Transcript Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed
 Sisenõrenäärmed ehk
endokriinnäärmed ehk
sisesekretsiooninäärme
d on organismis olevad
näärmed, mis toodavad
hormoone.
 Sisenõrenäärmed
eritavad hormoonid otse
verre, sest neil pole
juhasid, mis sünteesitud
hormooni sihtkohta
toimetaks.
Hormoonid
 Reguleerivad organismi ainevahetust, muutes
ensüümide aktiivsust või hulka.
 Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed
kogused mõjutavad organismi mõne elundi või
elundkonna talitlust.
 Igal hormoonil on kindel ülesanne, st mõjutavad
vaid kindlat elundit või elundkonda.
 Hormoonidel on erinev toimeaeg – lühikese
toimega (hirm, ehmatus), pikema toimega (reg
kasvamist, arenemist).
 Inimkeha tähtsamad sisenõrenäärmed on:
a) ajuripats
b) kilpnääre
c) kõrvalkilpnäärmed
d) neerupealised
e) sugunäärmed
f) kõhunääre ja käbikeha
Tuntuimad sisenõrenäärmed on munasarjad
(naistel) ja munadid (meestel)
Kilpnääre
 Inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub
umbes 40 grammi
 Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel.
 Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside
tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust.
Türoksiin
 Kilpnäärme näärmed nõristavad verre joodi
sisaldavat TÜROKSIINI.
 Türoksiin reguleerib organismi üldist
ainevahetust. Kilpnäärme eemaldamisel
organismist viib selle aeglustumiseni.
 Kasvuealistel põhjustab türoksiini vaegus
luustiku ja närvisüsteemi kasvu ning arengu
aeglustumist.
Struuma
 Türoksiini üheks koostisosaks on jood. Kui toidus
pole piisavalt joodi, tekib struuma, haiglaselt
suurenenud kilpnääre.
Ajuripats ehk hüpofüüs
 Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
 Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut
 Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning
kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.
Kõhunääre ehk pankreas
 Kõhunääre on tähtis seedenääre, kuid tema ülesandeks on toota ka
insuliini.
 Insuliin aitab reguleerida vere suhkrusisaldust.
 Kui insuliini eritub verre liiga vähe, on tagajärjeks suhkurtõbi: vere
suhkrusisaldus suureneb ja uriini satub rohkesti suhkrut. Suhkrutõve
ravitakse dieedi ja insuliinisüstidega.
Käbikeha
 Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka
inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud
nääre.
 Tema hormoonid reguleerivad organismi
ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und
ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Neerupealised
 Neerupealiste kõige tuntum hormoon on
adrenaliin.
 Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse,
viha ning positiivsete emotsioonide korral.
 Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab
hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab
veresuhkru kasutamist lihasrakkudes.
Sugunäärmed
 Sugunäärmete hormoonid mõjutavad
sootunnuste – vastavalt mehe või naise
tunnuste (näiteks habeme või rindade) –
arengut.
 Munasarjad ja munandid valmistavad nii
sugurakke kui ka suguhormoone
 Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb
tööle sugunäärmed. Nende toodetud
hormoonide toimel kujunevadki sootunnused.