Transcript Tootlikkuse tõstmine põhineb mõõtmisel Eedo Kalle Tallinna Tehnikaülikool Tootlikkuse baasvalem Tootlikkus väljundid (output) toodang (teenused, resultaat) (productivity) = sisendid (input) = kulud (ressursid) efektiivsus säästlikkus Tootlikkuse üldskeem Süsteem Kulud (I) tööjõud kapital energia materjal info Muundusprotsess Toodang (O) tooted teenused O I Tootlikkus töö tootlikkus; kapitali.

Tootlikkuse tõstmine
põhineb mõõtmisel
Eedo Kalle
Tallinna Tehnikaülikool
Tootlikkuse baasvalem
Tootlikkus
väljundid (output)
toodang (teenused, resultaat)
(productivity) = sisendid (input) =
kulud (ressursid)
efektiivsus
säästlikkus
Tootlikkuse üldskeem
Süsteem
Kulud (I)
tööjõud
kapital
energia
materjal
info
Muundusprotsess Toodang (O)
tooted
teenused
O
I
Tootlikkus
töö tootlikkus; kapitali tootlikkus; energia tootlikkus;
materjalitootlikkus; seadmete tootlikkus; protsessi tootlikkus;
osakonna tootlikkus; ettevõtte tootlikkus
Tootlikkuse juhtimistsükkel
1. Tootlikkuse
mõõtmine
4. Tootlikkuse
tõstmise
programmi
evitamine
2. Tootlikkuse
hindamine ja
analüüs
3. Tootlikkuse
prognoosimine
ja plaanimine
Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid
• tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide
leidmine, selgitades valdkonnad, mis vajavad kõige enam
tähelepanu ja arendustegevust;
• majandustegevuse variantide valimine, võrreldes erinevate
sisendite ja väljundite eeliseid ning nende mõju tootlikkusele;
• otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate selgitamine ning
nende lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi;
• tootlikkuse mõõtmine hõlbustab väljundi (toodangu mahu) ja
sisendite (ressursside) plaanimist;
• konkurentide jt tasemega võrdlemine (benchmarking), mis
aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke;
• töötajate motiveerimine, stimuleerimine, abivahend
palgaläbirääkimistel.
Tootlikkuse mõõtmissüsteemi loomisel
tuleks täpsustada
• miks on vaja mõõta (mis on eesmärk ja ülesanded);
• mida tuleb mõõta (allüksused, tegevused,
protsessid jm);
• kuidas tuleb mõõta (meetodid ja näitajad,
mõõtmistehnika);
• kus tuleb mõõta (ruumilis-objektiline
diferentseeritus);
• millal tuleb mõõta (ajaline diferentseeritus);
• kes mõõdab (subjektiline diferentseeritus).
Tootlikkuse mõõtmismeetodid
• naturaalne (väljund on naturaalühikutes:
tk, kg, m, operatsioon jmt)
• väärtuseline (väljund on rahaühikutes:
kroon, euro, dollar jmt)
• töömahuline (väljund on ajaühikutes)
Tootlikkuse näitajad
1. Osatootlikkus
Väljund(id)
Üks sisend
2. Tegurirühma tootlikkus
(tootmistegurite tootlikkus)
Väljund(id)
Mitu sisendit
3. Kogutootlikkus (üldtootlikkus) Väljund(id)
Kõik sisendid
4. Kaudsed tootlikkuse näitajad (surrogaatnäitajad)
5. Informatsiooni tootlikkus
6. Immateriaalse vara tootlikkus
7. Igakülgne (kõikehaarav) tootlikkus
Tootlikkusnäitajate eelised ja
puudused I
Osatootlikkus
Eelised
Puudused
1. Lihtne mõista ja interpreteerida
1. Kasutada analüüsiks ainult
osatootlikkust võib olla eksitav ja viia
kergesti valedele järeldustele
2. Lihtne andmeid hankida ja arvutada
2. Ei võimalda avada üldkulude
suurenemise põhjusi
3. Teatud osatootlikkused on kasutusel 3. Võib suunata juhtkonna tähelepanu
(ja kättesaadavad) kogu majanduse
valedele valdkondadele
ning tegevusalade kohta
4. Hea diagnostiline vahend (sageli
koos kogutootlikkuse näitajatega)
teatud tootlikkuse probleemide
lahendamiseks ja valdkondade
arendamiseks
4. Keerukas seostada kasumiga
Tootlikkusnäitajate eelised ja
puudused II
Teguri(kulude)rühma tootlikkus
Eelised
Puudused
1. Andmeid suhteliselt lihtne hankida
1. Vahepealne näitaja – ei ole osaega kogutootlikkus ning kasutamine
on piiratud
2. Tavaliselt apelleerib ettevõtte
ökonomistide arvamusele
2. Vajalik konsensuse saavutamine
kuluderühma struktuuri suhtes
3. Sageli ei ole selgust, mida lugeda
kapitali sisendiks
4. Keerukas seostada kasumiga
5. Võrreldavaid andmed ettevõtete ja
tegevusalade lõikes on raske hankida
Tootlikkusnäitajate eelised ja
puudused III
Kogutootlikkus
Eelised
Puudused
1. Võtab arvesse kõiki kvantitatiivseid
sisendeid ja väljundeid ning tagab
seeläbi täpsema pildi ettevõtte
tegelikust olukorrast
1. Andmeid on suhteliselt raske
hankida toodete lõikes ja andmete
kogumissüsteem tuleb mõõdikule
vastavalt konstrueerida
2. Aitab avada erinevate ja üksikute
tegurite mõju
2. Sarnaselt osa- ja teguri(kulude)rühma näitajatega ei võta arvesse
immateriaalse vara mõju
3. Kasutatav tootlikkusläve leidmisel ja
kasumi/kahjumi tekkimise põhjuste
analüüsimisel
Tootlikkuse mõõtmise hierarhia (tasandid)
Riik (regioon)
Tegevusala
Koondis (kontsern, kompanii jt)
Firma (ettevõte, tehas jt)
Tsehh
Osakond (talitus)
Projektirühm
Tooterühm
Jaoskond
Töörühm (grupp)
Projekt
Toode
Töökoht
Töötaja
Tööülesanne
Tehnoloogia
Tootlikkuse mõõtmissüsteemi kriteeriumid
•
•
•
•
•
•
olulisus
lihtsus
täpsus
usaldusväärsus
objektiivsus
süsteemsus
•
•
•
•
•
•
•
kiirus
töökindlus
diferentseeritus
dünaamilisus
juhitavus
nähtavus
majanduslikkus
Tootlikkuse mõõtmisega kaasnevad probleemid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
tootlikkuse mõõtmise eesmärkide ja tarbijate hägusus;
tootlikkuse näitajate lugeja ja nimetaja valik, nende võrreldavuse tagamine
ajas ja ruumis;
ettevõttes domineerib ainult üks tootlikkuse näitaja, puudub näitajate
süsteem;
tähelepanu kontsentreeritakse töö tootlikkusele, jättes tagaplaanile või
mõõtmata teised olulised tootlikkused;
sageli kasutatakse ainult tootlikkuse rahalisi näitajaid, mida aga mõjutavad
hinnad;
tootlikkuse näitajate moodustamise ja ettevõtte raamatupidamissüsteemi
(sh kuluarvestuse) seostamine;
tootlikkuse mõõtmissüsteemi evitamise motiveerimine, töötajate võimaliku
vastuseisu ületamine;
tootlikkuse mõõtmissüsteemi evitamise organisatsioonilise mehhanismi
loomine ja funktsioneerimine;
mõõtmissüsteemi juhitavuse, täpsuse, paindlikkuse, kontrollitavuse,
majanduslikkuse jt kriteeriumide arvestamine.
Tootlikkuse suurendamise 1. reegel
Tootlikkuse suurendamiseks tuleb olemasolevate
üldtingimuste juures määratleda tootlikkuse tegurid
ja otsida nende reserve, mida oleks otstarbekas
kasutusele võtta.
Tingimused – keskkond, protsessid või ilmingud,
mis võivad kiirendada (või
aeglustada) tootlikkuse tegurite mõju.
Tegurid –
mille mõjul muutub tootlikkuse tase ja
dünaamika.
Reservid – tootlikkuse tegurite ärakasutamata
või halvasti kasutatud võimalused.
Tootlikkuse suurendamise 2. reegel
Teeme paremini, odavamalt, kiiremini õiget
toodet, õieti ja õigel ajal, õiges kohas ja
õiges koguses ning turustame soodsalt!
Tootlikkuse sidusvaldkonnad
(Euroopa tootlikkuse mudel)
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Majanduskasv
Konkurents
Kvaliteet
Innovatsioon ja tehnoloogia
Tööhõive
Juhtimine, töö ja tootmise korraldamine
Töötingimused, -ohutus ja tervis
Kvalifikatsioon ja oskused
Keskkonnakaitse
Koostöö ja sotsiaalpartnerlus
Tänan
Ja edu tootlikkuse suurendamisel!
[email protected]