Sagedasti esinevate sõnade hääldus spontaankõnes Maia Bubnov Teema olulisus Eesti keele õpetamise seisukoht Kõnetehnoloogia seisukoht Spontaanne kõne Suuline suhtlus, mida kasutame igapäevastes situatsioonide Üldsõnade suur kasutussagedus Töö eesmärgid.
Download ReportTranscript Sagedasti esinevate sõnade hääldus spontaankõnes Maia Bubnov Teema olulisus Eesti keele õpetamise seisukoht Kõnetehnoloogia seisukoht Spontaanne kõne Suuline suhtlus, mida kasutame igapäevastes situatsioonide Üldsõnade suur kasutussagedus Töö eesmärgid.
Slide 1
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 2
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 3
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 4
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 5
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 6
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 7
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 8
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 9
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 10
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 11
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 12
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 13
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 14
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 15
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 2
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 3
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 4
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 5
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 6
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 7
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 8
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 9
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 10
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 11
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 12
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 13
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 14
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!
Slide 15
Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov
Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
Kõnetehnoloogia seisukoht
Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
Üldsõnade suur kasutussagedus
Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
Kuidas neid sõnu hääldatakse?
Missugused hääldusvariandid esinevad?
Millest need hääldusvariandid on tingitud?
Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
Tarkvaraprogramm Praat
Tulemused
Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.
Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall
Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus
Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.
Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi
Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.
Tulemused
Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.
Tulemused
Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]
Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi
Kokkuvõtteks
Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus
Tänan kuulamast!