Modernne maailm Modernse mõtlemise sünd Maailma saab ise luua 6. juulil 1776 avaldas ajaleht The Pennsylvania Evening Post Ameerika Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis oli vastu võetud kaks.
Download ReportTranscript Modernne maailm Modernse mõtlemise sünd Maailma saab ise luua 6. juulil 1776 avaldas ajaleht The Pennsylvania Evening Post Ameerika Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis oli vastu võetud kaks.
Slide 1
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 2
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 3
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 4
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 5
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 6
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 7
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 8
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 9
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 10
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 11
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 12
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 13
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 14
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 15
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 16
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 17
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 18
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 19
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 2
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 3
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 4
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 5
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 6
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 7
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 8
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 9
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 10
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 11
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 12
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 13
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 14
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 15
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 16
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 17
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 18
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.
Slide 19
Modernne maailm
Modernse mõtlemise sünd
Maailma saab ise luua
6. juulil 1776 avaldas ajaleht The
Pennsylvania Evening Post Ameerika
Ühendriikide iseseisvus-deklaratsiooni, mis
oli vastu võetud kaks päeva varem. Viies
ellu otsuse saada Briti kolooniast
iseseisvaks riigiks, tõestasid ameeriklased,
et kehtivat maailmakorda saab oma
tõekspidamiste ja vajaduste järgi muuta,
eriti kui muutmistahe ei lähtu üksikutest
inimestest, vaid üldsusest, ühistest
veendumustest ja koostööst, mille arengule
aitas mh kaasa modernse meedia sünd.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Mõtteloos suure pessimistina tuntud saksa
filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos on
„Maailm kui tahe ja kujutlus” (1819). Kujutlused
on maailm sellisena, nagu ta meile ilmneb, kõige
inimesele nähtava ja tunnetatava taga seisab aga
tahe kui üldine kuri kosmiline printsiip. Tahet
käsitleb Schopenhauer enamasti elutahtena, mida
iseloomustab pimeda ja irratsionaalse tungina.
Inimene teenib elutahet, tema elu juhivad
pimedad instinktid, mille võimusest ei ole võimalik
vabaneda. Tahe püüdleb alati millegi poole, aga ei
leia millestki rahuldust, mistõttu on inimene alati
õnnetu ja kannatav. Schopenhaueri järgi pole
maailmas korda, inimese elu on piinarikas ning
pärast surma pole loota lunastust. Väheseid viise
tahet eitada ja olemise viletsusest pääseda
seisneb Schopenhaueri järgi kunstis, ennekõike
muusikas.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
20. sajandi mõtlemist tugevalt mõjutanud saksa
filosoof Friedrich Nietzsche suhtus senisesse
metafüüsikasse (mõtlejate soovi leida näivuste
tagant tegelikkust, nagu see tõeliselt on),
religiooni ja moraali läbini eitavalt: ta näitas,
kuidas need valdkonnad on ajalooliselt kujunenud
ega ole seega kuidagi absoluutsed ja paratamatud.
Nietzsche eesmärk ei ole nende asemele seada
mingit uut, oma tõde, sest tema järgi ei ole
ükskõik milline tõde enamat kui metafooride ja
illusioonide kogum. Üleloomulikule vallale
vastukaaluks seab ta elu mõiste. Kirjutades pööras
Nietzsche suurt tähelepanu oma tekstide stiilile,
kasutades palju metafoore ja aforisme ning
rääkides sageli mõistukõneliselt. Sellise laadi tõttu
on ta looming väga mitmeti tõlgendatav ja avatud
igasugustele, sh kunstilistele edasiarendustele,
mida 20. sajandi jooksul ka rohkesti tekkis.
Moderniseeruv ettekujutus
inimloomusest
Pea terve elu Viinis elanud ja töötanud
Sigmund Freudi tuntakse kui psühhoanalüüsi
rajajat. Psühhoanalüüs ei tähenda ükskõik millist
psühholoogilist analüüsi, vaid tegu on ühe eraldi
teooria ja ravimeetodiga. Freudi ja
psühhoanalüüsi peateoseks peetakse „Unenägude
tõlgendamist” (1900), kus Freud selgitab
unenägude analüüsi kaudu inimpsüühika
toimimist. Selle analüüsi käigus jõudis Freud
seisukohale, et unenägudes väljenduv on suures
osas seotud seksuaalsusega – sellele inimelu
valdkonnale omistas ta suure tähtsuse inimese
psüühika kujundamisel. Üks Freudi tuntumaid
mõisteid on „teadvustamatus”, seal asub kõik see,
mis inimene on oma teadvusest välja tõrjunud ja
millest ta teadlik ei ole, mis aga ometi määrab
inimese käitumist.
Muutumis- ja liikumisvajadus
Norra kunstnik Edvard Munch (1863–1944) lõi aastail 1893–1910 eri tehnikates
pildiseeria „Looduse karje”. „Karje” on modernse kunsti tuntumaid ja esinduslikumaid
teoseid. 20. sajandi sajandi alguse kunstile omane energiline rahulolematus ja pinevus
väljenduvad nii pildil kujutatus kui ka pildi mitmekordses ümbertöötamises.
Objektiivsuseusk
Inglise loodusteadlane Charles Darwin on tuntud
peamiselt oma kaaluka panuse poolest
evolutsiooniteooriasse. Tema „Liikide tekkimine”
(1859) on olulisi alusteoseid kogu modernsele
loodusteadusele. Darwin väitis, et eluslooduse
liigid on välja kujunenud loodusliku valiku teel:
isendid, kes oma keskkonnas paremini toime
tulevad, elavad kauem ja pärandavad osa oma
eeldusi järglastele. Keskkonnatingimused ja
eeldused on aegade ja põlvkondade jooksul
varieerunud ning tinginud eluslooduse liigilise
mitmekesisuse. Teooriaid eluslooduse arengu ehk
evolutsiooni kohta olid loonud teisedki
loodusteadlased, kuid Darwini käsitlus paistis
silma iseäranis tugeva tõestusega, mis toetus
põhjalikule empiirilisele uurimistööle. Nagu
Darwini teooria kujunes oluliseks aluseks 20.
sajandi loodusteadusele, nii jäid 20. sajandi
kultuuris kestma ka selle konfliktid mõnda laadi
religioosse mõtlemisega.
Objektiivsuseusk
George Richmondi portree Charles Darwinist
1830. aastate lõpul. Darwin oli juba tunnustatud
teadlane, kuid peateose valmimiseks kulus veel
kakskümmend aastat tööd
Objektiivsuseusk
Saksa-juudi päritolu Karl Marx on mõtleja, kes
tegutses filosoofia, sotsioloogia, majandus- ja
ajalooteaduse alal, tuues nendesse
valdkondadesse märkimisväärseid muutusi.
Ühtlasi on tema mõtted otseselt kujundanud 20.
sajandi ühiskonda ja poliitikat, ilmekaim näide
sellest on Lenini juhitud proletaarne revolutsioon
Venemaal. Marxi keskne siht oli kriitiliselt
analüüsida kapitalistlikku ühiskonda, tema
peateost, „Kapitali” I köidet (1867) on kutsutud
töölisklassi piibliks. Marxi meetodit nimetatakse
ajalooliseks materialismiks ja selle keskseid
seisukohti on, et majanduslik baas (kehtivad
tootmissuhted ja rikkuse jaotamise süsteem)
määrab kogu ühiskondliku sfääri e pealisehituse
(poliitika, haridus, õigus, kunst, teadus, filosoofia).
Marxi tuntumaid teese on: „Mitte inimeste
teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi,
nende ühiskondlik olemine määrab nende
teadvuse.”
Objektiivsuseusk
Detail Mehhiko kunstniku Diego Rivera (1886–1957) seinamaalingust Mehhiko ajaloo kohta
México Rahvuspalees. Marxi kujutamine osana Mehhiko ajaloost annab tunnistust tema
ulatuslikust mõjust kogu maailmas 20. sajandil
Maailm muutub
• Vaata pilte Euroopa linnadest 20. sajandi algul.
• Pane tähele, mida uut on linnaruumi tekkinud
19. sajandi algusega võrreldes.
Mida nendest asjadest, mida on piltidel
kujutatud, 19. sajandi algul veel olemas ei
olnud?
• Oleta või uuri välja, mis on nendes paikades
tänapäevaks muutunud.
Tallinn
Helsingi
Riia
Pariis
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse
peamiselt käsitsi.
Tööstusressursid on
ühiskonna jõukuse
peamine alus.
Lugeda oskab suurem
osa inimesi.
Kinnisvara saab
peamiselt pärida
või omandada
autasuna mingite
teenete eest.
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu
jooksul märkimisväärselt muutuda.
Põllumajandusressursid on
ühiskonna jõukuse peamine alus.
Kinnisvara saab igaüks
vabalt osta, kui on raha.
Leidub üsna palju inimesi, kes
pole kunagi käinud maal, vaid
on elanud kogu aeg linnas.
Palju tarbeasju
valmistatakse masina abiga.
Kaugetesse maadesse
rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad,
usulis-poliitilised pagulased.
Ühiskond koosneb kindlatest
seisustest, mille liikmed
elavad eluaeg seisusele kohast
ootuspärast elu, mis sarnaneb
nende vanemate omaga.
Leidub palju inimesi, kes pole
kunagi käinud linnas, kuid ei leidu
inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse
rändamine on üldtuntud
võimalus majanduslikult
parema elu
püüdlemiseks.
Jaota olukirjeldused õigesti
Euroopa kultuur ja elukeskkond
18.–19. sajandi vahetusel
Euroopa kultuur ja elukeskkond
19.–20. sajandi vahetusel
Tarbeasju valmistatakse peamiselt käsitsi.
Põllumajandusressursid on ühiskonna
jõukuse peamine alus.
Palju tarbeasju valmistatakse masina abiga.
Tööstusressursid on ühiskonna jõukuse peamine alus.
Ühiskond koosneb kindlatest seisustest, mille
liikmed elavad eluaeg seisusele kohast ootuspärast elu, mis sarnaneb nende vanemate omaga.
Kinnisvara saab peamiselt pärida või
omandada autasuna mingite teenete eest.
Kinnisvara saab igaüks vabalt osta, kui on raha.
Leidub palju inimesi, kes pole kunagi käinud linnas,
kuid ei leidu inimesi, kes poleks käinud maal.
Kaugetesse maadesse rändavad peamiselt
seiklejad, maadeavastajad, usulis-poliitilised
pagulased.
Lugeda oskab suhteliselt väike osa inimesi.
Ühiskonnas võib alati moodustuda uusi
huvigruppe, inimese tegevusala,
ühiskondlik staatus ja roll võib elu jooksul
märkimisväärselt muutuda.
Leidub üsna palju inimesi, kes pole
kunagi käinud maal, vaid on elanud
kogu aeg linnas.
Kaugetesse maadesse rändamine on
üldtuntud võimalus majanduslikult
parema elu püüdlemiseks.
Lugeda oskab suurem osa inimesi.
Rahvusriigi sünd
Modernset lääne mõtteviisi, mis
väärtustab mitmekesist, omapärast
ja iseseisvat eneseteostust, võib
pidada ka Eesti Vabariigi sünni üheks
eelduseks. Neile väärtustele rajatud
ühiskond saab toimida ainult siis, kui
ühtlasi arvestatakse demokraatlike
põhimõtetega. Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920) kehtestas
need oma aja kohta väga jõuliselt.
Loe 1920. aasta põhiseadust ja vasta
küsimustele.
1. Kas need põhiõigused kehtivad
Eesti Vabariigis ka tänapäeval?
2. Millistes ühiskondades need
põhiõigused ei kehti?
3. Kuidas võib nende põhiõiguste
kehtimine või puudumine
mõjutada sõnakunsti arengut?
4. Kuidas võivad kunst ja kirjandus
kaasa aidata nende põhiõiguste
maksma-panekule?
Eesti Vabariigi
esimene põhiseadus (1920)
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eestis vaba. Õpetus on
kooliealistele lastele sunduslik ja rahvakoolides maksuta.
Vähemusrahvustele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi ülevalve all.
Kõrgemaile õppeasutustele kindlustatakse autonoomia neis piirides
nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel kinnitatud
põhikiri.
§ 13. Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada sõnas, trükis, kirjas,
pildis või kujutuses. Seda vabadust võib kitsendada ainult kõlbuse ja
riigi kaitseks.
Tsensuuri Eestis ei ole.