Transcript File

Mai-Liis Soomets
Stom IV
2012

Totaalproteesi tugikoed:
 Mukoperiosteum
▪ limaskest ja periost
 Luukuude
▪ Peale hammaste kaotust muutub alveolaarjätke
väiksemaks ja alveolaarhari muutub konarlikumaks,
mistõttu võib proteesi püsivus olla häiritud


Kogu suuõõne ulatuses on limaskest kutaanset
ehk nahalaadse limaskesta tüüpi
Suuõõne limaskest koosneb:
 limaskesta epiteelist (Epithelium)
 päriskihist ehk proopriast (Lamina propria mucosae)
 submokooskihist ehk submukoosast (Tela
submucosa)

Suuõõne limaskesta epiteel on mitmekihiline
lameepiteel, millel on neli rakkude kihti
 basaalkiht (Stratum basale)
 ogakiht (Stratum spinosum)
 granulaarkiht (Stratum granulosum)
 pindmine kiht (Stratum corneum)


Kiudsidekoeline koostis
Arvukad epiteeli ulatuvad näsad ehk papillid,
mille arv, suurus ja kuju on regiooniti erinevad
 Papillides asuvad epiteeli toitvad veresooned ja
närvid


Submukoosa koosneb proopriaga võrreldes
kohevamast sidekoest
Submukoosa on suuõõnes nõrgalt välja
kujunenud
 Puudub kohati täielikult igemete limaskesta, kõva
suulae ja suulaeõmbluse all
 Nendes kohtades kasvab proopria periostiga
kokku
1: Stratum basale
2: Stratum spinosum
3: Stratum granulosum
4: Stratum corneum
submukoosa



Periost on õhukene sidekoeline membraan,
mis katab luukoe välispinda
Erinevalt luust on periostil notsiseptiivsed
lärvilõpmed, mistõttu manipuleerimine
periostiga on väga tundlik
Samuti on periostil oluline roll toita luukudet
verevarustusega



Periost on luukoele kinnitunud tänu
tugevatele kollageensetele kiudedele, mida
nimetatakse Sharpey kiudeks
Periost koosneb välimisest fibroossest kihist
ja seesmisest kambiaalsest ehk
osteogeensest kihist
Fibroosne kiht moodustub fibroblastidest
ning osteogeenne kiht vereloome rakkudest,
mis arenevad sellisteks osteoblastideks, mis
vastutavad luu kasvu eest laiusesse




Koljuluud on oma olemuselt lameluud ja
koosnevad plinkollusest ja käsnollusest
Plinkollus (substantia compacta) esineb
lamedate luude väliskihis ja koosneb osteonide
e. Haversi süsteemist
Käsnollus (substantia spongiosa) asub lamedate
luude keskosas ja koosneb luupõrkadest ja ei
moodusta osteonide süsteemi
Plinkollus on tihe ja tugev käsnollus seevastu
pehmem ja käsnjas




Silindriline struktuur, mille pikitelg on
paralleelne luu pikiteljega
Osteonis asub Haversi kanal ja Volkmanni e.
perforeerivad kanalid
Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised
luulamellid (osteoni lamellid)
Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel
olevates luulakuunides
 luulakuunid on omavahel ühenduses luukanalitega,
kus paiknevad osteotsüütide jätked.

Osteoblastid
 luurakkude noorvormid, mis pärinevad luuüdi ja periosti
eelasrakkudest
 sünteesivad nii kollageenseid kui ka mittekollageenseid valke,
samuti on vastutavad nende mineraliseerumise eest
 osteoblastid osalevad ka osteoklastide aktivatsioonis

Osteotsüüdid
 pärinevad osteoblastidest, mis osteoidi moodustumise käigus
jäävad maatriksisse lõksu ja diferentseeruvad osteotsüütideks
 moodustavad omavahel võrgustiku ja edendavad olulist osa
koormusest tingitud luu remodelleerimises
 osteotsüütide edasi arendes kaotavad nad oma võime luu
maatriksit sünteesida ja nende suurus väheneb.

Osteoklastid
 paljutuumsed rakud, mis pärinevad
makrofaagide/monotsüütide liini eelasrakkudest
 resorbeerivad luukude
4- osteoblastid
5- osteotsüüdid
6- osteoklastid

Olulised tugikoed totaalproteeside jaoks on limaskest,
periost ja luukude

Nende kõikide ehitus on erinev

Tugikoed on omavahel seotud ja moodustavad ühtse
toe proteesile

Tugikudede terviklikkus on oluline, et protees püsiks ja
oleks patisendi jaoks mugav