Transcript Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles Aune Esinurm Juhendaja dotsent Külli Habicht Sissejuhatuseks  Definiitsus  Indefiniitsus  Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks)  Definiitsuse väljendamine 17.

Definiitsuse väljendamine eesti
vanas kirjakeeles
Aune Esinurm
Juhendaja dotsent Külli Habicht
Sissejuhatuseks
 Definiitsus
 Indefiniitsus
 Olulisemad markerid (pronoomenid see
ja üks)
 Definiitsuse väljendamine 17. sajandi
alguse ja 18. sajandi teise poole
tekstides
 Järeldused
Definiitsus
 Substantiivifraasi omadus, referent on
kuulajale tuttav
 eelnevast tekstist
 kõnesituatsioonist
 üldteadmistest
 Inglise keeles artikkel the
Definiitsuse markerid
 Demonstratiivid
 Pronoomenid (see, too) ja proadverbid (siin,
seal)
 Definiitse artikliga sarnane kasutus
 Fundamentaalne roll suhtluses
 Demonstratiividest on arenenud paljud
keelendid
 artiklid, relatiivsed ja 3. isiku pronoomenid,
possessiivid jm)
Demonstratiivide
grammatiseerumine
 Deiktiline funktsioon ja tähendus jääb
tagaplaanile, kujuneb grammatiliseks
markeriks
 Markeerib referenti, kuid puudub viitav
funktsioon
 soome (kõne)keele pronoomen se
Definiitsuse markerid
 Personaalpronoomenid
 mina, sina, meie jt
 Possessiivid
 Omajasuhe
 minu, sinu, oma jt
 Omajat väljendavad genitiivatribuudid, sh
genitiivivormis pärisnimed
Definiitsuse markerid
 Hulgasõnad
 kõik, iga, enamik, mitu
 Pärisnimed
 Isiku- ja kohanimed
 Rõhutamine – tuntud referent
nõrgarõhuline
 see mees vs üks mees
Indefiniitsus
 Substantiivifraasi omadus, referent on
kuulajale tundmatu
 Nähtus, mille puhul esineb indefiniitsuse
marker või puudub definiitsuse marker
 0-markeri hüpotees
 Inglise keeles artikkel a
Indefiniitsuse markerid
 Pronoomen üks
 algupäralt numeraal
 indefiniitse ja numeraalse funktsiooni
eristamine
 Rõhuasetus, tähendus, kontekst
 Referentsiaalsus
Indefiniitsuse markerid
 Pronoomenid mõni, mingi, keegi
 referenti ähmastav funktsioon
 pronoomenite üks ja mingi teineteisega
asendatavus
Pronoomenid see ja üks
 see kui demonstratiiv – viitav funktsioon
 see kui definiitne artikkel – grammatiline
marker
 üks kui numeraal – arvuline tähendus
 üks kui indefiniitne artikkel – näitab
referendi määramatust, esmamainimist
Analüüsitud materjal
 Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele korpus
 Georg Mülleri 1. jutlus 17. sajandi
algusest
 Jutlus 18. sajandi teisest poolest
Analüüs ja meetod
 Substantiivifraaside jaotus neis sisalduva
markeri järgi






see
üks
0-marker
seesinane
possessiiv
hulgasõna
Analüüs ja meetod
 Substantiivifraaside jaotus tähenduse
järgi semantilistesse kategooriatesse
(10):
 jumal/vaimolend, inimene, tekst, elutu
objekt/aine, koht, aeg, loom, omadus,
tegevus/protsess, kehaosa
 Eesmärk leida seoseid referendi tähenduse
ja markeerituse vahel
Georg Mülleri 1. jutlus
 Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor
 39 jutlust aastatest 1600–1606
 Keelekasutus tugevalt saksamõjuline
se
es
hu
i iv
as
fra
ed
as
id
si d
ed
ne
ifr
aa
si n
na
es
s
ee
d
l ga
sõ
ss
,n
e,
s
30
po
i na
ne
se
ük
140
120
100
80
60
40
20
0
0
Georg Mülleri 1. jutlus
128
110
85
27
13
Georg Mülleri 1. jutlus
 Pronoomen see enamjaolt definiitne artikkel
 Liitpronoomenid seesinane,seesugune jt
demonstratiivi funktsioonis
 Pronoomen üks kui indefiniitne artikkel
 0- substantiivifraasidena pärisnimed, üldtuntud
entiteedid
see-substantiivifraasid
 ..minck|prast Iumal olli Adamille Ninck Eualle sen
Meßiame kül toiwutanut, Waidt se|sama Naÿß|poel,
kumbast se Meßias piddi ilmale tullema, se toiwutut
Meßias piddi..
 Tulle nente Pagkanate Oñis|tegkia ninck
Erra|lunnastaÿa, ninck neuta se Sündmus sest
Poÿast, kumb seel v¨chest Neuwtzist piddab
sündima /--/ piddame meÿe kindlaste vsckma,
eth med se Neutzikene Maria, enne, siddes
ninck prast se Sündmuße..
seesinane-substantiivifraasid
 Sÿß tulleb se wanna Sÿmeon lebbÿ sen
Pöha Waimo siße andmene, kaas sinna
iure, wottab tæma se Lapsukeße oma
Sülle siße, hüppap ninck karkab suhre
röhmu kaas, ninck paiatab, se|sama
Lapsukene on Iumala Oñis|teckia
üks-substantiivifraasid

..se|perrast piddi tæma kaas v¨chest
puchtast Neutzikeßest ilmalle tullema.

Eßimelt, eth neet onsat Wanambat v¨x pitk
igkatzemene ninck palwe kaas omat se
toiwutuße Meßiame peele omat othnut..
0-substantiivifraasid

..ninck et meÿe kaas Iumala keicke
tæma hee tegkomeße eddest keickest..

..kæ Mehe ninck Naÿß|pohlest, keicke
Pattu siddes Ilmale tullewat..
Pärisnimed

Waidt nuit teedame meÿe, Iumal olkut
kÿtetut ninck tænnatuth, eth meddÿ
Ißandt I¯h¯2 Chr¯2, kumb se
Bethlehemi Linnas ohn sündinut,
ninck Nazarettis v¨lleß|kaswatuth, ninck
Iherusale˜mis, kuÿ tæma kogkonis
lebbi se Iuda Ma·a· olli kewnut..
Jutlus 18. sajandi 2. poolest
 18. sajandi teise poole kirjakeel
tänapäevasem
 Ortograafiliselt, grammatiliselt kui ka
häälikuliselt üsna ühtlane
Jutlus 18. sajandi 2. poolest
400
350
339
300
250
200
154
150
100
57
50
10
31
3
d
hu
lg
as
õn
af
ra
as
id
fra
as
i
po
ss
es
si
ivi
an
e
se
es
in
se
e,
ne
ed
ük
s
0
0
Jutlus 18. sajandi 2. poolest
 0-substantiivifraasid ülekaalus,
olenemata referendi tähendusest
 Pronoomenil see enamjaolt
demonstratiivi funktsioon
 Pronoomen üks kui indefiniitsuse marker
 Referentsiaalsus
see-substantiivifraasid

kui armsad on nende jallad, kes
röömsad sannumed andwad kuulda;
eks igga üks römoga neid wasto ei
wötta? /--/ Ja neid röömsaid
sannumid kulutakse teile nüüd
Öppetajatte läbbi..
seesinane-substantiivifraasid
 ..et piddi töeks sama, mis ööldud on
Prohweti läbbi, kes ütleb: üttelge Sioni
Tütrele: wata, sinno Kunningas tulleb
sulle tassane.. /--/ Se samma sanna, mis
Jummal laskis üttelda Sioni tütrele, se on
Juda rahwale, se on meile ka ööldud.
üks-substantiivifraasid ja
referentsiaalsus
 ..ja sedda maid leiate teie ühhe
kinniseutud emma-eesli ja ühhe sällo
temma jures, peästke neid lahti ja toge
minno jure. /--/ wata, sinno Kunningas
tulleb sulle tassane, ja istub emma- esli
selgas, ja sällo selgas /--/ Siis läksid
need Jüngrid ärra, ja teggid, nenda kui
Jesus neid olli käsknud, ja töid se emmaeesli ja se sällo..
0-substantiivifraasid

Siis joudis Jesus meile appi,
Jummalast seie ilma sisse läkkitud.

..ja Ma peäl peab rahwal ahhastus
ollema ilma nouta, et merri ja wee
woud kohhisewad.
Järeldused
 Pronoomen see
 17. sajandi alguses definiitse artikli roll
 18. sajandi teisel poolel demonstratiivi roll
 Pronoomen üks
 Indefiniitsuse marker
 Kasutussagedus 18. sajandi 2. poolel
vähenenud
 Numeraalne kasutus üksikutel juhtudel
Järeldused
 0-markeeritus
 17. sajandi alguses pärisnimede ja üldtuntud
entiteetide puhul
 18. sajandi teisel poolel 0-markeeritus üldine
Kokkuvõtteks
 Definiitsus ja indefiniitsus
 olemus ja peamised markerid
 Definiitsuse avaldumine
 analüüs 17. sajandi alguse ja 18. sajandi
teise poole jutluste põhjal
 Pronoomenite see ja üks funktsioonid
 0-markeeritus
 Markeerituse ja tähenduse võimalikud
seosed