VERESOONKOND

Loodusõpetus 4.klassile

Heli Pundonen 2014

Vereringeelundkonda kuuluvad:  süda,  veresooned:   arterid veenid  kapillaarid

SÜDA

 Süda on rusikasuurune elund.

 Süda paikneb rinnaõõnes, kopsude vahel.

 Süda paneb vere organismis ringlema.

SÜDAME EHITUS

 Süda on jaotunud kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks.  Mõlemal pool on koda (võrdle: esik ja tuba).

ja vatsake

SÜDAME TÖÖ

 Veri siseneb kodadesse ja valgub sealt läbi klappide (uste) vatsakestesse.

 Klapid sulguvad.  Süda tõmbub kokku ja surub vere soontesse .

SÜDAME TÖÖ

 Vasakust vatsakesest surutakse veri kehasse – suurde vereringesse .

 Paremast vatsakesest kopsu – väikesesse ehk kopsuvereringesse.

VERESOONED

 Veresooned juhivad verd kõikidesse kehaosadesse ja organitesse.

VERESOONED JAGUNEVAD

 Veresooned jagunevad arteriteks tuiksoonteks ja veenideks ehk tõmbsoonteks.

ehk  Südamest väljuvad veresooned on arterid, sisenevad on veenid.

 Arterid kannavad hapnikurikast verd. Arter algab jämeda toruna südame vatsakesest ja lõpevad juuspeenete kapillaaridena.  Kapillaarid asuvad rakkude vahel. Andes rakkudele ära hapniku, võttes vastu süsihappegaasi ja teisi jääkaineid, hakkavad taas ühinema, moodustades järjest jämedamaid veresooni – veene .  Veenid saabuvad südamesse jämeda veresoonena.

VERESOONI SISALDAVAD ÕÕNED LUUKOES

VERERAKUD Inimsilmale paistab veri ühtlase punase vedelikuna.

Eristada võib kolme tüüpi vererakke:  Punalibled – kannavad eluks vajalikku hapnikku kehas laiali.

 Valgelibled – kaitsevad organismi haiguste eest.

 Vereliistakud – peatavad verejooksu.

Vererakkude vaheaine on vereplasma , mida on rohkem kui vererakke.

MATERJALID   K. Rogers. Suur mikroskoobiraamat. 1998 http://www.google.com