Transcript Saksamaa muusika uusajal (1600-1914)
Saksamaa muusika uusajal
(1600-1914)
Ireene-Britt Ollino Tallinna Prantsus Lütseum, X a Detsember 2012
Sissejuhatus
• • •
Teema valik:
Huvi • Uued teadmised, õpitu meeldetuletamine
Töö eesmärk:
• • Ülevaade muusikastiilidest Ülevaade Saksa ja Austria päritolu heliloojatest • Kuidas muusikas kui kunstivormis väljendub ajaloos toimuv?
Töö liigendus:
4 peatükki (barokk, klassitsism, romantism, XX saj) 1. alapeatükk – stiili kirjeldus, järgnevad käsitlevad heliloojaid
Barokkmuusika (16. saj lõpp-18. saj keskpaik)
• • • •
Saksamaa eripärad:
Polüfoonia kasutamine Žanritest domineerisid: o Oratoorium – protestantlik kirikužanr o o Kirikukantaadid – kujunesid jumalateenistuse osaks Fuugad Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kõrgaeg 17. saj teine pool
Heinrich Schütz (1585-1672)
• • • • Saksa muusika isa Pani kokku veneetsialikult toretseva helikeele saksa keelega Kohtus Claudio Monteverdiga Elu lõpul rangem stiil
Johann Sebastian Bach
(1685-1750) • „Mitte „ojaks“ ( „bach“ - saksa keeles „oja“), vaid „mereks“ peaks teda nimetama.“ (L. van Beetohven) • Orelivirtuoos, improvisaator, polüfooniameister
Looming:
Instrumentaalmuusika: o Oreliteosed, klavessiiniteosed o o o tantsusüidid kontserdid („Brandenburgi kontserdid“) Prelüüdid, fuugad („kogumik „Hästitempereeritud klaviir“) jm.
Vaimulikud teosed: o „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“, „Missa h-moll, „Jõuluoratoorim“, üle kahesaja kantaadi jm.
Georg Friedrich Händel
(1685-1759) • • • Tegutses Inglismaal Ilmalik muusika Händeli ooperid olid kaua aega unustuses • •
Teosed:
Oratooriumid: „Messias“, „Juudas Makabeus“, „Simson“, „Jephta“, „Iisrael Egiptuses“ Ooperid: “Orlando” „Xerxes“, „Alcina“, „Julius Caesar“, “Rodelinda”, “Rinaldo”, “Tamerlano”,
Georg Philipp Telemann (1681-1767)
• • • Läbi aegade viljakaim helilooja Eluajal tähtsam kui Bach, Händel Autodidakt
Klassitsism (18. saj teine pool – 19. saj keskpaik)
• • Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799), Napoleoni sõjad (1799-1814), Viini kongress (1814-1815) Vaimustuti antiigist, lihtsus, selgus • • • • • •
Muusikas:
Muusikat tellis kodanlus, kiriku roll hääbus Muusikaühingud (Hamburg, Leipzig, Berliin) Vabahelilooja staatus Sonaadi vorm Klassikaline orkestrikoosseis (Mannheimis) Muusikaharidus
Carl Phillipp Emanuel Bach (1714 –1788)
• • • • J. S. Bachi poeg Hinnatud helilooja Kiriklik muusika (“Juudid kõrbes”) Klaverisonaadid, klaveriõpik
Christoph Willibuld Gluck (1714-1787)
• • • Ooperireformija Helikeel lihtne, ent väljendusrikas Seadis muusika poeesia teenistusse
Ooperid:
o “Orpheus ja Eurydike” o o “Iphigeneia Aulises” “Iphigeneia Taurises”
Franz Joseph Haydn (1732-1809)
• • • • Muusika on põhiolemuselt rõõmus ja värvikalt kujundlik, sageli humoorikas Tema loomingus kujunesid klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, sümfooniaorkestri koosseis Sümfoonia isa (104 sümfooniat) Saksamaa riigihümni viis
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
• • • •
Teosed:
Ooperid: “Don Giovanni”, “Cosi fan tutte”, “Figaro pulm”, “Võluflööt”, “Tituse halastus”, “Bastien ja Bastienne” sümfooniad (Es-duur, C-duur, g-moll) klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, serenaadid („Väike öömuusika“), missad ja reekviem.
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
• • • • Viimane helilooja klassitsismiajastul Ideedes olulisel kohal vabadusearmastus Dramaatiline väljenduslaad Viis klassikalise sümfoonia haripunkti • • • • •
Teosed:
9 sümfooniat (kuulsaim: 9. sümfoonia d moll, op. 125) klaverisonaadid („Kuupaistesonaat“), klaveripalad („Elisele“ a-moll) kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“ 2 missat (Missa Solemnis, Missa C-duur),
Romantism (19. saj – 20. saj)
• • • • • Euroopa viimane ühtse eetikaga kultuuriajastu Indiviidi tähtsuse vähenemine •
Muusikas:
Pöörati tunnetele rohkem tähelepanu Vaheldusrikkus helikeeles, rütmikas Sisu võeti ajaloost, kujutavast kunstist, kirjandusest või mõeldi välja Ajastu põhižanr oli ooper, tekkisid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid ja operett
Carl Maria von Weber (1766-1826)
• • • Pani aluse saksa romantilisele ooperile (“Nõidkütt”) Sidus rahvalaulu itaaliapärasega Ooperid, klaveritööd mõjutasid järeltulevaid põlvkondi
Franz Schubert (1797-1828)
• • • • Austerlane • Muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli pihtimuslik ja traagiline • Toetus Beethoveni klassikalistele vormidele, hiljem ületas piire
Teosed:
600 soololaulu (tsüklid “Ilus möldrineiu”, “Talvine teekond”, “Luigelaul”) Sümfooniad Keelpillikvartetid
Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809-1847)
• • Kirjutas väga noorelt suuri teoseid.
Teostes palju vararomantismile iseloomulikke jooni • •
Teosed:
Viiulikontsert Pulmamarss “Suveöö unenäo” näidendimuusikast
Robert Schumann (1810-1856)
• • • Muusikakriitik Elu lõpus vaimuhaiglas 2 pseudonüümi (Florestan ja Eusebius) • • •
Teosed:
Programmilised laulud (“Naise elu ja armastus”) Programmilised klaveripalad (“Lastestseenid”, “Karneval”) 4 sümfooniat
Richard Wagner (1813-1883)
• • • • • • Mõjukamaid heliloojaid Ooperireformija (puuduvad lõpetatud numbrid, orkestri roll tähtis) Täieliku kunstiteose idee ( Kirjutas libretod ise (põhinesid Saksa ja Skandinaavia müütidel, eepostel) Ooperite õilsatel kangelastel oli traagiline saatus Nõudis lauljatelt uutmoodi laulmisviisi (väljendusrikas hääl, vastupidavus)
• • •
Wagneri teosed
„Lendav hollandlane“, „Tänhauser“, „Lohengrin“, „Tristan ja Isolde“, „Nürnbergi meisterlauljad“, „Parsifal“ “Tristan ja Isolde” – romantilise ooperi tippteos “Niebelungide sõrmus” – ooperitetraloogia („Reini kuld“, „Valküürid“, „Siegrfried“, „Jumalate hukk“)
• • • • •
Wagner kui isiksus
Seisukohad taimetoitlusest saksa rassi tulevikuni 1849 Dresdeni ülestõus – eesmärk demokraatlikud vabadused ja Saksamaa ühendamine Bayreuth’i ooperimaja Vaated mõjutanud natside maailmapilti Hitleri lemmikhelilooja
Anton Bruckner (1824-1896)
• • Austerlane Esindas romantilist klassitsismi
Johannes Brahms (1833-1897)
• • • Võimsaim sümfoonik Keeruline isiksus Peetakse üheks parimaks 19. saj heliloojaks • • • • •
Teosed:
4 sümfooniat Avamängud Reekviem Väljapaistev laululooja Klaverimuusika (“Ungari tansud” neljale käele)
XIX saj lõpp ja XX saj algus
• • • • Esimese maailmasõja eelne maailm, pingekolded Valitsevad stiilid kaovad Saksamaal saab määratleda hilisromantismi ja ekspressionismi Ekspressionism – tekkis enne Esimest maailmasõda, intensiivne, atonaalne, mässumeelne, jõuetu stiil, kirjeldab inimeste hirmu
Gustav Mahler (1860-1911)
• • • • • Rahvuselt juut Töötas Viini Riigiooperis dirigendina Nõudlik Kolis USA-sse, töötas New York’i Metropolitan Opera’s, oli New York’i Filharmoonikute muusikajuht Looming jaguneb kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid
Mahleri teosed
• • 9 sümfooniat (Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, mis on tavatult kaheosaline, väga suurele koosseisule. Teose esimene osa põhineb katoliku nelipühihümnil “Veni, creator spiritus”, teine osa kujutab Goethe “Fausti” lõpustseeni) Kantaatsümfoonia “Laul maast” (tenorile, aldile ja orkestrile, inspireeritud vanahiina poeesiast)
Richard Strauss (1864-1949)
• • • • Helilooja ja dirigent Sümfoonilised poeemid ja ooperid
Teosed enne Esimest maailmasõda:
Poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Nõnda kõneles Zarathustra“ ja „Kangelase elu“, Ooperid: „Salome“ (1905) ja „Elektra“ (1909) (orkestratsioon pärines hilisromantismist, süžeeline pingestatus viitas aga ekspressionismile)
Arnold Schönberg (1874-1951)
• • • • Ekspressionist Juudi päritolu Austria helilooja Algselt kirjutas veel hilisromantilises stiilis 1905-1913 läks üle atonaalsusele
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Töös kasutatud allikad
Ainsley, Robert 2000. Klassikaline muusika. Tallinn: Varrak Garšnek, Igor 2004. Õhtumaade muusikalugu II. Tallinn: Avita Kaldaru, Maris 2004. Muusikaajalugu gümnaasiumile (konspekt II osa). Tallinn: Avita Kaldaru, Maris 2003. Muusikaajalugu gümnaasiumile (Õhtumaade muusikalugu I konspekt). Tallinn: Avita Karp, Eve 1996. Muusika IX. Tallinn: Koge Lord, Maria; Snelson, John 2009. Muusika ajalugu antiikajast tänapäevani. Tallinn: Koolibri Siitan, Toomas 1998. Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Talmar & Põhi, Avita Tannberg, Tõnu; Laur, Mati 2003. Uusaeg (õpik 8. klassile). Avita Werner-Jensen, Arnold 2006. Ooperiraamat noortele. Avita
http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Philipp_Emanuel_Bach http://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Sch%C3%BCtz http://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner http://et.wikipedia.org/wiki/Beethoven http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Philipp_Telemann http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Sch%C3%BCtz http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ndel http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Strauss http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart