KIILI VALLA TALUNIMED Tiina Tärk

Tallinna Ülikool [email protected]

Eesmärk

• Anda ülevaade Kiili valla piirkonna talunimedest.

• Jätkata eesti toponüümika sünkroonilist uurimist.

• Moodustada kohanimistu, kuhu edaspidi lisatakse ka ülejäänud kogutud Kiili toponüümid.

Ainestik

• Uuritavad nimed pärinevad Eesti Keele Instituudi kohanimearhiivist.

• Kogutud aastail 1950 ja 1975–1981.

• Kokku 494 nime, sh rööpnimed ja sama nime erinevad kujud (nt

Eruma

ja

Eerumaa

).

• • • • • • • • • • •

Nimede vanuse määramiseks kasutatud materjalid

kolm 1687. aastast pärinevat Nabala mõisa kaarti kolm 1697. aastast pärinevat Kurna mõisa kaarti 1726. aasta adramaarevisjon 1782. aasta hingerevisjon 1795. aasta hingerevisjon 1811. aasta hingerevisjon 1816. aasta hingerevisjon 1834. aasta hingerevisjon 1835. aasta perekonnanimede panemise raamat 1850. aasta hingerevisjon 1858. aasta hingerevisjon

Kiili talunimede jaotumine vanuse järgi 307; 66% 158; 34%

Vanema kihistuse nimed Hilise kihistuse nimed

Vanemate Kiili talunimede jaotumine päritolu järgi 30 25 20 15 10 5 0 1687.–1726. a 1782.–1795. a 1811.–1834. a 1835.–1858. a

Antroponüümse lähtekohaga talunimed Mitteantroponüümse lähtekohaga talunimed Lähtekoht määramata

Hilise kihistuse nimed

• Loodusesemete nimetustest lähtunud (nt

Kangru

,

Karjamaa

,

Männiku

).

• Sekundaarnimedest lähtunud (nt

Kipramäe

).

• Peremehe perekonnanimest lähtunud (nt

Küttimi

,

Peidungi

).

• Peremehe eesnimest lähtunud (nt

Illari

,

Reinu

).

Sagedasimad

nimed:

Aaviku

, loodusnimedest tulenenud hilise kihistuse

Kangru

,

Kase

ja

Männiku

.

Rööpnimed

• Talusid, mida tähistati rohkem kui ühe nimega, oli 87. Nende nimetamiseks kasutati kokku 183 nime (37% Kiili talunimedest).

• Ühel talul esines 5, ühel talul 4, neljal talul 3 ning 81 talul 2 rööpnime.

• Peremehe perekonnanimest tulenenud rööpnimesid oli 46 ning talu vanast nimest või uuemast hüüdnimest tulenenuid 48.

• → kaks samanimelist talu asus ühes külas harva (nt Lähtses 1.

Manni

||

Sausti-Manni

ja 2.

Manni Nabala-Manni

||

Manni Kõrtsu

).

||

Kiili talunimede jaotumine liht- ja liitnimedeks

37% Lihtnimed (309) 63% • Erikujulisi lihtnimesid – 246.

• Erikujulisi liitnimesid – 165.

Liitnimed (185)

Lihtnimed

• Kaks abstraheerunud nime:

Saarusti

,

Sausti-Manni.

• 24 lokatiivse või kollektiivse sufiksiga nime, nt

Põhjala

,

Kivistiku, Ihuvere

. • Üks terminnimi:

Suvila

.

Kolmeosalised liitnimed

• Kokku kuus kolmeosalist liitnime.

• Liittüvelise esimese komponendiga:

Jõeääre I

,

Jõeääre II

,

Sepamäe-Kiili

,

Veeroja-Juuliuse

,

Veeroja-Kustase

.

• Liittüvelise teise komponendiga:

Uus-Arupere

.

Kaheosaliste liitnimede esimene komponent 16% 4% 4% 76%

Nimisõnaline esimene komponent (120) Omadussõnaline esimene komponent (26) Eessõnaline esimene komponent (7) Esimese komponendi sõnaliik määramata (6)

Kaheosaliste liitnimede teine komponent

• 98% nimedel oli nimisõnaline teine komponent, nt

Alasoo

,

Väljajüri

.

• 2 nimel oli arvsõnaline teine komponent:

Paali I

‘esimene’ ja

Paali II

‘teine’.

• 2 nimel oli tagasõnaline teine komponent:

Väljataga

ja

Väljataguse

. Sagedasim teine komponent oli

mäe

(30 nimel). Eesnimeline teine komponent oli 20 nimel (nt

-mardi

5 nimel). Tihedamini esinesid veel

-otsa

(7) ja

-sauna

seejärel

-maa

(6) ning

-metsa

(5),

-sepa

(7), (5) ja

välja

(5).

Kiili talunimedes esinenud eriarengud Ebareeglipärased lühenemised

• Liitnime teise komponendi lühenemist leidus 14 nimes, nt

Alttoa > Alta

,

Tõnu-Jüri > Tõnuri

. • Liitnime esimese komponendi lühenemist esines vaid ühes nimes:

Tuha-Jaagu > Toajaagu

. •

Sarjasiirdumine

mäe

~

-maa

vaheldumine, nt

Kõrgemäe

~

Kõrgemaa

.

•

Rahvaetümoloogia ja mugandumised

Eruma > Eerumaa

ja

Hallingu > Hallionku

.

• Mugandatud peamiselt vene eesnimedest tulenenud talunimesid, nt

Pavel

>

Paali

,

Pentelei > Penduska

.

Edaspidisest

• Täiendav uurimine nimede tekke ja muutumise seisukohast.

• Lisada kadunud ja vahepeal tekkinud nimesid.

• Kaasata uurimisse ka ülejäänud toponüümid.

• Näidata võimalikult paljusid kohanimesid kaardil.