Transcript Sissejuhatavad loengud
Slide 1
03.09.2012
Sissejuhatus
Liisi Laanemets
Slide 2
Rahvamuusika
• Folkloor: “Kultuuriliselt kokkukuuluva rahva sünreetiline pärimus,
milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. See
kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on
omane pidev muutumine.“ (Tiiu Jaago).
• Folkloori iseloomulikud tunnused: tuginemine traditsioonile,
varieerumine ja sageli anonüümsus (ka selles plaanis, et autorit
peetakse ebaoluliseks). Folkloor levib tänapäeval: vahetu
suhtlemise, kirjalike allikate, meedia ja infovõrgu kaudu.
• Rahvamuusika: teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis
ei kuulu professionaalse muusika valda. NB! Kõik
mitteprofessionaalne muusika pole rahamuusika.
• Rahvamuusika eksisteerib ainelisel kujul kui esituste põhjal
talletatud rahvamuusikatekstide kogu ja muud ülestähendused
ning vaimsel kujul kui inimeste meeles püsiv rahvamuusika
kontseptsioon.
Slide 3
Eesti rahvamuusika
• Eesti sotsiaalsete rühmade tehtav
igasugune muusikaline folkloor.
• Eesti rahvusliku identiteediga seotud
rahvamuusika.
Slide 4
Pärimusmuusika
• Traditsionaalne muusika
• Suhteliselt looduslähedase eluviisiga
ühiskonnas suulisel / kuuldelisel teel
levinud muusika, millel pole olnud
kuigivõrd kokkupuuteid lääneliku
ühiskonna kirjaliku
muusikatraditsiooniga.
Slide 5
Rahvamuusika
Kunstmuusika
Suulisus
Kirjalikkus
Variantsus
Üks kindel tekst
Kollektiivsus, anonüümsus
Autor oluline
Konservatiivsus
Novaatorlus, originaalsus
Muusikavälised funktsioonid
Puhas muusika
Intuitiivne
Teadvustatud
Kõik saavad osaleda
Professionaalsus
• Ükski eelpool nimetatud tunnus pole absoluutne.
• Kõik muutub ajas ja tänapäeval on eriti keeruline piire
tõmmata.
Slide 6
Lugemissoovitus:
• Särg, Taive 2004. Mis on eesti rahvamuusika? –
Mõeldes muusikast. Sissevaateid
muusikateadusesse. Toim Jaan Ross, Kaire Maimets.
Tallinn: Varrak
Slide 7
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
10.09.2012
Eesti rahvaluule kogumine ja
väljaanded
Liisi Laanemets
Slide 8
•
•
•
•
•
•
•
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
Johann Gottfried von Herderi (1744-1803)
1838 Õpetatud Eesti Selts
Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
1865 laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ Tartus
Slide 9
Jakob Hurt (1839-1907)
•
•
•
•
•
•
Pastor Otepääl (1872-1880) ja Peterburis (1880-1907)
Aastast 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president
1871 Мis lugu rahva mälestustes pidada
1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele
Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 000 lehekülje
üleskirjutisi
• Väljaande Monumenta Estoniae antiquae kavandamine
• 2 köidet Vana kannelt (I Põlva kihelkond1886, II Kolga-Jaani
kihelkond1886)
• Setukeste laulud I-III (1904–1907)
Slide 10
Slide 11
Slide 12
• Karl August Hermann (1851-1908)
• Ella Schultz Adajewski (1846-1926) - 1877
• Aksel August Borenius-Lähteenkorva (1846-1931) kogus Eestis 1877
Slide 13
Soomlaste huvi eesti rahvaviiside vastu
• 1831 Soome Kirjanduse Seltsi asutamine
• 1869 SKSi juurde loodi rahvaviiside kogumise ja
avaldamisega tegelemiseks töörühm, kuhu kuulusid
Aksel August Borenius-Lähteenkorva (1849-1931),
Armas Otto Väisänen (1890-1969) ja Ilmari Krohn
(1867-1960)
• Armas Otto Väisänen kogus Eestis 1912-1924;
kasutas siin esimest korda fonograafi
Slide 14
Oskar Kallas (1864-1964)
Eesti Üliõpialste Seltsi rahvaviiside
kogumine 1904-1916
• Tehti korjandusi, pidusid jms üritusi, et kogumist
finantseerida
• Nõuandja viisikogujate juhendamisel oli Ilmari Krohn
• Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile
maksti sõidu- ja elamisraha.
• Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest
üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise,
teine kirjutas sõnu.
Slide 15
Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov rahvaluulet kogumas
umbes 1898-99
Slide 16
Peterburi konservatooriumi üliõpilased:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
August Topman 1904–1905, 19 viisi
Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi
Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi
Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi
Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi
Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi
Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi
Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi
Johannes Muda 1914, 46 viisi
Slide 17
Cyrillus Kreek ja Johannes Muda (Helila) 1911 (TMM, M 11, 121:4).
Slide 18
• 1909 Eesti Rahva Muuseum
• 1924 Muusikamuuseum
• 1936-1938 rahvamuusika heliplaadistamine
Riigi Ringhäälingus
• 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv
Slide 19
ERA töötajad1937: Herbert Tampere, Olli Jõgever, Oskar
Loorits, Rudolf Põldmäe ja Richard Viidalepp
Slide 20
Slide 21
Muusikamuuseumis 1936, kirjutavad August Pulst ja Herbert
Tampere;
Slide 22
Nõukogude aeg
• ERAst sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond
(Tartu)
• 1947 loodi ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi
juurde rahvaluule sektor (Tallinn)
• 1919 Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule
õppetool. Kogumisekspeditsioonidel käisid TRÜ
rahvaluule õppejõud ja üliõpilased, tekkis arhiiv
kirjanduse ja rahvaluule kateedri juurde
• Eesti Raadio (koostöös kirjandusmuuseumiga)
Slide 23
Helilindistamine A. Raaguli pool Kose khk., Alavere v., Palu k.,
Toomaveski t. 1965.
Vasakult: konservatooriumi üliõpilased Tiit Roonurm ja Alo Põldmäe, KKI
autojuht Toomas Petersoo, laulik Anette Raagul, Herbert Tampere, A.
Raaguli tütretütar, Mall Proodel, Olli Kõiva, Erna Tampere (ERA, Foto
7451).
Slide 24
Herbert Tampere olulisemad
rahvamuusika väljaanded
•
•
•
•
Eesti rahvaviiside antoloogia I, 1935
Vana Kannel III, Kuusalu kihelkond 1938
Vana Kannel IV, Karksi kihelkond 1941
koos Rudolf Põldmäega Valik eesti
rahvatantse, 1938
• Eesti rahvalaule viisidega I–V, 1956–1965
• Eesti rahvalaule ja pillilugusid,
heliplaadiantoloogia, 1970
• Eesti rahvapillid ja rahvatantsud, 1975
Slide 25
Ülevaatlikult
19. sajandi lõpp – Jakob Hurda kogud; viiside osas Karl August Hermanni
ja Miina Härma kogumistöö, soomlaste kogud.
20. sajandi algus –EÜSi eskpeditsioonid Oskar Kalda juhtimisel; eraldi
tähelepanu viiside üleskirjutamisele.
1927 loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, süstemaatilise kogumistöö uus algus,
samuti kogude korrastamine ja uurimine-väljaandmine.
1930. aastad – Muusikamuuseumi loomine ja August Pulsti tegevus
rahvamuusika ning pillide kogumisel, rahvamuusika kontsertide
korraldamine.
1936-1938 rahvamuusika plaadistamine Riigi Ringhäälingus.
Nõukogude aeg: ERAst sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond,
lisaks loodi rahvaluule sektori Keele ja Kirjanduse Instituudis.
Kogumisekspeditsioonidel käisid (eraldi) ka TÜ rahvaluule õppejõud ja
üliõpilased, tekkis arhiiv kirjanduse ja rahvaluule kateedri juurde.
1950. aastatest alates levis kiiresti lindistamine järjest kvaliteetsema ning
ka mobiilsema tehnikaga. Tehti ka filme, visuaalse jäädvustamise kiire
levik algas 1980. aastatel videotehnika odavnemise ja portatiivseks
muutumisega
Slide 26
Lugemissoovitus:
• Sarv, Vaike 2002. Rahvaviiside kogumisest
Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi
alguses. – Rahvuslikkuse idee ja esti
muusika 20. sajandi algupoolel. Eesti
Muusikaloo Toimetised 6. Tallinn: Eesti
Muusikaakadeemia, lk 270-315.
Slide 27
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
17.09.2012
Etnomusikoloogia ja rahvaluuleteadus
Liisi Laanemets
Slide 28
• Etnomusikoloogia – muusika ja tantsu
sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide
uurimine lokaalses ja globaalses
kontekstis.
– suulises traditsioonis leviv muusika &
elavad muusikalised süsteemid
– termin „etnomusikoloogia“: Jaap Kunst
Musikologica: a Study of the Nature of
Ethno-musicology, its Problem, Methods
and Representative Personalities
(Amsterdam 1950)
– hiljem sidekriips kadus
Slide 29
•
•
•
•
•
•
•
•
Erich Maria von Hornbostel (1877-1935)
Carl Stumpf (1848-1936)
Franz Boas (1858-1942)
Georg Herzog (1901-1984)
Charles Seeger (1886-1979)
Mantel Hood (1918-2005)
Alan P. Merriam (1923-1980)
Alexander John Ellis (1814-1890)
Slide 30
Varane areng
• Rändurite huvi eksootiliste rahvaste
vastu
• Jean-Jacque Rousseau Dictionnaire de
musique
• 18.-19. saj. misjonärid,
koloniaalametnikud
– Jean-Baptiste du Halde (1735; india
muusika)
– Joseph Amiot (1779; hiina muusika)
– Guillaume Andre Villoteau (1809-1822;
araabia muusika)
– Raphael Kiesewetter (1842; araabia
Slide 31
19. sajandi lõpp
• Fonograafi avastamine 1877 Thomas
Edisoni poolt
• Helikõrgusliku cent-süsteem
avastamine 1885 Alexander J. Ellis
Slide 32
• Muusikateadus:
– Muusikaajalugu
– Muusikateooria
– Etnomusikoloogia
– Kognitiivne muusikateadus
Slide 33
• Guido Adler 1885 Umfang, Methode und
Ziel der Musikwissenschaft
• Esimene üritus struktureerida õpetusi
muusikast
• Jagas muusikateaduse kaheks: (1)
ajalooline muusikateadus (historische
Musikwissenschaft) ja (2) süstemaatiline
muusikateadus (systematische
Musikwissenschaft)
• Süstemaatiline muusikateadus: võrdlev
muusikateadus (vergleichende
Musikwissenschaft), muusika teooria,
muusikapsühholoogia ja esteetika
Slide 34
• Võrdleva muusikateaduse
(Vergleichende Musikwissenschaft)
eesmärk oli kirjeldada ajaloolisi ja
geneetilisi sidemeid maailma erinevate
muusikate vahel ning nende
süstematiseerimine.
• Hiilgeaeg ca 1885-1935 (Hornbosteli
surmaasta)
– Carl Stumpf (1848-1936)
– Erich M. von Hornbostel (1877-1935)
Slide 35
Peale sõda
• 1947 Internationa Folk Music Council (alates
1982 Internationa Council for Traditional
Music)
• 1953 Society for Ethnomusicology
• Uurimistausta muutus
– Etnograafiline raamistik
– Iseseisev välitöö
– Noodigraafikal põhinevad transkriptsioonid
asendusid erinevate tehniliste lahendustega
– Muusika kui inimese mentaalse protsessi produkt
– Muusika laiemas kultuurikontekstis
Slide 36
Välitöö
• 1898 Torrese väina ekspeditsioon
• 1914 Bronislaw Malinowski (Trobriand)
• Pikaajaline viibimine eksootilise “teise”
juures äralõigatuna oma tavapärasest
kodus ja ümbrusest.
• Välitöö elemendid: (1) institutsioonide
kirjeldus; (2) tegeliku sotsiaalse
igapäevaelu dokumenteerimine; (3)
etnograafilised väited
• Välitööpäevik
Slide 37
1950ndate lõpus jagunes
ameerika entomusikoloogia
kahte leeri:
• Antropoloogia haridusega uurijad,
eeskõneleja Alan Merriam (1923-1980)
• Muusikateadusliku taustaga uurijad,
eeskõneleja Mantle Hood (1918-2005)
Slide 38
Rahvaluuleteadus ehk
folkloristika
• Termin folklore William John Thoms
1846 tähenduses „rahva tarkus, teadus“
• Eesti keeles kasutati alguses rööbiti
terminiga „vanavara“
• 1878 Inglismaal akadeemiline Folkloori
Selts (ajakiri Folklore ilmub siiani)
• 1888 Ameerika Folkloori Selts
Slide 39
• Deskriptiivne folkloristika - keskendub
tekstile
• Tõlgendav folkloristika - paigutab teksti
konteksti
Slide 40
Lugemissoovitus
• Myers, Helen 1992. Introduction. Ethnomusicology: An Introduction.
London
• Laugaste, Eduard 1986. Eesti
rahvaluule. Tallinn: Valgus.
Slide 41
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
24.09.2012
Rahvuslikkus ja rahvamuusika
Liisi Laanemets
Slide 42
• Eesti muusikast mõtlemises valitsenud ideede rühmad 20.
sajandi alguses:
• Eesti muusika kuulub Euroopa kõrgkultuuri
• Eesti muusika peab olema rahvuslikult omapärane
• Vasturääkivad hoiakud rahvuslikkuse suhtes
• 19. sajandi algupoolel: igasugune algupärasus on
ühtlasi “rahvusliku väljenduse” väljendus
• 19. sajandi keskel: klassikalised meistriteosed (hilisem
“peavool” kuuluv) on universaalne muusika
• Perfeeriast pärit heliloojatelt eeldatakse rahvuslikkust,
kuid see võib nende muusika märgistada
teisejärguliseks
• Rahvuslikkus uues valguses (nt Stravinski, Sibelius)
• Välimise ja seesmise vastandamine
Slide 43
„Оma vana rahvakultuuri ja moodsa rahvusvahelise kultuuri üheks
tervikuks sulatamine pole toimunud Eestis kaugeltki nii rahulikult ja
produktiivselt nagu näit. Skandinaavia mais. /---/ Selles
[algupärases rahvakultuuris ] pole püsinud peaaegu põrmugi enam
dünaamilist elementi, mis annaks talle reaalset mõtestust ja
elujõudu ka tuleviku jaoks, ja sellepärast on paratamatult kaldunud
enam äparduma kui õnnestuma mitmesugused vana rahvakultuuri
elustamiskatsed, kuigi neid on tehtud õige rohkesti ja otse jonnaka
entusiasmiga, küll rahvarõivastuse, -muusika, -tantsu, -usundi jne.
Alal. Senised nurjumised on tingitud suurel määral ka sellest, et
elustama ja liig mehhaaniliselt kopeerima on tükitud enamasti ikka
ainult välispidiseid kultuurivorme /---/.“
Oskar Loorits „Еesti kultuuri struktuurist, orientatsioonist ja
ideoloogiast“
Varamu 1938, nr 6-8
Slide 44
Kristjan Raud “Kalev kosjas” (1933; tempera)
Slide 45
Kristjan Raud “Kalevipoja surm” (1933)
Slide 46
“Mis meie aga selle toore materjaliga, täis tahma ja prügi, peale
hakkame? Vast oleks kõige parem ja targem isa Kreutzwaldi ette
astuda — küll tema juba meile ütleb, kuidas
niisugustest ainetest “Kalevipoja” sarnane ja vääriline “laul” saab.
Niisugune, millest meile ka Heraklese jõud silma paistab. “Kunsti
on tarvis”, vastaks meile lauluisa. Ennemuistne rapsoodide laulik oli
ka kunstnik, kuid tema ei tarvitsenud konservatooriumis õppida,
tema laulis muistsele rahvale, laulis ka metsikute orjade ees. Teie
ei ole orjad, teie kätte “Bürgermusses” ja tulete lähemas tulevikus
“Vanemuise” teatrimajasse kokku. Harige seal oma maitset suurte
üleilmakuulsate, ükskoik missugusest rahvusest meistrite helitööde
mõjul. Siis tõuseb ka teile rahvamuusikast rahvakunst.”
Rudolf Tobias „Rahvalaul ja arvustus“
Postimees 16.11.1905
Slide 47
„Мeie rahvalaulud on niisugused kiired, mis aastasadade
kaugusest meie kätte ulatuvad. Laseme need kiired läbi kunsti
prisma läbi paista, siis tunneme selgesti ära, mis tol ajal
esivanemate südnt liigutas ja tõstis, meie tunneme ära, kui omad
need tundmused viimati ka meile on, olgugi et me ise neist ära
oleme võõrdunud. /---/ Teie teate, kui keegi omast sündimispaigast
lahkuma on pidanud, kui ta siis kaua aja pärast jälle tagasi tuleb,
kuidas siis iga kivi, iga puu temale ammu tuttavat keelt kõneleb…
Umbes niisugust mõju saab ja peab meie pärastine tõsine kunst
meie peale avaldama, kui ta rahva iseloomu peal põhinneb.“
Rudolf Tobias „Jälle rahvaviiside korjajad tulemas“
Eesti rahvaviiside korjamise 3. Aruanne, 1907
Slide 48
Lugemissoovitus:
Urve Lippus “Muusika rahvuslikkuse idee Eestis 20.
Sajandi algupoolel”
(ripub juba üleval: http://www.folklore.ee/~janika/)
(See on lühendatud versioon artiklist: Lippus, Urve
2002. Omakultuur ja muusika: muusika rahvuslikkuse
idee Eestis. - Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika
20. Sajandi algupoolel. Eesti muusikaloo toimetised
6. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 7-78)
03.09.2012
Sissejuhatus
Liisi Laanemets
Slide 2
Rahvamuusika
• Folkloor: “Kultuuriliselt kokkukuuluva rahva sünreetiline pärimus,
milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. See
kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on
omane pidev muutumine.“ (Tiiu Jaago).
• Folkloori iseloomulikud tunnused: tuginemine traditsioonile,
varieerumine ja sageli anonüümsus (ka selles plaanis, et autorit
peetakse ebaoluliseks). Folkloor levib tänapäeval: vahetu
suhtlemise, kirjalike allikate, meedia ja infovõrgu kaudu.
• Rahvamuusika: teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis
ei kuulu professionaalse muusika valda. NB! Kõik
mitteprofessionaalne muusika pole rahamuusika.
• Rahvamuusika eksisteerib ainelisel kujul kui esituste põhjal
talletatud rahvamuusikatekstide kogu ja muud ülestähendused
ning vaimsel kujul kui inimeste meeles püsiv rahvamuusika
kontseptsioon.
Slide 3
Eesti rahvamuusika
• Eesti sotsiaalsete rühmade tehtav
igasugune muusikaline folkloor.
• Eesti rahvusliku identiteediga seotud
rahvamuusika.
Slide 4
Pärimusmuusika
• Traditsionaalne muusika
• Suhteliselt looduslähedase eluviisiga
ühiskonnas suulisel / kuuldelisel teel
levinud muusika, millel pole olnud
kuigivõrd kokkupuuteid lääneliku
ühiskonna kirjaliku
muusikatraditsiooniga.
Slide 5
Rahvamuusika
Kunstmuusika
Suulisus
Kirjalikkus
Variantsus
Üks kindel tekst
Kollektiivsus, anonüümsus
Autor oluline
Konservatiivsus
Novaatorlus, originaalsus
Muusikavälised funktsioonid
Puhas muusika
Intuitiivne
Teadvustatud
Kõik saavad osaleda
Professionaalsus
• Ükski eelpool nimetatud tunnus pole absoluutne.
• Kõik muutub ajas ja tänapäeval on eriti keeruline piire
tõmmata.
Slide 6
Lugemissoovitus:
• Särg, Taive 2004. Mis on eesti rahvamuusika? –
Mõeldes muusikast. Sissevaateid
muusikateadusesse. Toim Jaan Ross, Kaire Maimets.
Tallinn: Varrak
Slide 7
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
10.09.2012
Eesti rahvaluule kogumine ja
väljaanded
Liisi Laanemets
Slide 8
•
•
•
•
•
•
•
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
Johann Gottfried von Herderi (1744-1803)
1838 Õpetatud Eesti Selts
Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
1865 laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ Tartus
Slide 9
Jakob Hurt (1839-1907)
•
•
•
•
•
•
Pastor Otepääl (1872-1880) ja Peterburis (1880-1907)
Aastast 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president
1871 Мis lugu rahva mälestustes pidada
1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele
Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 000 lehekülje
üleskirjutisi
• Väljaande Monumenta Estoniae antiquae kavandamine
• 2 köidet Vana kannelt (I Põlva kihelkond1886, II Kolga-Jaani
kihelkond1886)
• Setukeste laulud I-III (1904–1907)
Slide 10
Slide 11
Slide 12
• Karl August Hermann (1851-1908)
• Ella Schultz Adajewski (1846-1926) - 1877
• Aksel August Borenius-Lähteenkorva (1846-1931) kogus Eestis 1877
Slide 13
Soomlaste huvi eesti rahvaviiside vastu
• 1831 Soome Kirjanduse Seltsi asutamine
• 1869 SKSi juurde loodi rahvaviiside kogumise ja
avaldamisega tegelemiseks töörühm, kuhu kuulusid
Aksel August Borenius-Lähteenkorva (1849-1931),
Armas Otto Väisänen (1890-1969) ja Ilmari Krohn
(1867-1960)
• Armas Otto Väisänen kogus Eestis 1912-1924;
kasutas siin esimest korda fonograafi
Slide 14
Oskar Kallas (1864-1964)
Eesti Üliõpialste Seltsi rahvaviiside
kogumine 1904-1916
• Tehti korjandusi, pidusid jms üritusi, et kogumist
finantseerida
• Nõuandja viisikogujate juhendamisel oli Ilmari Krohn
• Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile
maksti sõidu- ja elamisraha.
• Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest
üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise,
teine kirjutas sõnu.
Slide 15
Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov rahvaluulet kogumas
umbes 1898-99
Slide 16
Peterburi konservatooriumi üliõpilased:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
August Topman 1904–1905, 19 viisi
Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi
Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi
Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi
Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi
Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi
Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi
Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi
Johannes Muda 1914, 46 viisi
Slide 17
Cyrillus Kreek ja Johannes Muda (Helila) 1911 (TMM, M 11, 121:4).
Slide 18
• 1909 Eesti Rahva Muuseum
• 1924 Muusikamuuseum
• 1936-1938 rahvamuusika heliplaadistamine
Riigi Ringhäälingus
• 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv
Slide 19
ERA töötajad1937: Herbert Tampere, Olli Jõgever, Oskar
Loorits, Rudolf Põldmäe ja Richard Viidalepp
Slide 20
Slide 21
Muusikamuuseumis 1936, kirjutavad August Pulst ja Herbert
Tampere;
Slide 22
Nõukogude aeg
• ERAst sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond
(Tartu)
• 1947 loodi ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi
juurde rahvaluule sektor (Tallinn)
• 1919 Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule
õppetool. Kogumisekspeditsioonidel käisid TRÜ
rahvaluule õppejõud ja üliõpilased, tekkis arhiiv
kirjanduse ja rahvaluule kateedri juurde
• Eesti Raadio (koostöös kirjandusmuuseumiga)
Slide 23
Helilindistamine A. Raaguli pool Kose khk., Alavere v., Palu k.,
Toomaveski t. 1965.
Vasakult: konservatooriumi üliõpilased Tiit Roonurm ja Alo Põldmäe, KKI
autojuht Toomas Petersoo, laulik Anette Raagul, Herbert Tampere, A.
Raaguli tütretütar, Mall Proodel, Olli Kõiva, Erna Tampere (ERA, Foto
7451).
Slide 24
Herbert Tampere olulisemad
rahvamuusika väljaanded
•
•
•
•
Eesti rahvaviiside antoloogia I, 1935
Vana Kannel III, Kuusalu kihelkond 1938
Vana Kannel IV, Karksi kihelkond 1941
koos Rudolf Põldmäega Valik eesti
rahvatantse, 1938
• Eesti rahvalaule viisidega I–V, 1956–1965
• Eesti rahvalaule ja pillilugusid,
heliplaadiantoloogia, 1970
• Eesti rahvapillid ja rahvatantsud, 1975
Slide 25
Ülevaatlikult
19. sajandi lõpp – Jakob Hurda kogud; viiside osas Karl August Hermanni
ja Miina Härma kogumistöö, soomlaste kogud.
20. sajandi algus –EÜSi eskpeditsioonid Oskar Kalda juhtimisel; eraldi
tähelepanu viiside üleskirjutamisele.
1927 loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, süstemaatilise kogumistöö uus algus,
samuti kogude korrastamine ja uurimine-väljaandmine.
1930. aastad – Muusikamuuseumi loomine ja August Pulsti tegevus
rahvamuusika ning pillide kogumisel, rahvamuusika kontsertide
korraldamine.
1936-1938 rahvamuusika plaadistamine Riigi Ringhäälingus.
Nõukogude aeg: ERAst sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond,
lisaks loodi rahvaluule sektori Keele ja Kirjanduse Instituudis.
Kogumisekspeditsioonidel käisid (eraldi) ka TÜ rahvaluule õppejõud ja
üliõpilased, tekkis arhiiv kirjanduse ja rahvaluule kateedri juurde.
1950. aastatest alates levis kiiresti lindistamine järjest kvaliteetsema ning
ka mobiilsema tehnikaga. Tehti ka filme, visuaalse jäädvustamise kiire
levik algas 1980. aastatel videotehnika odavnemise ja portatiivseks
muutumisega
Slide 26
Lugemissoovitus:
• Sarv, Vaike 2002. Rahvaviiside kogumisest
Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi
alguses. – Rahvuslikkuse idee ja esti
muusika 20. sajandi algupoolel. Eesti
Muusikaloo Toimetised 6. Tallinn: Eesti
Muusikaakadeemia, lk 270-315.
Slide 27
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
17.09.2012
Etnomusikoloogia ja rahvaluuleteadus
Liisi Laanemets
Slide 28
• Etnomusikoloogia – muusika ja tantsu
sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide
uurimine lokaalses ja globaalses
kontekstis.
– suulises traditsioonis leviv muusika &
elavad muusikalised süsteemid
– termin „etnomusikoloogia“: Jaap Kunst
Musikologica: a Study of the Nature of
Ethno-musicology, its Problem, Methods
and Representative Personalities
(Amsterdam 1950)
– hiljem sidekriips kadus
Slide 29
•
•
•
•
•
•
•
•
Erich Maria von Hornbostel (1877-1935)
Carl Stumpf (1848-1936)
Franz Boas (1858-1942)
Georg Herzog (1901-1984)
Charles Seeger (1886-1979)
Mantel Hood (1918-2005)
Alan P. Merriam (1923-1980)
Alexander John Ellis (1814-1890)
Slide 30
Varane areng
• Rändurite huvi eksootiliste rahvaste
vastu
• Jean-Jacque Rousseau Dictionnaire de
musique
• 18.-19. saj. misjonärid,
koloniaalametnikud
– Jean-Baptiste du Halde (1735; india
muusika)
– Joseph Amiot (1779; hiina muusika)
– Guillaume Andre Villoteau (1809-1822;
araabia muusika)
– Raphael Kiesewetter (1842; araabia
Slide 31
19. sajandi lõpp
• Fonograafi avastamine 1877 Thomas
Edisoni poolt
• Helikõrgusliku cent-süsteem
avastamine 1885 Alexander J. Ellis
Slide 32
• Muusikateadus:
– Muusikaajalugu
– Muusikateooria
– Etnomusikoloogia
– Kognitiivne muusikateadus
Slide 33
• Guido Adler 1885 Umfang, Methode und
Ziel der Musikwissenschaft
• Esimene üritus struktureerida õpetusi
muusikast
• Jagas muusikateaduse kaheks: (1)
ajalooline muusikateadus (historische
Musikwissenschaft) ja (2) süstemaatiline
muusikateadus (systematische
Musikwissenschaft)
• Süstemaatiline muusikateadus: võrdlev
muusikateadus (vergleichende
Musikwissenschaft), muusika teooria,
muusikapsühholoogia ja esteetika
Slide 34
• Võrdleva muusikateaduse
(Vergleichende Musikwissenschaft)
eesmärk oli kirjeldada ajaloolisi ja
geneetilisi sidemeid maailma erinevate
muusikate vahel ning nende
süstematiseerimine.
• Hiilgeaeg ca 1885-1935 (Hornbosteli
surmaasta)
– Carl Stumpf (1848-1936)
– Erich M. von Hornbostel (1877-1935)
Slide 35
Peale sõda
• 1947 Internationa Folk Music Council (alates
1982 Internationa Council for Traditional
Music)
• 1953 Society for Ethnomusicology
• Uurimistausta muutus
– Etnograafiline raamistik
– Iseseisev välitöö
– Noodigraafikal põhinevad transkriptsioonid
asendusid erinevate tehniliste lahendustega
– Muusika kui inimese mentaalse protsessi produkt
– Muusika laiemas kultuurikontekstis
Slide 36
Välitöö
• 1898 Torrese väina ekspeditsioon
• 1914 Bronislaw Malinowski (Trobriand)
• Pikaajaline viibimine eksootilise “teise”
juures äralõigatuna oma tavapärasest
kodus ja ümbrusest.
• Välitöö elemendid: (1) institutsioonide
kirjeldus; (2) tegeliku sotsiaalse
igapäevaelu dokumenteerimine; (3)
etnograafilised väited
• Välitööpäevik
Slide 37
1950ndate lõpus jagunes
ameerika entomusikoloogia
kahte leeri:
• Antropoloogia haridusega uurijad,
eeskõneleja Alan Merriam (1923-1980)
• Muusikateadusliku taustaga uurijad,
eeskõneleja Mantle Hood (1918-2005)
Slide 38
Rahvaluuleteadus ehk
folkloristika
• Termin folklore William John Thoms
1846 tähenduses „rahva tarkus, teadus“
• Eesti keeles kasutati alguses rööbiti
terminiga „vanavara“
• 1878 Inglismaal akadeemiline Folkloori
Selts (ajakiri Folklore ilmub siiani)
• 1888 Ameerika Folkloori Selts
Slide 39
• Deskriptiivne folkloristika - keskendub
tekstile
• Tõlgendav folkloristika - paigutab teksti
konteksti
Slide 40
Lugemissoovitus
• Myers, Helen 1992. Introduction. Ethnomusicology: An Introduction.
London
• Laugaste, Eduard 1986. Eesti
rahvaluule. Tallinn: Valgus.
Slide 41
MTX 600 Sissejuhatus eesti
rahvamuusikasse
24.09.2012
Rahvuslikkus ja rahvamuusika
Liisi Laanemets
Slide 42
• Eesti muusikast mõtlemises valitsenud ideede rühmad 20.
sajandi alguses:
• Eesti muusika kuulub Euroopa kõrgkultuuri
• Eesti muusika peab olema rahvuslikult omapärane
• Vasturääkivad hoiakud rahvuslikkuse suhtes
• 19. sajandi algupoolel: igasugune algupärasus on
ühtlasi “rahvusliku väljenduse” väljendus
• 19. sajandi keskel: klassikalised meistriteosed (hilisem
“peavool” kuuluv) on universaalne muusika
• Perfeeriast pärit heliloojatelt eeldatakse rahvuslikkust,
kuid see võib nende muusika märgistada
teisejärguliseks
• Rahvuslikkus uues valguses (nt Stravinski, Sibelius)
• Välimise ja seesmise vastandamine
Slide 43
„Оma vana rahvakultuuri ja moodsa rahvusvahelise kultuuri üheks
tervikuks sulatamine pole toimunud Eestis kaugeltki nii rahulikult ja
produktiivselt nagu näit. Skandinaavia mais. /---/ Selles
[algupärases rahvakultuuris ] pole püsinud peaaegu põrmugi enam
dünaamilist elementi, mis annaks talle reaalset mõtestust ja
elujõudu ka tuleviku jaoks, ja sellepärast on paratamatult kaldunud
enam äparduma kui õnnestuma mitmesugused vana rahvakultuuri
elustamiskatsed, kuigi neid on tehtud õige rohkesti ja otse jonnaka
entusiasmiga, küll rahvarõivastuse, -muusika, -tantsu, -usundi jne.
Alal. Senised nurjumised on tingitud suurel määral ka sellest, et
elustama ja liig mehhaaniliselt kopeerima on tükitud enamasti ikka
ainult välispidiseid kultuurivorme /---/.“
Oskar Loorits „Еesti kultuuri struktuurist, orientatsioonist ja
ideoloogiast“
Varamu 1938, nr 6-8
Slide 44
Kristjan Raud “Kalev kosjas” (1933; tempera)
Slide 45
Kristjan Raud “Kalevipoja surm” (1933)
Slide 46
“Mis meie aga selle toore materjaliga, täis tahma ja prügi, peale
hakkame? Vast oleks kõige parem ja targem isa Kreutzwaldi ette
astuda — küll tema juba meile ütleb, kuidas
niisugustest ainetest “Kalevipoja” sarnane ja vääriline “laul” saab.
Niisugune, millest meile ka Heraklese jõud silma paistab. “Kunsti
on tarvis”, vastaks meile lauluisa. Ennemuistne rapsoodide laulik oli
ka kunstnik, kuid tema ei tarvitsenud konservatooriumis õppida,
tema laulis muistsele rahvale, laulis ka metsikute orjade ees. Teie
ei ole orjad, teie kätte “Bürgermusses” ja tulete lähemas tulevikus
“Vanemuise” teatrimajasse kokku. Harige seal oma maitset suurte
üleilmakuulsate, ükskoik missugusest rahvusest meistrite helitööde
mõjul. Siis tõuseb ka teile rahvamuusikast rahvakunst.”
Rudolf Tobias „Rahvalaul ja arvustus“
Postimees 16.11.1905
Slide 47
„Мeie rahvalaulud on niisugused kiired, mis aastasadade
kaugusest meie kätte ulatuvad. Laseme need kiired läbi kunsti
prisma läbi paista, siis tunneme selgesti ära, mis tol ajal
esivanemate südnt liigutas ja tõstis, meie tunneme ära, kui omad
need tundmused viimati ka meile on, olgugi et me ise neist ära
oleme võõrdunud. /---/ Teie teate, kui keegi omast sündimispaigast
lahkuma on pidanud, kui ta siis kaua aja pärast jälle tagasi tuleb,
kuidas siis iga kivi, iga puu temale ammu tuttavat keelt kõneleb…
Umbes niisugust mõju saab ja peab meie pärastine tõsine kunst
meie peale avaldama, kui ta rahva iseloomu peal põhinneb.“
Rudolf Tobias „Jälle rahvaviiside korjajad tulemas“
Eesti rahvaviiside korjamise 3. Aruanne, 1907
Slide 48
Lugemissoovitus:
Urve Lippus “Muusika rahvuslikkuse idee Eestis 20.
Sajandi algupoolel”
(ripub juba üleval: http://www.folklore.ee/~janika/)
(See on lühendatud versioon artiklist: Lippus, Urve
2002. Omakultuur ja muusika: muusika rahvuslikkuse
idee Eestis. - Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika
20. Sajandi algupoolel. Eesti muusikaloo toimetised
6. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 7-78)