Sisesekretsiooni mõiste. Sisesekretsiooninäärmed. Hormoonid: nende tekkekohad ja keemiline koostis. Feromoonid.Hormooni sekretsiooni (vallandumise) regulatsioon. Hormooni endo-, para-, neuro- ja autokriinne tee efektorini.

Hüpotalamuse ja neurohüpofüüsi morfofunktsionaalne seos.Hüpotalamuse ja adenohüpofüüsi morfofunktsionaalne seos.

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid. Adenohüpofüüsi efektoorsed hormoonid (STH ja prolaktiin) ja nende funktsioonid. Somatomediinid kui kasvuhormooni toime vahendajad. Oksütotsiini teke ja funktsioon.

Vitali Holter Anna Kustova Anette Ottesson

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon

- sisenõristus, verre siirduva nõre valmistus

Sisesekretoorne nääre

on eritujuhata nääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust oluliselt mõjustavaid aineid, hormoone.

Sisesekretsiooninäärmed:



Ajuripats



Käbinääre



Kilpnääre



Kõrvalkilpnäärmed



Harknääre



Kõhunäärme Langerhansi saared



Neerupealisekoor ja –säsi



Sugunäärmed

Sisesekretsiooninäärmed



Hormoonid

 Need näärmerakud võivad moodustada elundi, kuid mitteprodutseerivates elundites  Hormoonid salvestatakse granulaarsel kujul  Verega jõuavad hormoonid sihtelunditesse, kus nad hormooniretseptori spetsiifilisusele  Hormoonid on kas valgud, aminohapete derivaadid või lipiidid

Feromoonid

 bioaktiivsed ained, kehadevahelisi sõnumeid mis edastavad  Sõnum on hoomatav teiste isendite poolt, kes võivad olla liigikaaslased või ka mitte ja kannab nendeni mingisugust signaali (olgu see siis hirm, agressiivsus, seksuaalsuse tõus või palju muudki)  Feromooni poolt kantud signaali äratundmise mõju võib ulatuda seksuaalsest erutusest kuni kontaktist hoidumiseni indiviidi suhtes, kes signaali saadab

Hormooni sekretsiooni regulatsioon



Negatiivne tagasiside-

vabaneb reguleeriv hormoon, tema toime efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi hormooniprodutseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel hormooni vabanemine pidurdatakse 

Positiivne tagasiside-

reaktsiooni, mis mõjutab sama hormooni edasist vabanemist intensiivistavalt üsna harva. Hormoon vallandab sihtraku 

Neuroendokriinne regulatsioon

KNS reageerib hormoonidele neurotransmitteri või neurohormooni sünteesi vabanemise kompleksse muutumisega  See läbi võib teiste hormoonide produktsioon saada intensiivistatud või pidurdatud

Hormooni tee efektorini



Endokriinne tee -

endokriinrakus toodetud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudraku retseptoritele  

Parakriinne tee -

endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoriga

Autokriinne tee-

endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga 

Neurokriinne tee-

närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudraku retseptoritele

Hüpotalamus

 vaheaju kõige alumine osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi  väga tugevasti seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooniga  homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus  Reguleerib ainevahetust, vee-soolade tasakaalu, temperatuuri, suguküpsust jne.

Hüpofüüs

 Hüpotalamuse põhimikust suundub allapoole lehterjas moodustis, mille otsas on

hüpofüüs

Jaguneb kolmeks sagaraks: 

Eessagar e adenohüpofüüs

(70-80% kogu näärme massist; produtseerib mitteglandotroopseid hormoone ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid e glandotroopseid hormoone)  

Kesksagar Tagasagar e neurohüpofüüs

(hüpotalamuse neurohormoonide depoo)

Hüpotalamus. Hüpofüüs

Hüpotalamuse ja neurohüpofüüsi seos I

 Hüpotalamuses paiknevad neuronite kehad, mille aksonid ulatuvad neurohüpofüüsi. Nende neuronite kehades sünteesitakse kaks hormooni:

antidiureetiline hormoon (ADH) e vasopressiin

ja

oksüdotsiin

, mis aksonite kaudu saabuvad neurohüpofüüsi ja salvestuvad sinna (aksonite lõpmetes). Nad väljuvad ainult stiimulite toimel.

Hüpotalamuse ja neurohüpofüüsi seos II

Hüpotalamuse ja adenohüpofüüsi seos     Hüpotalamus reguleerib glandotroopsete hormoonide väljumist adenohüpofüüsist neurohormoonide -

liberiinide ja statiinide

kaudu

Liberiinid

stimuleerivad adenohüpofüüsi hormoonide sekretsiooni

Statiinid

inhibeerivad adenohüpofüüsi hormoonide sekretsiooni Adenohüpofüüsi hormoonide sekretsiooni regulatsioon: positiivne või negatiivne tagasiside

Hüpofüüs



Eessagar e adenohüpofüüs

- glandotroopsed hormoonid - mitteglandotroopsed hormoonid 

Tagasagar e neurohüpofüüs

- ADH (antidiureetiline hormoon) - oksütotsiin

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid

    Adrenokortikotroopne hormoon AKTH Türeotropiin TSH Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Luteiniseeriv hormoon LH

Funktsioon:

Juhivad teiste endokriinnäärmete tööd Hüpotaalamus – hüpofüüs endokriinnäärmed

AKTH ja TSH

Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH)

 Stimuleerib neerupealisekoore hormoonide (glükokortikoidide) teket ja tema toime avaldubki nende hormoonide kaudu

Türeotroopne hormoon (TSH) ehk türeotropiin

 Stimuleerib kilpnääret: 1) 2) 3) intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmetesse soodustab kilpnäärme kasvu tema hormoonide (türoksiini ja trijoodtüroniini) produktsiooni ja vabanemist

Gonadotroopsed ehk sugunäärmete sisesekretsiooni teostavad hormoonid

Folliikuleid stimuleeriv (FSH)

Naistel:   Reguleerib munaraku valmimist munasarjas (ovaariumis) Folliikulite kasvu ja neis östrogeenide moodustumist.

Luteiniseeriv hormoon (LH)

Naistel:  Kutsub esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist ehk ovulatsiooni  Selle järel folliikuli muutumise kollakehaks.

Meestel:  Reguleerib spermatogeneesi  Testisekanalite regeneratsiooni.

Meestel:  Stimuleerib androgeenide (testosterooni) produktsiooni munandi Leydigi rakkudes  Stimuleerib spermatosoidide teket.

Adenohüpofüüsi mitteglandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid

  Prolaktiin Somatotropiin

Funktsioon:

Täidavad efektoorset rolli.

Prolaktiin (PRL)

Funktsioonid:

  Stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut muudab nad piima produtseerivateks näärmeteks, seega käivitab ja hoiab ta käigus piimasünteesi rinnanäärmetes (galaktogeneesi ja galaktopoeesi)

Somatotropiin ehk kasvuhormoon (STH ehk GH – growth hormone)

Funktsioonid:

 Valku toodetakse juurde!

Soodustab aminohapete transporti rakkudesse ning valgu sünteesi.

 Rasv kasutatakse ära!

Mobiliseerib rasvhapped rasvkoest ja seega soodustab rasvhapete kasutamist energeetiliseks otstarbeks .

 Süsivesikuid toodetakse juurde!

Töötab vastupidiselt insuliinile surudes alla glükoosi metabolismi. Kuigi ta tõstab veres glükoosi taset väheneb glükoosi transport kudedesse ja soodustatud on glükogeeni teke maksas.  Luu ja lihase kasv!

Stimuleerib kondro-ja müogeneesi, ent seda mitte otseselt, vaid läbi somatomediinide produktsiooni maksas.

Somatomediinid kui kasvuhormooni toime vahendajad

Somatomediin e. insuliinitoimeline kasvufaktor e. IGF vahendab kasvuhormooni olulisi kasvu soodustavaid toimeid.

Oluliseim somatomediin C. Teke:

toodetakse maksas vastusena GH taseme tõusule veres. Elu jooksul muutub IGF tase sarnaselt GH omale, olles madalam lapseeas ning saavutades tippväärtuse puberteedis, misjärel jälle langeb.

Funktsioonid:

 Vähendab vere suhkrusisaldust (insuliinitoimeline)   Intensiivistab valgusünteesi kõikides keharakkudes, mis omakorda intensiivistab erinevates kudedes DNA replikatsiooni ja rakkude jagunemist. Soodustab osteoblastide moodustumist pikkade luude otstes (kõhrede moodustamine ja luude kasv) ehk siis kondrogeneesi, samuti sulfaatiooni vastuvõttu luu- ja kõhrerakkudes.

Oksütotsiini teke ja funktsioon

Teke:

Produtseeritakse hüpotaalamuses (nucleus supraopticus`e ja nucleus paraventricularis`e) suurtes rakkudes. Ta jõuab neuronite aksonite kaudu hüpofüüsi tagasagarasse, kus teda salvestatakse. Oksütotsiini sihtelundiks on müomeetrium (so. emaka muskulatuur) ja rinnanäärme müoepiteel ja teda eritatakse verre pulseerivalt (st portsjon haaval).

Funktsioonid:

  Kutsub esile emaka ja tupe silelihaste kontraktsioone sünnituse ajal ja järel Soodustab piima väljutamist piimanäärmetest tõstes müoepiteelkiudude toonust piimanäärmete alveoolides, kokkutõmme surub piima alveoolidest välja piimateedesse ja piim hakkab voolama.   Arvatakse, et meestel omab oksütotsiin rolli erektsiooni, ejakulatsiooni ja sperma väljutamisega seoses. Eksperimentaalselt näidatud oksütotsiini osa ematunde tekkes ning paarissuhte arengus.

Kasutatud kirjandus

  • • • • •  Kingisepp, Peet-Henn, Lang, Aavo (2010). Inimese füsioloogia. Schmidt, R.F, Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S. (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tartu: Medicina. Füsioloogia loenguslaidid sisesekretsiooni kohta Feromoonid. http://www.pheromone.ee/mis-on-feromoon (24.03.2012) http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm

http://www.meddr.ru/gormono terapiya_predraka_i_raka_molochnoy_z/gormonalnaya_zavisim ost_raka_molochnoy_zhele/12067.html

http://medirate.net/Gipotalamo-gipofizarnaya-sistema/sistema gipotalamus-adenogipofiz.html