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 12
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 13
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 14
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 15
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 16
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 17
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 18
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 19
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 20
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 21
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 22
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 23
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 24
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 25
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 26
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 27
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 28
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 29
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 30
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 31
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 32
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet
Slide 33
ADS menetlusrakenduse
kasutamine edasijõudnutele
Andre Kaptein
Maa-amet
4. mail 2012
ADS praktikute koda
• Praktikute koja moodustavad kõik asutused ja
ametnikud, kelle töövaldkond on ADS-iga seotud.
Eelkõige omavalitused ja Maa-amet ning RIA.
• Kavas on korraldada regulaarseid omavalitsuste ja
Maa-ameti kohtumisi, et selgitada välja tehnilisi
ning õiguslikke kitsakohti ja nende
lahendusvõimalusi. Kaasata omavalitsusi
arendustegevusse.
• Veel on kavas korraldada üritusi erinevate
kasutusvaldkondade lõikes. Näiteks RR, ÄR,
Kinnistusraamat jne… Erinevaid andmekogusid
koordineerib RIA (Riigi Infosüsteemi Amet).
ADS menetlusrakendus
• Alustas tööd 01.01.2012
• Tänaseks päevaks on kasutajad jõustanud üle
9583 menetluse
Päevas 110 menetlust
• Alustatud üle 19834 menetluse
• 56,3% menetlustest läbivad haldaja kontrolli
• 3,1% menetlustest nõuavad erandlikku
veateadete tühistamist enne jõustamisvalmiks
märkimist
• Linnades protsendid natuke teistsugused
Usinaimad
• Enim jõustatud menetlusi:
• Sauga vald – 896
• Saku vald – 464
• Viimsi vald – 318
• Ridala – 293
• Rapla - 271
• Üle 100: Väike-Maarja, Vastseliina, Kohila,
Rõuge, Paide, Puurmani, Saue, Tahkuranna,
Noarootsi, Võru, Vaivara, Sõmerpalu, Jõhvi ja
Kuusalu vald ning Tallinna linn
Õiguslikud alused
• Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 251 “Aadressiandmete
süsteem”
• Ruumiandmete seadus (vastu võetud
17.02.2011)
• INSPIRE
INSPIRE
• 14. märtsil 2007. aastal võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur
(INSPIRE - Infrastructure for Spatial
Information in the European Community).
• Eesmärgiks parandada ühenduse
ruumiandmete kättesaadavust
ja koostalitlusvõimet kõikides liikmesriikides.
Ruumiandmete seadus:
• Üheski registris ei tohi enam tekkida ühtki uut Eesti
koha-aadressi enne, kui see ei ole ADS-is
registreeritud (varem tekkisid koha-aadressid
maaregistri ja ehitisregistri kaudu kontrollimatult).
• § 55 lõige 4: Uue hoone koha-aadress tuleb
määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks
ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa kohaaadress tuleb määrata hiljemalt enne hoone
kasutusloa andmist.
• Varem määratud koha-aadressid loeti
ruumiandmete seaduse rakendussätete alusel ADSis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks.
ADS riigi
infosüsteemis
• Aadressiandmeid töötlevad umbes pooled
Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud infosüsteemidest (106 215st).
• ADSi infosüsteem on terviklikust tagav
kesksüsteem aadressiandmete tootjate ja
tarbijate vahel.
• Võimalik on ka kaudne liidestumine ADS’ga
Rahvastikuregistri (RR) või Äriregistri (ÄR)
kaudu.
Aadressiobjekte
hoidvad süsteemid
Aadressitoimingutes olulist
panust andvad süsteemid
ADSi
IS
Terviklust tagav
MIS EHR
EHAK
register
ETAK
KNR
kesksüsteem
Aadressisubjekte aadressidega
seostavad süsteemid
RR ÄR
100+
Põhilised mured:
• Ruumikujudega pole varem süstemaatiliselt
tegeletud
• ETAK seoseta EHR hooned
• Ebatäpsused ETAK’i ja Maaregistri
alusandmetes (hooned KÜ’de piiridel)
• EHR-ADS andmevahetus ei ole täielikult välja
arendatud
Veateade 88
• Ehitise aadress ei sobi
katastriüksusega: [1] aadress [2]
• Objektide seostamise loogika täpsustamine
– Lisaks protsendile võetakse arvesse ka pindala
• Kui kattub alla 10% pindalast objekte igal juhul
seotuks ei loeta
• Kui kattub 10-40% arvestatakse pindalaga
– Kattuv pindala peab sellisel juhul olema vähemalt
16m2
ETAK
andmekorrastus
•
ETAK’s lõigutakse sarnaste reeglite alusel
üle katastriüksuse piiride paiknevad hooned
1) Pindala vähemalt 16m2
•
•
Alla 16m2 hooneid ETAK oma algatusel ei lisa
Küll on võimalikud teistest registritest kuju
saanud objektid sellest piirist väiksema
pindalaga
ETAK korrastus 2
2) Ei tükeldata hooneid, millest osa
paikneb transpordimaa
kasutusotstarbega katastriüksusel.
ETAK 3
• Ei tükeldata hooneid, mille üks
seinadest on lühem, kui 2m
ETAK 4
• Ei tükeldada hooneid, mis paiknevad
katastriüksustel, mis on samas
kinnistusraamatu registriosas.
ETAK 5
• Ei tükeldata hooneid, mida
katastriüksuse piirid lõikavad
diagonaalselt.
• Mida teha ebatäpsuste korral ETAK
hoonete andmetes?
• Võimalikud probleemid:
– Hoone tüüp ETAKis on vale
– Hoone paikneb mitmel katastriüksusel
– Hooned on lammutatud või lagunenud
– Hoonete ruumikujusid tuleb tükeldada või liita
ETAK
• Anda kirjalikult e-posti teel teada
ebatäpsusest.
• Kui hoonet enam looduses ei ole on vaja
kindlasti lisada mis on hoonest alles:
– Vare
– Vundament
– Mitte midagi
• ETAK andmete haldaja vaatab olukorra üle ja
vajadusel korrastab andmed.
E menetlused
• Juhul kui ETAK’i korrastuse käigus tekib uusi
hooneid, luuakse ADS’s automaatselt ETAK muutmise
menetlus (liik E), kus on lisandunud objektid.
• Neile on lisatud automaatselt katastriüksuse ja
läheduses paiknevate liikluspindade aadressid.
• ETAK muutmise menetluses tuleb aadressid ja teised
andmed üle vaadata, vajadusel kõrvaldada või
täpsustada automaattöötlusel lisatud aadresse. Kui
andmed on kontrollitud, tuleb menetlus jõustada,
alles seejärel jõuavad objektid põhisüsteemi.
VEEL KORDUMA
KIPPUVAID KÜSIMUSI?
Volitused
• KOV peab Maa-ametit aadressimuudatuste
tegemiseks volitama (ruumiandmete seadus)
• Muudatused on vajalikud:
– EHAK muudatuste korral
– Kohanimede muudatuste korral
• Volitused võivad olla täielikud ja osalised
• Volitused on tähtajalised
• Volitused tuleb sisestada
menetlusrakenduses
Mis edasi?
•
•
•
•
•
•
Register – Aadressiobjekti otsing – Probleem
Register – Aadresside probleemid
EE hoonetele unikaalaadressid
Aadressiobjektidele kuju lisamine
KÜ ja hoone aadresside kooskõla tagamine
Lisandunud ETAK hoonete aadresside
korrastamine ja põhisüsteemi lisamine
• Topelt objektide ühendamine
TÄNAN
TÄHELEPANU EEST!
Andre Kaptein
[email protected]
tel 6750894
peaspetsialist
Aadressandmete osakond
Maa-amet