Transcript Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusi. Siim Link, TTÜ STI

Elamute energiasäästliku
renoveerimise kogemusi
Siim Link, PhD
Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika instituut
Renoveerimise näited
Soovitud tulemus - millest alustada?








Milline on hoone olemasolev olukord?
Kas ja millist remonti hoone vajab?
Kui suured on küttekulud?
Kuidas toimib küttesüsteem?
Kuidas toimib ventilatsioon?
Milline on sisekliima (temperatuur, õhuniiskus)?
Milline on piirete olukord?
Mida ja kuidas renoveerida?
Renoveerimisplaan - energiaaudit



Meetmed hoone renoveerimiseks
Meetmed on soovitav esitada pakettidena
Pakettides kombineeritakse omavahel erinevad
meetmed:
 seinte soojustamine
 katuse soojustamine
 akende ja uste vahetus
 kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine
 jne
Hoone









Ehitusaasta – 1987
Köetav pind – 1526 m2
Hoone (elamu) on 3-4 korruseline ja 21 korteriga
Hoones mõõdetakse keldris asuvast gaasikatlamajast hoonesse
väljastatavat ja hoones tarbitavat soojust soojusarvestiga ning küttekulu
jaotatakse proportsionaalselt korterite vahel korteriomanikule kuuluva
elamispinna alusel.
Tarbevett soojendatakse korterites elektriboileritega.
Korterites kasutatav külm tarbevesi on mõõdetud korteripõhiselt.
2003. a vahetati katusekattematerjal.
Altjaotusega möödaviiguga termostaatventiilidega ühetorusüsteem,
radiaatorid on valdavalt malmist.
Ventilatsioon – loomulik ventilatsioon
5
Pildid
6
Sisetemperatuur
25
22,5
20
Krt 18
Krt 17
Välisõhk
15
Krt 14
Krt 1
12,5
10
7,5
5
2,5
7
16.04.
15.04.
14.04.
13.04.
12.04.
11.04.
10.04.
0
9.04.
Temperatuur, oC
17,5
Krt 14
Krt 17
Krt 1
13.04.
Krt 18
12.04.
70
11.04.
Suhteline õhuniiskus
Talvine soovituslik ülempiir
65
55
50
45
40
35
30
25
16.04.
15.04.
14.04.
10.04.
20
9.04.
Suhteline õhuniiskus, %
60
8
Termopildid, Korter 1


Köögi idaseina ja põranda liitekohas on oluline
külmasild, kus esineb ka hallitust.
Elutoa lõunaseina korral olulisi külmasildasid, eriti
põranda ja seina liitekohas.
9
Termopildid, Korter 14

Vasakpoolse magamistoa välisseina nurkades
on olulised külmasillad ja all paremas nurgas
esineb ka hallitust
10
Termopildid, Korter 17

Välisseina parem serv toimib olulise
külmasillana ja esineb hallitust
11
Energiatarbimine




Kütte- ja ventilatsioonisoojus 147kWh/(m2a)
Õhuvahetuskordarv 0,27 1/h
Sooja tarbevee soojendamine – 2226kWh/(m2a)
Elekter – 55kWh/(m2a)
Arvutatud kogukulu 225 MWh
Mõõdetud soojus
225 MWh
Soojuskadu läbi
piirdetarindite
194 MWh
86%
Soojuskadu
õhuvahetuseks ja
infiltratsiooniks
31 MWh
14%
Tasakaalutemperatuur 16,3 oC
12
Piirete soojustamine - katus


Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-arvud on enamasti
vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K).
Tänapäeval soovitatakse katuste U-arvuks mitte üle 0,15-0,2 W/(m2K).
Katuse parapett ei ole
isoleeritud. Seega toimib
katus
kui
külmasild
perimeetri ulatuses ja võib
esineda ülemiste korruste
lagede
nurkades
kondenseerumist. Samuti
võib esineda pragunemist
tänu temperatuuride erinevusest tingitud katusekonstruktsioonide soojuspaisumisele/kahanemisele
Sein
ja
katusekonstruktsioon
on
kaitstud välise soojustamisega.
Külmasild
katuse
osas
on
eemaldatud ja ei ole
enam kondenseerumise
ohtu.
13
Piirete soojustamine - sein


Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel ehitatud korruselamute
välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K).
Tänapäeval soovitatakse seinte U-arvuks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).
Kui väline isolatsioon ei
ole
piisavalt
pikalt
allapoole keldri lae taset,
siis tekib külmasild.
Selle vältimiseks peab
isolatsiooni pikendama
vähemalt
200 mm
allapoole keldri lae
pinna taset.
Üks
võimalus
probleeme vältida on
pikendada
välisisolatsiooni
allapoole maapinda.
14

Piirete soojustamine – aknad ja
rõduuksed
Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö
energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna
avatäite, nt U väärtusi - ca 1 W/(m2K).
Tihti ilmnevad külmasillad aknaraamide ümbruses. Külmasillad võivad
põhjustada
kahjustusi
piirnevate
konstruktsioonidele ja raamidele.
Neid probleeme saab
vältida, kui isolatsioon on
paigaldatud
korralikult
ümber akna.
Aken soojustuse
sees
15
Piirete soojustamine – rõduplaadid
Isoleerimata seinad põhjustavad soojuskadusid. Seda
võimendab
isoleerimata
rõduplaadid, mis toimivad
külmasillana.
Rõdu toimib ikka kui Külmasild on eemaldatud,
külmasild, kuna välispind on isoleerides rõduplaadi mõleisoleerimata. Rõdu suhtes malt poolt.
allpool oleva korteri lae
ülemises nurgas võib esineda
vee kondenseerumist.
16
Küte - soojussõlm
17
Küte - katlad


Moduleeritav põleti
Kondensatsioonkatel
18
Küttesüsteem - termostaatventiilid
19
Küttesüsteem - tasakaalustamine
20
Ventilatsiooniklapi (värskeõhuava)
paigutus
Ventilatsioon – tsentraalne
soojustagastus
22
Ventilatsioon – lokaalne
korteripõhine soojustagastus
23
Ventilatsioon – soojusvahetid
24
Ventilatsioon – lokaalne
ruumipõhine soojustagastus
Seinasisene paigutus
Seinapealne paigutus
25
inVENTer süsteem

Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.
Päikeseküte
Vaakumkollektor
Lamekollektor
27
Soojuspump
28
Paketid
29
Paketid
30
Paketid
31
Paldiski mnt 171
Mahtra 52
J. Sütiste tee 22
J. Sütiste tee 45
Energia 3
Kokkuvõte







Hoone renoveerimiseks on soovitav koostada esmalt energiaaudit (arvutused), mille
põhjal valitakse meetmed ja koostatakse vastavad projektid ja viiakse ellu
ehitustegevused.
Suhteliselt mõistlike investeeringumaksumustega on võimalik viia hoonete
küttesoojuse erikasutus tasemeni 40-60 kWh/(m2a).
Hoone kompleksse renoveerimise tulemusena (va soojustagastusega ventilatsioon)
on võimalik saavutada küttesoojuse tarbimise vähenemist hinnanguliselt kuni kaks
korda.
Väga oluline on küttesüsteemi muutmine korteripõhiselt reguleeritavaks või
ümberhäälestamine, et piirete soojustamise tulemusena ka soojuskaod väheneksid.
Korteripõhiselt reguleeritav küttesüsteem (termostaatventiilidega) võimaldab
rakendada individuaalse küttekulujaotamise metoodikat, mille tulemusena
vähendatakse küttekulusid veelgi.
Küttesoojuse tarbimise juures mängib olulist rolli ka vanade ja uute akende osakaal.
Hooned on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist nii kui nii. Oma kodu korda
tegemisel ei saa kõike taandada energiasäästust tulenevale tasuvusele.
Renoveerimisega saavutatav energiasäästu tuleks suhtuda kui kaasnevasse
positiivsesse efekti.