Trigeminus*e neuralgia

Download Report

Transcript Trigeminus*e neuralgia

Trigeminus’e
neuralgia
Jekaterina Andrejeva
Stom. III kursus
N. trigeminus
• V. kraniaalnärv
• Paariline
• Väljub ajust silla ja pedunculus cerebellaris
medius´e piiril
• Peamised harud on N. ophthalmicus
N. maxillaris
N. mandibularis
N. ophthalmicus
1) N. frontalis - jaguneb 2. haruks: n. supraorbitalis´eks
ja n. supratrochlearis´eks; innerveerib
otsmikupiirkonna nahka
2) N. lacrimalis – innerveerib nahka ülalau lateraalses
osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas,
pisaranääret
3) N. nasociliaris – omab pars nasalis (innerveerib
eesmiste ja tagumiste sõelluurakkude, otsmikuurke,
kiilluuurke ja ninaõõne eesmise osa limasketsa;
nahka ninaseljal ja silma mediaalse nurga piirkonnas;
pisarakotti) et ciliaris´e (innerveerib silmamuna
kestasid)
N. ophthalmicus
N. maxillaris
1) N. infraorbitalis – sellest lähtuvad rr.
alveolares superiores posteriores et anteriores
ja r. alveolaris medius, mis moodustavad
plexus dentalis superior´i, millest omakorda
algavad rr. dentales et gingivales superiores
Lõppharudeks on rr. labiales superiores, rr.
palpebrales inferiores ja rr. nasales externi et
interni – innerveerivad ülahuule, alalau ja
ninakülje nahka
N. maxillaris
2) N. zygomaticus – jaguneb r. zygomaticofacialis´eks ja
r. zygomaticotemporalis´eks, need innerveerivad
nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas
3) Nn. pterygopalatini – moodustavad ganglion
pterygopalatinum´i; harud:
• N. palatinus major, nn. palatini minores - inn. kõvaja pehmesuulae limaskesta
• Rr. nasales posteriores superiores – selle lõppharu on
n. nasopalatinus, mis inn. suulae eesmise osa
limaskesta
• R. pharyngeus – inn. ülaneelu limaskesta
N. maxillaris
N. mandibularis
• Eesmine tüvi(motoorne) –
1) harud mälumislihastele (n. masstericus, nn.
temporales profundii, n. pterygoideus lateralis
et madialis)
2) N. buccalis – tundeharu, innerveerib põse
limaskesta ja nahka
N. mandibularis
• Tagumine tüvi(sensoorne) –
1) N. alveolaris infrerior – harud:
-n. mylohyoideus – inn. suupõhja lihaseid (m.
mylohyoideus, m. digastirus´e eesmine kõht)
-Nn. alveolares inferiores(posteriores, medius et
anteriores) moodustavad plexus dentalis
inferior’i, millest lähtuvad rr. dentales et
gingivales inferiores
-N. mentalis – inn. alahuule ja lõuatsi nahka
N. mandibularis
2) N. auriculotemporalis – harud:
-Rr. parotidei – glandula parotidea´le
-Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele
kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele
-Rr. temporales superficiales – oimupiirkonna nahale
3)N. lingualis – harud:
-N. sublingualis – inn. suupõhja limaskesta
-Rr. linguales – inn. keele eesmise 2/3 limaskesta
N. mandibularis
Trigeminus’e neuralgia
• Trigeminus´e neuralgia – krooniline haigus,
mis väljendub valu hoogudena N.
trigeminus´e innervatsiooni piirkonnas
• Valu on lühitoimeline, intensiivne, korduv;
tekib ootamatult
• Tavaliselt ühe näo poolel
• Haige lõpetab oma aktiivse tegevuse, keeldub
söömisest, ei hoolitse oma hügieeni eest valu
hoogude pärast/ajal; võib tekkida depressioon
Trigeminus’e neuralgia
•
•
•
•
1 : 15 000
Tavaliselt vanuses üle 50 a.
Rohkem naiste seas
Võib esineda ka noortel, kellel on
diagnoositud Sclerosis multiplex
• Retsidiveeruv
• Peetakse üheks kõige piinavamaks valuks
Etioloogia
• Peamine põhjus on n. trigeminus´e
kompressioon patoloogiliselt muutunud
veresoonte poolt (a. cerebellaris superior)
• Tavaliselt kompressioon tekib n. trigeminus´e
ajust väljumise kohal (pons)
• Harvem põhjustavad neuralgiat tuumorid,
aneurüsmid, traumad, tongue piercing,
Cerebellopontine angle
Cerebellopontine angle
Kliiniline pilt
• Lühitoimelised, intensiivsed valu hoogud
• Valu ajal haige kas “kangestub” või hakkab oma
põse hõõrduma
• Näolihaste spasm
• Valu võib tekkida spontaanselt aga ka rääkimise,
mälumise, raseerimise ajal
• Patsient võib kaebata valu kõrva, silma, huulte,
nina, peanaha, põse, hammaste ja/või lõualuude
piirkonnas
• Mõnedel tekib valu vasakus esisõrmes
Ravi
• Epilepsia vastased preparaadid (nt.
karbamasepiin, fenütoiin)
• Kirurgilised meetodid (mikrovaskulaarne
dekompressioon)
Aitäh! 
Kasutatud kirjandus:
• http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B
5%D0%B2%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B3
%D0%B8%D1%8F_%D1%82%D1%80%D0%BE
%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D1%87%D0%BD%
D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BD%D0%B5%
D1%80%D0%B2%D0%B0
• http://en.wikipedia.org/wiki/Trigeminal_neur
algia
• A. Lepp, E. Kogermann-Lepp “Kraniaalnärvid”