Transcript Hiina kunst
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat. Seniste pidevate kontuuride ja selgelt eraldatud üksikvormide asemele astub vormide ja joonte hajumine, lineaarse vormikäsitluse asemele tuleb maaliline. Kasutusele võeti õhu-ja värviperspektiiv. Hiina tarbekunst on väga kõrgtasemeline. Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd ning eriti portselan. Iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormikus Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja mitmekorruselised hooned. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Müüridega ümbritseti losse, templeid kloostreid, linnajagusid ja linnu. Neist tähtsaim on Suur Hiina müür. See on 8,851.8 km pikk. Seda ei näe kosmosest, vähemalt palja silmaga mitte, väga vaevaliselt madalalt orbiidilt (100km). Seda ehitati 5 saj. eKr kuni 16 saj. pKr. Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt kuna materjal oli kõikvõimalik. Iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Eriti tähtis skulptuuride kogu on Terrakotasõdalased. Sinna kollektsiooni kuulub 8099 elusuuruses sõdalast (ja ka hobused) Need leiti Shi Huangdi hauast. Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism seevastu rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduslähedast elu. Konfutsianism ja taoism järgnes Hiina rahuliku õitsengu aegu Hani dünastia ajal (206 e.Kr.-220 p.Kr.) Siis kujunesid välja konfutsiaanlus ja taoism, suurte mõtlejate Kong Fuzi ja Laozi ideedele tuginevad religioossed üpetused. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Pärast kolmandat sajandut hakkas Hiinas levima budism. Levisid kaljusse raiutud templid ja pagoodid Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure kuid palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Kalligraafiat ja maalikunsti peeti hiinas vaimseks loominguks samas kui arhitektuuri ja skulptuuri käsitööks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikkeasjaarmastajaid. Seda nauditi kõrgema seltsonna siseringis http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism http://en.wikipedia.org/wiki/taoism http://en.wikipedia.org/wiki/Confucianism http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_art http://en.wikipedia.org/wiki/Calligraphy http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_paintin g http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_archite cture Koostas Oliver Laidroo